Kiiremini kui brauser!
36 suhted: Ajuripats, Alo Mattiisen, Duvernoy nääre, Elund, Endokriinsüsteem, Harderi nääre, Hormoonide loend, Juha, Käbikeha, Kõht, Kõhunääre, Kõrvalkilpnääre, Kilpnääre, Kloaaginääre, Kloaak, Ladina keel, Limaskest, Maolised, Mürgiaparaat, Meditsiinisõnastik, Munandid, Munasari, Näärmete loend, Neerupealis, Pea, Peeter Volkonski, Rakk, Saba, Süljenäärmed, Sekretsioon, Sisenõrenäärmed, Sugunääre, Tüümus, Vereringe, Vitamiinid, 1843.
Ajuripats
pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
Uus!!: Näärmed ja Ajuripats · Näe rohkem »
Alo Mattiisen
Alo Mattiisen 1988. aastalFoto: Jaan Künnap Alo Mattiisen (22. aprill 1961 Jõgeva – 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja.
Uus!!: Näärmed ja Alo Mattiisen · Näe rohkem »
Duvernoy nääre
Duvernoy nääre on paljude madude peapiirkonnas, silmade ja suu vahel, paiknev paariline välissekretoorne nääre.
Uus!!: Näärmed ja Duvernoy nääre · Näe rohkem »
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Uus!!: Näärmed ja Elund · Näe rohkem »
Endokriinsüsteem
Endokriinsüsteemiks ehk sisenõristussüsteemiks ehk sisesekretsioonisüsteemiks ehk hormoonsüsteemiks(sün. sisesekretoorsed näärmed) nimetatakse peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade viimajuhadeta sisenõristusnäärmete elundisüsteemi.
Uus!!: Näärmed ja Endokriinsüsteem · Näe rohkem »
Harderi nääre
Harderi nääre (inglise keeles Harderian gland, ka Harder's lacrimal gland) on paljudel selgroogsetel (roomajad, linnud, enamik imetajad) silmade piirkonnas paiknev eksokriinnääre, mis inimestel on taandarenenud.
Uus!!: Näärmed ja Harderi nääre · Näe rohkem »
Hormoonide loend
Siin on loetletud hormoone.
Uus!!: Näärmed ja Hormoonide loend · Näe rohkem »
Juha
Juha (ductus) on torujas moodustis, harilikult eritise või nõre mingist elundist väljajuhtimiseks.
Uus!!: Näärmed ja Juha · Näe rohkem »
Käbikeha
Käbikeha ehk käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs ehk pineaalnääre (ladina keeles glandula pinealis, corpus pineale, epiphysis cerebri (pinus on ladina keeles mänd)) on enamikul selgroogsetel loomadel vaheaju epitalamuses asuv sisenõrenääre.
Uus!!: Näärmed ja Käbikeha · Näe rohkem »
Kõht
Kõht ehk abdoomen (abdomen, venter) on selgroogsetel keha osa rindkere ja vaagna vahel.
Uus!!: Näärmed ja Kõht · Näe rohkem »
Kõhunääre
thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.
Uus!!: Näärmed ja Kõhunääre · Näe rohkem »
Kõrvalkilpnääre
Kõrvalkilpnääre (ladina glandula parathyreoidea, inglise keeles parathyroid glands või glands of Owen) on paljude selgroogsete (v.a kalad) sisenõrenääre.
Uus!!: Näärmed ja Kõrvalkilpnääre · Näe rohkem »
Kilpnääre
Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.
Uus!!: Näärmed ja Kilpnääre · Näe rohkem »
Kloaaginääre
Kloaaginääre (inglise cloacal scent gland, cloacal gland) on osadel selgroogsetel (näiteks madudel) saba piirkonnas, kummalgil pool kloaaki, paiknev nääre.
Uus!!: Näärmed ja Kloaaginääre · Näe rohkem »
Kloaak
Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.
Uus!!: Näärmed ja Kloaak · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Näärmed ja Ladina keel · Näe rohkem »
Limaskest
Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.
Uus!!: Näärmed ja Limaskest · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Näärmed ja Maolised · Näe rohkem »
Mürgiaparaat
Mürgiaparaat on osade tänapäevaste imetajate ja soomuseliste elundisüsteem.
Uus!!: Näärmed ja Mürgiaparaat · Näe rohkem »
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Uus!!: Näärmed ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »
Munandid
Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.
Uus!!: Näärmed ja Munandid · Näe rohkem »
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Uus!!: Näärmed ja Munasari · Näe rohkem »
Näärmete loend
Siin on loetletud näärmeid.
Uus!!: Näärmed ja Näärmete loend · Näe rohkem »
Neerupealis
Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.
Uus!!: Näärmed ja Neerupealis · Näe rohkem »
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Uus!!: Näärmed ja Pea · Näe rohkem »
Peeter Volkonski
Peeter Volkonski 2010. aastal. Peeter Volkonski (sündinud 12. septembril 1954) on Eesti muusik (laulja), tõlkija, kirjanik, näitleja ja teatrilavastaja.
Uus!!: Näärmed ja Peeter Volkonski · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Näärmed ja Rakk · Näe rohkem »
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Uus!!: Näärmed ja Saba · Näe rohkem »
Süljenäärmed
Suured süljenäärmed inimesel: 1. kõrvasüljenääre, 2. keelealune süljenääre, 3. lõuaalune süljenääre Süljenääre (ladina glandula salivaria, mitmuses glandulae salivariae) on paljude putukate ja loomade peas paiknevate ja suuõõnde avanevate sülge eritavate välissekretsiooninäärmete rühma üldnimetus.
Uus!!: Näärmed ja Süljenäärmed · Näe rohkem »
Sekretsioon
Sekretsioon ehk nõristus on keemiliste ainete või nende substraatide viimistlemine ja vabastamine rakust või näärmetest.
Uus!!: Näärmed ja Sekretsioon · Näe rohkem »
Sisenõrenäärmed
Sisenõrenäärmed ehk sisesekretoorsed näärmed (ladina glandulae endocrinae; glandula sine ductu) on peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade endokriinsüsteemi kuuluvad juhata näärmed.
Uus!!: Näärmed ja Sisenõrenäärmed · Näe rohkem »
Sugunääre
Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone.
Uus!!: Näärmed ja Sugunääre · Näe rohkem »
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Uus!!: Näärmed ja Tüümus · Näe rohkem »
Vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Uus!!: Näärmed ja Vereringe · Näe rohkem »
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Uus!!: Näärmed ja Vitamiinid · Näe rohkem »
1843
1843.
Uus!!: Näärmed ja 1843 · Näe rohkem »
