Kiiremini kui brauser!
28 suhted: Akson, Diferentseerumine, Dopamiin, Dopamiini transporter, Ektoderm, Fagotsütoos, GDNFi perekonna ligandid, Hapnik, Infektsioon, Kesknärvisüsteem, Kude, Makrofaagid, Mesoderm, Närvisüsteem, Neuriit, Neuron, Neurotransmitter, Peaaju, Piirdenärvisüsteem, Rudolf Virchow, Schwanni rakud, Silm, Suurajukoor, Tüvirakk, Toitained, Väikeaju, Võrkkest, 1856.
Akson
Akson ehk telgniit (vanemas kirjanduses ka neuriit; ladina keeles axon) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) suhteliselt pikk jätke.
Uus!!: Gliia ja Akson · Näe rohkem »
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Uus!!: Gliia ja Diferentseerumine · Näe rohkem »
Dopamiin
Kattehoolamiinide biosüntees Dopamiin (lühend DA, vananenud nimetus dofamiin; dopaminum) on orgaaniline ühend, mis kuulub katehhoolamiinide perekonda biogeensete amiinide hulka.
Uus!!: Gliia ja Dopamiin · Näe rohkem »
Dopamiini transporter
Dopamiini transporter ehk dopamiiniretseptor ehk DAT on looduslikult mitmete elundite rakkude poolt ekspresseeritav valk, mis liigitatakse transmembraansete valkude hulka.
Uus!!: Gliia ja Dopamiini transporter · Näe rohkem »
Ektoderm
Ektoderm on embrüo varase arengu käigus moodustunud kolmest primaarsest lootelehest kõige välimine looteleht.
Uus!!: Gliia ja Ektoderm · Näe rohkem »
Fagotsütoos
Fagotsütoos on õgirakkude (fagotsüütide) toimimine organismi kaitsjana.
Uus!!: Gliia ja Fagotsütoos · Näe rohkem »
GDNFi perekonna ligandid
3D struktuur GDNF valgust Gliia rakkuliinides saadud neurotroofilise faktori (GDNF – glial cell line neurotrophic factor) perekonna liikmeteks on GDNF, neurutrin (NRTN), persephin (PSPN) ja artemin (ARTN).
Uus!!: Gliia ja GDNFi perekonna ligandid · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Gliia ja Hapnik · Näe rohkem »
Infektsioon
Infektsioon ehk nakkus on seisund, mis tuleneb haigustekitajate tungimisest organismi või selle ühest piirkonnast teise.
Uus!!: Gliia ja Infektsioon · Näe rohkem »
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Uus!!: Gliia ja Kesknärvisüsteem · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Gliia ja Kude · Näe rohkem »
Makrofaagid
Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + phagein sööma + kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade erinevates kudedes asuvad suured õgirakud.
Uus!!: Gliia ja Makrofaagid · Näe rohkem »
Mesoderm
Mesoderm on embrüoblasti keskmine looteleht.
Uus!!: Gliia ja Mesoderm · Näe rohkem »
Närvisüsteem
access-date.
Uus!!: Gliia ja Närvisüsteem · Näe rohkem »
Neuriit
Neuriit ehk närvijätke (inglise keeles neurite) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) jätke.
Uus!!: Gliia ja Neuriit · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Gliia ja Neuron · Näe rohkem »
Neurotransmitter
Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine ehk ülekandeaine (ka aju kemikaal, ladina keeles neurotransmittor) on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.
Uus!!: Gliia ja Neurotransmitter · Näe rohkem »
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Uus!!: Gliia ja Peaaju · Näe rohkem »
Piirdenärvisüsteem
Perifeerne närvisüsteem - Andreas Vesalius (1543) Piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem (lühendatult PNS, ladina keeles pars peripherica, pars peripherica systematis nervosi, systema nervosum periphericum) on närvisüsteemi osa, mille moodustavad pea- ja seljaajust väljuvad närvid ja närvisõlmed ning autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad.
Uus!!: Gliia ja Piirdenärvisüsteem · Näe rohkem »
Rudolf Virchow
Rudolf Ludwig Carl Virchow (13. oktoober 1821 Schivelbein (praegu Świdwin, Poola) – 5. september 1902 Berliin) oli saksa arstiteadlane ja antropoloog.
Uus!!: Gliia ja Rudolf Virchow · Näe rohkem »
Schwanni rakud
Schwanni rakud (ladina Gliocytus periphericus) on selgroogsetel loomadel piirdenärvide aksonit ümbritsevad ja närvikiudude müeliintupe moodustavad tugirakud.
Uus!!: Gliia ja Schwanni rakud · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Gliia ja Silm · Näe rohkem »
Suurajukoor
Suurajukoor ehk ajukoor (ladina keeles cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.
Uus!!: Gliia ja Suurajukoor · Näe rohkem »
Tüvirakk
Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.
Uus!!: Gliia ja Tüvirakk · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Gliia ja Toitained · Näe rohkem »
Väikeaju
Väikeaju ehk tserebellum (ladina keeles cerebellum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Uus!!: Gliia ja Väikeaju · Näe rohkem »
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Uus!!: Gliia ja Võrkkest · Näe rohkem »
1856
1856.
Uus!!: Gliia ja 1856 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Gliiakude, Gliiarakk, Gliiarakud, Gliotsüüdid, Gliotsüüt, Neurogliia, Närvikoe strooma, Närvitugikude.
