Kiiremini kui brauser!
62 suhted: Aerosool, Ajakirjandus, Albeedo, Astronoomia, Aurumine, Bondi sündmused, Eesti Loodus, Ekstsentrilisus, Euroopa Liidu kliimapoliitika, Freoonid, Gaas, Geokronoloogiline skaala, Globaalne soojenemine, Golfi hoovus, Gravitatsiooniline kollaps, Horisont (ajakiri), Infrapunakiirgus, Jääaeg, Kalju Eerme, Kasvuhooneefekt, Kõrbestumine, Keskkonnapoliitika, Kihtpilved, Kiudpilved, Kliima, Kliimamuutuse leevendamine, Kliimamuutustega kohanemine, Kliimatsüklid, Kondensatsioonituum, Laamtektoonika, Lämmastikoksiid, Liustik, Maailmameri, Manner, Mauna Loa, Maunderi miinimum, Metaan, Mets, Milankovići tsüklid, Ookean, Orbiit, Päike, Põhja-Atlandi hoovus, Põld, Põud, Pilv, Pindala, Pretsessioon, Rünkpilved, Süsihappegaas, ..., Siim Veski, Statistika, Tagasiside, Termohaliinne tsirkulatsioon, Tuumatalv, Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu, Veeaur, Vesi, Vihm, Vulkaan, 2003, 2005. Laienda indeks (12 rohkem) »
Aerosool
Aerosool on gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu.
Uus!!: Kliimamuutus ja Aerosool · Näe rohkem »
Ajakirjandus
Raadioajakirjaniku töövahendid: mikrofon ja makk. Eesti Rahvusringhäälingu telereporter Susann Kivi intervjueerib rektorikandidaat Margit Sutropi 2017. aastal Tartu ülikoolis Tinast valatud trükiplaat Augsburgi MANi tehase muuseumis. Ajakirjaniku töövahendid 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses. Ajakirjandus ehk press on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine.
Uus!!: Kliimamuutus ja Ajakirjandus · Näe rohkem »
Albeedo
300px Albeedo (ladina sõnast albedo 'valgesus') on pinna peegeldumisnäitaja.
Uus!!: Kliimamuutus ja Albeedo · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Kliimamuutus ja Astronoomia · Näe rohkem »
Aurumine
280px Aurumine on vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril.
Uus!!: Kliimamuutus ja Aurumine · Näe rohkem »
Bondi sündmused
Bondi sündmused on Põhja-Atlandi kliimas holotseeni ajal keskmiselt 1470 (± 500) aastase tsüklilisusega toimunud kõikumised (fluktuatsioonid, kliimatsüklid).
Uus!!: Kliimamuutus ja Bondi sündmused · Näe rohkem »
Eesti Loodus
Eesti Looduse vana logo Eesti Loodus on Eestis ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esiknumber anti välja 1933.
Uus!!: Kliimamuutus ja Eesti Loodus · Näe rohkem »
Ekstsentrilisus
Ellips Hüperbool Mittekõdunud koonuselõike (ellipsi, parabooli või hüperbooli) ekstsentrilisus (tähis \varepsilon) on arv, mis saadakse fokaalkauguse ja juhtkauguse jagatisena.
Uus!!: Kliimamuutus ja Ekstsentrilisus · Näe rohkem »
Euroopa Liidu kliimapoliitika
Euroopa Liidu kliimapoliitika on Euroopa Liidu poliitika kliimaküsimustes ja kliimaküsimuste seaduslik reguleerimine läbi kvootide jm määrade, et vähendada ja parandada Euroopa Liidu maade kasvuhoonegaaside emissioone.
Uus!!: Kliimamuutus ja Euroopa Liidu kliimapoliitika · Näe rohkem »
Freoonid
Freoonid (keemiafirma DuPont kaubamärgist Freon) ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega.
Uus!!: Kliimamuutus ja Freoonid · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Kliimamuutus ja Gaas · Näe rohkem »
Geokronoloogiline skaala
Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks.
Uus!!: Kliimamuutus ja Geokronoloogiline skaala · Näe rohkem »
Globaalne soojenemine
Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2020 võrrelduna vahemikuga 1951–1980 Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.
Uus!!: Kliimamuutus ja Globaalne soojenemine · Näe rohkem »
Golfi hoovus
Golfi hoovuse süsteem Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Kliimamuutus ja Golfi hoovus · Näe rohkem »
Gravitatsiooniline kollaps
Kollaps on kokkulangemine iseenda raskuse all.
Uus!!: Kliimamuutus ja Gravitatsiooniline kollaps · Näe rohkem »
Horisont (ajakiri)
Kõige esimese Horisondi kaas Horisont on Eesti vanim, 1967.
Uus!!: Kliimamuutus ja Horisont (ajakiri) · Näe rohkem »
Infrapunakiirgus
Koer pildistatuna infrapunakaameraga Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus (lühend ingliskeelsest sõnast infrared, allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel (punasel valgusel kuni 760 nm) ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm).
Uus!!: Kliimamuutus ja Infrapunakiirgus · Näe rohkem »
Jääaeg
Jääaeg on võrdlemisi lai mõiste, tähendades nüüdsest märksa jahedamat kliimat, millega kaasnes liustike ulatuslik pealetung.
Uus!!: Kliimamuutus ja Jääaeg · Näe rohkem »
Kalju Eerme
Kalju Eerme (sündinud 10. detsembril 1938 Vainus Paikuse vallas) on eesti astronoom ja geofüüsik.
Uus!!: Kliimamuutus ja Kalju Eerme · Näe rohkem »
Kasvuhooneefekt
Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.
Uus!!: Kliimamuutus ja Kasvuhooneefekt · Näe rohkem »
Kõrbestumine
Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks.
Uus!!: Kliimamuutus ja Kõrbestumine · Näe rohkem »
Keskkonnapoliitika
Keskkonnapoliitika on ametlikult kinnitatud põhimõtete, väärtushinnangute, kavatsuste, strateegiliste sihtide ja tegevuseesmärkide kogum, mis põhineb riigi õigusaktidel ning on avaliku, era- ja mittetulundussektori tegevusjuhis keskkonnaküsimustes.
Uus!!: Kliimamuutus ja Keskkonnapoliitika · Näe rohkem »
Kihtpilved
Kihtpilved varjavad Tartus oleva telemasti tippu Kihtpilved (ladina keeles Stratus, St) on madal, sageli kogu taevast kattev ühtlane, laineline või rebenenud ilmega pilvekiht, mis tekib aluspinnale lähedal (madalamal kui 2 km), kuuludes seetõttu alumiste pilvede klassi.
Uus!!: Kliimamuutus ja Kihtpilved · Näe rohkem »
Kiudpilved
Kiudpilved 2. augustil 2010 Tallinna kohal Kiudpilved Kiudpilved (ladina keeles Cirrus, mitmus Cirri, lühend Ci) on pilvede põhiliik, kuhu kuuluvad pilved aluse kõrgusega üle 6 km maapinnast.
Uus!!: Kliimamuutus ja Kiudpilved · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Kliimamuutus ja Kliima · Näe rohkem »
Kliimamuutuse leevendamine
Kliimamuutuse leevendamine (inglise climate change mitigation) tähistab tegevusi, mille eesmärk on leevendada kliimamuutuste kiirust ja mõju.
Uus!!: Kliimamuutus ja Kliimamuutuse leevendamine · Näe rohkem »
Kliimamuutustega kohanemine
Kliimamuutustega kohanemine (inglise climate change adaptation) on tegevused, mis valmistavad ette muutuva kliima tingimustes toimetulekut ja tagajärgedega kohanemist kliimamuutuse mõju vähendamiseks, nii kodumajapidamiste, asumite ja ettevõtete, kui ka majandussektorite ja riikide tasandil.
Uus!!: Kliimamuutus ja Kliimamuutustega kohanemine · Näe rohkem »
Kliimatsüklid
Kliimatsüklid on kliimamustrite perioodilised või ligikaudu perioodilised kordumised.
Uus!!: Kliimamuutus ja Kliimatsüklid · Näe rohkem »
Kondensatsioonituum
Kondensatsioonituum on vedeliku või tahke keha, nt tolmu, väike osake atmosfääris, mille pinnale kondenseerub veeaur väikeste veetilkade või jääkristallide kujul.
Uus!!: Kliimamuutus ja Kondensatsioonituum · Näe rohkem »
Laamtektoonika
Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.
Uus!!: Kliimamuutus ja Laamtektoonika · Näe rohkem »
Lämmastikoksiid
Lämmastikoksiidi Lewis'e struktuur. Lämmastikoksiid on binaarne ühend valemiga NO.
Uus!!: Kliimamuutus ja Lämmastikoksiid · Näe rohkem »
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Uus!!: Kliimamuutus ja Liustik · Näe rohkem »
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Uus!!: Kliimamuutus ja Maailmameri · Näe rohkem »
Manner
Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa.
Uus!!: Kliimamuutus ja Manner · Näe rohkem »
Mauna Loa
Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel.
Uus!!: Kliimamuutus ja Mauna Loa · Näe rohkem »
Maunderi miinimum
Radiosüsiniku meetodil leitud muutused Päikese aktiivsuses viimase tuhande aasta jooksul Maunderi miinimumiks nimetatakse Päikese aktiivsuse minimaalperioodi aastatel 1645–1715.
Uus!!: Kliimamuutus ja Maunderi miinimum · Näe rohkem »
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Uus!!: Kliimamuutus ja Metaan · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Kliimamuutus ja Mets · Näe rohkem »
Milankovići tsüklid
Milankovići tsüklid on Serbia ehitusinseneri ja matemaatiku Milutin Milankovići kirja pandud kolm tsüklilist tegurit, mis mõjutavad Maa kliimat ja jääaegade tekkimist.
Uus!!: Kliimamuutus ja Milankovići tsüklid · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Kliimamuutus ja Ookean · Näe rohkem »
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Uus!!: Kliimamuutus ja Orbiit · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Kliimamuutus ja Päike · Näe rohkem »
Põhja-Atlandi hoovus
Põhja-Atlandi hoovus on Golfi hoovuse jätk Põhja-Atlandi hoovus on soe pinnahoovus Atlandi ookeani põhjaosas, Golfi hoovuse jätk.
Uus!!: Kliimamuutus ja Põhja-Atlandi hoovus · Näe rohkem »
Põld
Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.
Uus!!: Kliimamuutus ja Põld · Näe rohkem »
Põud
Põua tagajärjel kuivanud põllud Austraalias Benambra linna lähedal Põud on pikka aega kestev veepuudus mingil territooriumil.
Uus!!: Kliimamuutus ja Põud · Näe rohkem »
Pilv
Rünkpilv Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade (udu) või jääkristallide nähtav kogum.
Uus!!: Kliimamuutus ja Pilv · Näe rohkem »
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Uus!!: Kliimamuutus ja Pindala · Näe rohkem »
Pretsessioon
Güroskoobi pretsessioon Pretsessioon (ld sõnast praecedo 'edasi minema') on pöörleva objekti pöörlemistelje orientatsiooni muutumine.
Uus!!: Kliimamuutus ja Pretsessioon · Näe rohkem »
Rünkpilved
Keskmised rünkpilved (''Cumulus medocris'') Jõgeval 22.07.2014 Rünkpilved (ladina keeles Cumulus, lühend Cu) on tasase halli või sinaka alusega, valge kupli- või kuhjataoliste tippudega tihedad vertikaalarengu- ehk konvektsioonipilved.
Uus!!: Kliimamuutus ja Rünkpilved · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Kliimamuutus ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Siim Veski
Siim Veski (sündinud 13. veebruaril 1964 Tallinnas) on eesti geoloogiateadlane ja üldise maateaduse professor.
Uus!!: Kliimamuutus ja Siim Veski · Näe rohkem »
Statistika
Statistika ehk arvustikuteadus on teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist ja analüüsi.
Uus!!: Kliimamuutus ja Statistika · Näe rohkem »
Tagasiside
Tagasiside (FEEDBACK) protsessi väljundi ja sisendi vahel Tagasiside on süsteemi väljundi toime tema sisendile.
Uus!!: Kliimamuutus ja Tagasiside · Näe rohkem »
Termohaliinne tsirkulatsioon
Termohaliinne tsirkulatsioon ehk ookeanide suur konveier on ookeanivee ringlus, mida põhjustavad soojuse ja magevee voogudest tingitud tiheduse gradiendid merepinnal.
Uus!!: Kliimamuutus ja Termohaliinne tsirkulatsioon · Näe rohkem »
Tuumatalv
Tuumatalv on pikaajaline globaalne kliima jahenemine, mida põhjustavad hüpoteesi järgi pärast tuumasõda laialdaselt levivad massiivsed tulekahjud.
Uus!!: Kliimamuutus ja Tuumatalv · Näe rohkem »
Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu
Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (inglise keeles Intergovernmental Panel on Climate Change, lühend IPCC; eesti keeles ka ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneel) on valitsustevaheline sõltumatute teadlaste nõukogu, kus uuritakse ja analüüsitakse inimtegevuse poolt kiirendatud kliimamuutuse võimalikke tagajärgi nii ökosüsteemidele kui ka inimkonnale.
Uus!!: Kliimamuutus ja Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu · Näe rohkem »
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Uus!!: Kliimamuutus ja Veeaur · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Kliimamuutus ja Vesi · Näe rohkem »
Vihm
Vihmavaling äikesetormi ajal Vihm Kõrvemaal 2023. aasta sügisel Vihm on vee vedelate osakeste sadu atmosfääris.
Uus!!: Kliimamuutus ja Vihm · Näe rohkem »
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Uus!!: Kliimamuutus ja Vulkaan · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Kliimamuutus ja 2003 · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Kliimamuutus ja 2005 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Globaalne kliimamuutus, Kliimamuutused.
