65 suhted: Agonist, Ajukahjustus, Aktiivsus- ja tähelepanuhäire, Alaniin, Aminohapped, Aminorühm, Antikehad, Autism, Dendriit, Domeen (struktuuribioloogia), Epilepsia, Farmakoloogia, Fenotüüp, Fosforüülumine, G-valgud, Geen, Glükolüüs, Glükoos, Gliia, Glutamiinhape, Glutatioon, Hapnik, Hiir, Hipokampus, Homoloogia, Imetajad, Inimene, Ioonikanal, Kaalium, Kaltsium, Katioon, Kesknärvisüsteem, Kuulmispuue, Leutsiin, Ligand, Magneesium, Mälu, Mitokonder, N-terminaalne ots, Naatrium, Naatriumvesinikglutamaat, Närilised, Närvisüsteem, Neerud, Neuriit, Neuron, Neurotransmitter, Parkinsoni tõbi, Peaaju, Polüskleroos, ..., Rakk, Rakumembraan, Retseptor (biokeemia), Sünaps, Sisekõrv, Skisofreenia, Soolad, Suurajukoor, Tsüsteiin, Tsütosool, Tsitraaditsükkel, Valgud, Valiin, Võrkkest, Vesiikul (bioloogia). Laienda indeks (15 rohkem) »
Agonist
Agonist on keemiline ühend (tavaliselt ravim), mis seotuna retseptoriga avaldab endogeensele ligandile sarnast toimet.
Uus!!: Glutamaat ja Agonist · Näe rohkem »
Ajukahjustus
Ajukahjustus on närvirakkude häving kas destruktsiooni tõttu (aju trauma) või degeneratsiooni tõttu (näiteks Alzheimeri tõbi).
Uus!!: Glutamaat ja Ajukahjustus · Näe rohkem »
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire, lühend ATH (inglise keeles attention deficit hyperactivity disorder ehk ADHD) on käitumishäire, mille tunnusteks on ülemäärased keskendumisraskused, impulsiivsus või hüperaktiivsus.
Uus!!: Glutamaat ja Aktiivsus- ja tähelepanuhäire · Näe rohkem »
Alaniin
Alaniini molekuli graafiline kujutis Alaniin (lühend Ala või A) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Uus!!: Glutamaat ja Alaniin · Näe rohkem »
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Uus!!: Glutamaat ja Aminohapped · Näe rohkem »
Aminorühm
Aminorühm primaarse amiini struktuuris. Aminorühm (tähistatakse -NH2) on orgaanilistes ühendites leiduv lämmastikku sisaldav funktsionaalrühm.
Uus!!: Glutamaat ja Aminorühm · Näe rohkem »
Antikehad
Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.
Uus!!: Glutamaat ja Antikehad · Näe rohkem »
Autism
Autism on geneetiline neurovariatsioon.
Uus!!: Glutamaat ja Autism · Näe rohkem »
Dendriit
Dendriit ehk oksisjätke on närvirakukeha jätke (üks või mitu), mis juhib impulsse rakukeha suunas.
Uus!!: Glutamaat ja Dendriit · Näe rohkem »
Domeen (struktuuribioloogia)
BRCA1 valgu tugevasti konserveerunud N-terminuses olev RING domeen, mis on seondunud BARD1 valgu RING domeeniga ja moodustanud heterodimeeri Domeen on osa valgu struktuurist, mis on võimeline, sõltumata ülejäänud valgust, arenema ja funktsioneerima.
Uus!!: Glutamaat ja Domeen (struktuuribioloogia) · Näe rohkem »
Epilepsia
Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood.
Uus!!: Glutamaat ja Epilepsia · Näe rohkem »
Farmakoloogia
Farmakoloogia on teadus ravimite toimest tervele või haigele organismile.
Uus!!: Glutamaat ja Farmakoloogia · Näe rohkem »
Fenotüüp
Fenotüübi näitamine, kärbse silmavärvus sõltuvalt genotüübist. Legend: E (tähistab silma) ja ülaindeksid: b (musta), w (valget) Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.
Uus!!: Glutamaat ja Fenotüüp · Näe rohkem »
Fosforüülumine
Fosforüülumine (terminina harvem ka fosforüleerumine) on keemiline reaktsioon, kus fosfaatrühm (PO4) seostub valgu või mingi muu orgaanilise ühendiga.
Uus!!: Glutamaat ja Fosforüülumine · Näe rohkem »
G-valgud
G-valgu beeta-gamma kompleks. Beeta alaühik on sinine ja gamma alaühik punane Guanosiindifosfaat Guanosiintrifosfaat G-valgud ehk guaniininukleotiide siduvad valgud on valdavalt eukarüootsetel organismidel klassifitseeritud valkude perekond, mis tegeleb väljastpoolt rakku tulevate keemiliste signaalide ülekandega raku sisemusse.
Uus!!: Glutamaat ja G-valgud · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Glutamaat ja Geen · Näe rohkem »
Glükolüüs
Glükolüüs (ka Embdeni-Meyerhofi rada) on üks organismi ainevahetusradadest, mille käigus toimub heksooside, eelkõige glükoosi oksüdatiivne lõhustamine püruvaadini.
Uus!!: Glutamaat ja Glükolüüs · Näe rohkem »
Glükoos
Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.
Uus!!: Glutamaat ja Glükoos · Näe rohkem »
Gliia
Gliia (vanakreeka sõnast γλία, γλοία 'liim') ehk neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on perifeerses ja kesknärvisüsteemis mitu tugifunktsiooni, sealhulgas närvijätkete elektriline isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ja kaitsefunktsioon.
Uus!!: Glutamaat ja Gliia · Näe rohkem »
Glutamiinhape
Glutamiinhappe struktuur Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.
Uus!!: Glutamaat ja Glutamiinhape · Näe rohkem »
Glutatioon
Glutatioon Glutatioon (GSH) on oluline antioksüdant taimedes, loomades, seentes, bakterites ja arhedes.
Uus!!: Glutamaat ja Glutatioon · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Glutamaat ja Hapnik · Näe rohkem »
Hiir
Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.
Uus!!: Glutamaat ja Hiir · Näe rohkem »
Hipokampus
Animatsioon hipokampusest (avaneb pildile klõpsamisel) Hipokampus (ka hippokampus) on üks tähtsamaid komponente selgroogsete ajus.
Uus!!: Glutamaat ja Hipokampus · Näe rohkem »
Homoloogia
Homoloogia on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele.
Uus!!: Glutamaat ja Homoloogia · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Glutamaat ja Imetajad · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Glutamaat ja Inimene · Näe rohkem »
Ioonikanal
Alametitsiini ioonikanal Ioonikanal ehk ioonkanal on transmembraanne valk, kus membraani läbivatest valgumolekulidest moodustub kanal ehk poor.
Uus!!: Glutamaat ja Ioonikanal · Näe rohkem »
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Uus!!: Glutamaat ja Kaalium · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Glutamaat ja Kaltsium · Näe rohkem »
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Uus!!: Glutamaat ja Katioon · Näe rohkem »
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Uus!!: Glutamaat ja Kesknärvisüsteem · Näe rohkem »
Kuulmispuue
Kuulmispuue on kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilise sekkumise ning abinõudega ja mis piirab või välistab inimese eale, soole, sotsiaalsele ja kultuurilise taustale normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist.
Uus!!: Glutamaat ja Kuulmispuue · Näe rohkem »
Leutsiin
Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.
Uus!!: Glutamaat ja Leutsiin · Näe rohkem »
Ligand
HCo(CO)4 viie ligandiga Ligand on ioon või molekul (funktsionaalrühm), mis seondub keskse metalliaatomiga (kompleksühendi tuumaga), moodustades kompleksühendi.
Uus!!: Glutamaat ja Ligand · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Glutamaat ja Magneesium · Näe rohkem »
Mälu
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.
Uus!!: Glutamaat ja Mälu · Näe rohkem »
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Uus!!: Glutamaat ja Mitokonder · Näe rohkem »
N-terminaalne ots
N-terminaalne ots ehk N-ots ehk amino-terminaalne ots on polüpeptiidahela ots, kus paikneb vaba -NH2-rühm.
Uus!!: Glutamaat ja N-terminaalne ots · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Glutamaat ja Naatrium · Näe rohkem »
Naatriumvesinikglutamaat
Naatriumvesinikglutamaat Naatriumvesinikglutamaat on glutamiinhappe naatriumisool.
Uus!!: Glutamaat ja Naatriumvesinikglutamaat · Näe rohkem »
Närilised
Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.
Uus!!: Glutamaat ja Närilised · Näe rohkem »
Närvisüsteem
access-date.
Uus!!: Glutamaat ja Närvisüsteem · Näe rohkem »
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Uus!!: Glutamaat ja Neerud · Näe rohkem »
Neuriit
Neuriit ehk närvijätke (inglise keeles neurite) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) jätke.
Uus!!: Glutamaat ja Neuriit · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Glutamaat ja Neuron · Näe rohkem »
Neurotransmitter
Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine ehk ülekandeaine (ka aju kemikaal, ladina keeles neurotransmittor) on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.
Uus!!: Glutamaat ja Neurotransmitter · Näe rohkem »
Parkinsoni tõbi
Parkinsoni tõbi (ladina keeles morbus Parkinson, lühend PD) on tundmatu tekkepõhjusega parkinsonism.
Uus!!: Glutamaat ja Parkinsoni tõbi · Näe rohkem »
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Uus!!: Glutamaat ja Peaaju · Näe rohkem »
Polüskleroos
Demüelisatsioon polüskleroosi korral. Värvunud CD68 kude näitab haiguskolde piirkonnas mitmeid makrofaage. Mõõtkava 1:100 Polüskleroos ehk multiipel- ehk hulgiskleroos ehk hulgikoldekõvastumus ehk multipleksskleroos (ladina keeles sclerosis multiplex; inglise keeles multiple sclerosis; lühend MS või SM) on peamiselt inimestel esinev krooniline, kogu elu kestev, peamiselt tuvastamata põhjustega, harvaesinev haigus, millele on iseloomulikud muutused kesknärvisüsteemi valgeaines.
Uus!!: Glutamaat ja Polüskleroos · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Glutamaat ja Rakk · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: Glutamaat ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Retseptor (biokeemia)
Retseptorid on raku sees või pinnal olevad valgud või valgumolekulide kooslused, mis seovad ligande ja funktsioneerivad signaaliülekandjatena.
Uus!!: Glutamaat ja Retseptor (biokeemia) · Näe rohkem »
Sünaps
Sünaps on rakkudevaheline ühendus, kus toimub elektrilise või keemilise signaali ülekandumine neuronilt teisele neuronile või sihtrakule.
Uus!!: Glutamaat ja Sünaps · Näe rohkem »
Sisekõrv
Sisekõrv (ladina keeles auris interna) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline kõrva osa, mis on täidetud vedelikuga.
Uus!!: Glutamaat ja Sisekõrv · Näe rohkem »
Skisofreenia
Skisofreenia on psüühikahäire, mida iseloomustab ebatavaline sotsiaalne käitumine ja raskused reaalsuse mõistmisega.
Uus!!: Glutamaat ja Skisofreenia · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Glutamaat ja Soolad · Näe rohkem »
Suurajukoor
Suurajukoor ehk ajukoor (ladina keeles cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.
Uus!!: Glutamaat ja Suurajukoor · Näe rohkem »
Tsüsteiin
Tsüsteiini zwitterioon (kaksikioon) füsioloogilise pH juures. Tsüsteiin (süstemaatiline nimetus: 2-amino-3-sulfhüdrüülpropaanhape) on looduslik aminohape, mis sisaldab külgahelas tioolrühma.
Uus!!: Glutamaat ja Tsüsteiin · Näe rohkem »
Tsütosool
Tsütosool ehk põhiaine ehk rakuvedelik ehk tsütoplasmaatiline maatriks ehk maatriks on raku vedelad koostisosad.
Uus!!: Glutamaat ja Tsütosool · Näe rohkem »
Tsitraaditsükkel
Tsitraaditsükkel (ka Krebsi tsükkel, ka sidrunhappetsükkel, TCA-tsükkel, di- ja trikarboksüülhapete tsükkel) on enamikul aeroobsetel organismidel toimuv ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust.
Uus!!: Glutamaat ja Tsitraaditsükkel · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Glutamaat ja Valgud · Näe rohkem »
Valiin
Valiinimolekuli struktuurivalem Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Uus!!: Glutamaat ja Valiin · Näe rohkem »
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Uus!!: Glutamaat ja Võrkkest · Näe rohkem »
Vesiikul (bioloogia)
Fosfolipiidse kaksikkihiga ümbritsetud vesiikul vesilahuses Vesiikul on suhteliselt väike tavaliselt veega täidetud põieke raku tsütoplasmas.
Uus!!: Glutamaat ja Vesiikul (bioloogia) · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Glutamaat neurotransmitterina, Glutamaatioon.