Kiiremini kui brauser!
64 suhted: Aeg, Alususkumus, Analüütiline filosoofia, Õigustus, Eetika, Eksperiment, Eksternalism (epistemoloogia), Empirism, Epistemoloogia mõisteid, Epistemoloogiline anarhism, Esteetika, Evolutsiooniline epistemoloogia, Fallibilism, Filosoofia, Filosoofia valdkonnad, Fundatsionalism, Geneetiline epistemoloogia, Hallutsinatsioon, Illusioon, Immanuel Kant, Infinitism, Inglise keel, Internalism (epistemoloogia), Jumal, Kaasasündinud ideed, Kogemus, Koherentism, Koherentsus, Konstruktivism (filosoofia), Kontekstualism, Loogika, Matemaatika, Mõiste, Metafüüsika, Ontoloogia, Parajasti siis, kui, Põhjend, Põhjuslikkus, Piibel, Pragmatism, Ratsionaalsus, Ratsionalism, Relativism, Reliabilism, Saksa keel, Saksamaa, Semiootika, Skeptitsism, Suhe (filosoofia), Taju, ..., Tõde, Tõesus, Teadmine, Teadusfilosoofia, Teaduslik meetod, Teadvus, Teoreem, Tunnetus (filosoofia), Tunnistus, Uskumus, Vaatlus, Vanakreeka keel, Vene keel, Vooruse epistemoloogia. Laienda indeks (14 rohkem) »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Epistemoloogia ja Aeg · Näe rohkem »
Alususkumus
Alususkumusi ehk baasuskumusi on kahte liiki, kas empiirilised või aprioorsed.
Uus!!: Epistemoloogia ja Alususkumus · Näe rohkem »
Analüütiline filosoofia
Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks Briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ja osalt ka usutavuse taotluse poolest.
Uus!!: Epistemoloogia ja Analüütiline filosoofia · Näe rohkem »
Õigustus
Õigustus (inglise keeles justification) on see, mis annab aluse mingiks teoks, uskumuseks, emotsiooniks vms.
Uus!!: Epistemoloogia ja Õigustus · Näe rohkem »
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Uus!!: Epistemoloogia ja Eetika · Näe rohkem »
Eksperiment
Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.
Uus!!: Epistemoloogia ja Eksperiment · Näe rohkem »
Eksternalism (epistemoloogia)
Eksternalism on epistemoloogiline teooria, et uskumuse õigustuse kriteeriumite määratlemine väliste tunnuste abil ei sõltu tunnetajast.
Uus!!: Epistemoloogia ja Eksternalism (epistemoloogia) · Näe rohkem »
Empirism
Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kogemuseelset teadmist (või kaasasündinud ideesid).
Uus!!: Epistemoloogia ja Empirism · Näe rohkem »
Epistemoloogia mõisteid
Siin on loetletud epistemoloogia mõisteid.
Uus!!: Epistemoloogia ja Epistemoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Epistemoloogiline anarhism
Epistemoloogiline anarhism (inglise epistemological anarchism) on epistemoloogiline teooria, mille käis välja Austria teadusfilosoof Paul Feyerabend.
Uus!!: Epistemoloogia ja Epistemoloogiline anarhism · Näe rohkem »
Esteetika
Esteetika (vanakreeka keeles aisthētikos 'meelelise tajuga seotud') on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi.
Uus!!: Epistemoloogia ja Esteetika · Näe rohkem »
Evolutsiooniline epistemoloogia
Evolutsiooniline epistemoloogia (inglise evolutionary epistemology) on tunnetuse käsitamine evolutsioonilise protsessina.
Uus!!: Epistemoloogia ja Evolutsiooniline epistemoloogia · Näe rohkem »
Fallibilism
Fallibilism on filosoofia mõttemuster ja epistemoloogiline teooria, mis ühendab erinevad hoiakud, mille kohaselt võivad meie uskumused, ootused ja arusaamad maailmast osutuda ekslikeks, kuid see ei tähenda, et me ei võiks neid olemasolevate teadmiste piires uskuda.
Uus!!: Epistemoloogia ja Fallibilism · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Epistemoloogia ja Filosoofia · Näe rohkem »
Filosoofia valdkonnad
Filosoofia traditsioonilisteks valdkondadeks peetakse ontoloogiat ehk metafüüsikat, epistemoloogiat ehk gnoseoloogiat ja aksioloogiat.
Uus!!: Epistemoloogia ja Filosoofia valdkonnad · Näe rohkem »
Fundatsionalism
Fundatsionalism ehk fundatsionism ehk vundamentism on filosoofiline hoiak ja epistemoloogia teooria, mille kohaselt on olemas alususkumused, mille seisund õigustatud uskumuse või teadmisena ei sõltu teistest uskumustest ja mille niisugusele seisundile toetub teiste uskumuste niisugune staatus.
Uus!!: Epistemoloogia ja Fundatsionalism · Näe rohkem »
Geneetiline epistemoloogia
Geneetiline epistemoloogia on tunnetuse käsitlemine ontogeneetilise protsessina.
Uus!!: Epistemoloogia ja Geneetiline epistemoloogia · Näe rohkem »
Hallutsinatsioon
Hallutsinatsioon ehk ebataju on taju häire, mille korral esineb tajuelamus ilma reaalse stiimulita.
Uus!!: Epistemoloogia ja Hallutsinatsioon · Näe rohkem »
Illusioon
Optilise illusiooni ketas, mis keerutamisel jätab mulje, et pall kukub mehe käest konna suhu. Osa 1830. aastal välja antud 12-kettalisest komplektist "''McLean’s Optical Illusions or Magic Panorama''" Illusioon ehk eksitaju ehk meelepete on tegeliku objekti moonutatud taju.
Uus!!: Epistemoloogia ja Illusioon · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Epistemoloogia ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Infinitism
Infinitism on epistemoloogia teooria ja vaade, et teadmisi võib õigustada lõputu põhjuste ahelaga.
Uus!!: Epistemoloogia ja Infinitism · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Epistemoloogia ja Inglise keel · Näe rohkem »
Internalism (epistemoloogia)
Internalism on epistemoloogiline teooria, et uskumuse (õigustatud uskumuse) õigustus (või teadmise alus) peab olema uskujale (või teadjale) ligipääsetav, nii et ta on või saab olla oma uskumuse õigustusest (või oma teadmise alusest) teadlik, või arusaam, et uskumuse õigustus taandub uskuja vaimuseisunditele, või arusaam, et õigustuse mõistet tuleb analüüsida intellektuaalsete kohustuste täitmise kaudu.
Uus!!: Epistemoloogia ja Internalism (epistemoloogia) · Näe rohkem »
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Uus!!: Epistemoloogia ja Jumal · Näe rohkem »
Kaasasündinud ideed
Gottfried Wilhelm Leibniz kaasasündinud idee pooldaja Kaasasündinud ideed on mõnede filosoofide kontseptsiooni järgi ideed, teadmised või uskumused, mis sünnivad koos mõistusega, mitte tajust ega kogemusest.
Uus!!: Epistemoloogia ja Kaasasündinud ideed · Näe rohkem »
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Uus!!: Epistemoloogia ja Kogemus · Näe rohkem »
Koherentism
Koherentismiks nimetatakse epistemoloogias seisukohta, mille kohaselt saavad uskumused oma õigustuse tänu nende seostele teiste uskumustega.
Uus!!: Epistemoloogia ja Koherentism · Näe rohkem »
Koherentsus
Koherentsus on kokkukuuluvus, seostatus, kooskõlastatus.
Uus!!: Epistemoloogia ja Koherentsus · Näe rohkem »
Konstruktivism (filosoofia)
Konstruktivism (ladina keelest: constructio – ehitus) on filosoofias teooria, mille kohaselt igasugune tajumine või tunnetus on maailma kohta tõlgenduse ehk mingi konstruktsiooni loomine (s.t teadvus pole lihtsalt maailma peegeldus).
Uus!!: Epistemoloogia ja Konstruktivism (filosoofia) · Näe rohkem »
Kontekstualism
Kontekstualism on filosoofiliste vaadete kogum, mis rõhutab teo või väljenduse konteksti.
Uus!!: Epistemoloogia ja Kontekstualism · Näe rohkem »
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Uus!!: Epistemoloogia ja Loogika · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Epistemoloogia ja Matemaatika · Näe rohkem »
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Uus!!: Epistemoloogia ja Mõiste · Näe rohkem »
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Uus!!: Epistemoloogia ja Metafüüsika · Näe rohkem »
Ontoloogia
Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).
Uus!!: Epistemoloogia ja Ontoloogia · Näe rohkem »
Parajasti siis, kui
"Parajasti siis, kui" ja "siis ja ainult siis, kui" on loomuliku keele väljendid, millega loogikas, matemaatikas, filosoofias ja nende rakendustes väljendatakse loogilist ekvivalentsi.
Uus!!: Epistemoloogia ja Parajasti siis, kui · Näe rohkem »
Põhjend
Põhjend ehk alus (inglise keeles reason) on uskumus või propositsioon, millele mingi uskumus (mingi propositsiooni uskumine) või tegu tugineb.
Uus!!: Epistemoloogia ja Põhjend · Näe rohkem »
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.
Uus!!: Epistemoloogia ja Põhjuslikkus · Näe rohkem »
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Uus!!: Epistemoloogia ja Piibel · Näe rohkem »
Pragmatism
Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena.
Uus!!: Epistemoloogia ja Pragmatism · Näe rohkem »
Ratsionaalsus
Ratsionaalsus on uskumuse mõistuspärasus (teoreetiline ratsionaalsus) või teo mõistuspärasus (praktiline ratsionaalsus).
Uus!!: Epistemoloogia ja Ratsionaalsus · Näe rohkem »
Ratsionalism
Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed.
Uus!!: Epistemoloogia ja Ratsionalism · Näe rohkem »
Relativism
Relativism on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast vms taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast.
Uus!!: Epistemoloogia ja Relativism · Näe rohkem »
Reliabilism
Reliabilism ehk usaldusväärsus on epistemoloogiline teooria, mis ühendab erinevad hoiakud teadmise ja õigustuse küsimustes, kuidas mõõta ja kasutada tõde.
Uus!!: Epistemoloogia ja Reliabilism · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Epistemoloogia ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Epistemoloogia ja Saksamaa · Näe rohkem »
Semiootika
Skulptor Lev Razumovski loodud büst on märk, mis tähistab semiootik Juri Lotmanit Semiootika on teadus tähendusloomest – märkidest, märgisüsteemidest ja märgiprotsessidest.
Uus!!: Epistemoloogia ja Semiootika · Näe rohkem »
Skeptitsism
Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
Uus!!: Epistemoloogia ja Skeptitsism · Näe rohkem »
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Uus!!: Epistemoloogia ja Suhe (filosoofia) · Näe rohkem »
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Uus!!: Epistemoloogia ja Taju · Näe rohkem »
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Uus!!: Epistemoloogia ja Tõde · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Epistemoloogia ja Tõesus · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Epistemoloogia ja Teadmine · Näe rohkem »
Teadusfilosoofia
Üks uusaja Euroopa mõjukamaid teadusfilosoofe oli René Descartes Peeter Müürsepp nimetanud Lembit Valti Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.
Uus!!: Epistemoloogia ja Teadusfilosoofia · Näe rohkem »
Teaduslik meetod
Teaduslik meetod väljendab tõeste teadmiste saamise üldiseid toimingud.
Uus!!: Epistemoloogia ja Teaduslik meetod · Näe rohkem »
Teadvus
Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.
Uus!!: Epistemoloogia ja Teadvus · Näe rohkem »
Teoreem
publisher.
Uus!!: Epistemoloogia ja Teoreem · Näe rohkem »
Tunnetus (filosoofia)
Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.
Uus!!: Epistemoloogia ja Tunnetus (filosoofia) · Näe rohkem »
Tunnistus
Tunnistus on kõneakt, mis põhjustab teadmise või uskumuse edasiandmise.
Uus!!: Epistemoloogia ja Tunnistus · Näe rohkem »
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Uus!!: Epistemoloogia ja Uskumus · Näe rohkem »
Vaatlus
Rõuge Ööbikuoru kiige vaateplatvormil Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.
Uus!!: Epistemoloogia ja Vaatlus · Näe rohkem »
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Uus!!: Epistemoloogia ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Epistemoloogia ja Vene keel · Näe rohkem »
Vooruse epistemoloogia
Vooruse epistemoloogia on epistemoloogia teooria, milles isiku ja kogukonna teadmine väljendub eetikas (käitumises: voorus, pahe).
Uus!!: Epistemoloogia ja Vooruse epistemoloogia · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Gnoseoloogia, Teadmisteooria, Tunnetusfilosoofia, Tunnetusteooria.
