14 suhted: Armeenia, Armeenia keel, Barcelona, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia, Jerevan, Kalle Käsper, Tallinn, Vene keel, 10. september, 14. juuli, 1949, 1991, 2015.
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Gohar Markosjan-Käsper ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenia keel
Armeenia keel (Հայերեն լեզու hajeren lesu) on keel, mida kõnelevad armeenlased.
Uus!!: Gohar Markosjan-Käsper ja Armeenia keel · Näe rohkem »
Barcelona
Barcelona on Kataloonia pealinn, elanike arvult Hispaania teine linn.
Uus!!: Gohar Markosjan-Käsper ja Barcelona · Näe rohkem »
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Kirjanike Liit (lühend EKL) on Eesti kirjanike, kirjanduskriitikute ja tõlkijate kutseliit.
Uus!!: Gohar Markosjan-Käsper ja Eesti Kirjanike Liit · Näe rohkem »
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia on kirjandusauhind, mida annab välja Eesti Kultuurkapital.
Uus!!: Gohar Markosjan-Käsper ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia · Näe rohkem »
Jerevan
Peapostkontor Jerevan. Keskel ooperiteater, taustal Väike-Ararat (vasemal) ja Suur-Ararat (paremal) 2014. aastal Jerevan (armeenia keeles Երևան või Երեւան) on Armeenia pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Gohar Markosjan-Käsper ja Jerevan · Näe rohkem »
Kalle Käsper
Kalle Käsper (sündinud 1952 Tallinnas) on eesti kirjanik.
Uus!!: Gohar Markosjan-Käsper ja Kalle Käsper · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Gohar Markosjan-Käsper ja Tallinn · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Gohar Markosjan-Käsper ja Vene keel · Näe rohkem »
10. september
10.
Uus!!: Gohar Markosjan-Käsper ja 10. september · Näe rohkem »
14. juuli
14.
Uus!!: Gohar Markosjan-Käsper ja 14. juuli · Näe rohkem »
1949
1949.
Uus!!: Gohar Markosjan-Käsper ja 1949 · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Gohar Markosjan-Käsper ja 1991 · Näe rohkem »
2015
2015.
Uus!!: Gohar Markosjan-Käsper ja 2015 · Näe rohkem »