Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Gooti sõda

Index Gooti sõda

Gooti sõda Ida-Rooma riigi ja Idagootide kuningriigi vahel peeti aastatel 535–554 Itaalias, Dalmaatsias, Sardiinias, Sitsiilias ja Korsikal.

55 suhted: Alemannid, Amalasuintha, Anastasius I (keiser), Ancona, Arianism, Armeenia, Bütsants, Boëthius, Burgundid, Dalmaatsia, Faenza, Fiesole, Firenze, Frangid, Idagoodid, Idagootide kuningriik, Itaalia, Itaalia kuningas, Justinianus I, Justinianuse katk, Justinus I, Katastroof, Korsika, Langobardid, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Liguuria, Linnakodanik, Milano, Napoli, Narses, Odoaker, Palermo, Patriits, Pavia, Põhja-Aafrika, Po, Pyrrhose võit, Ravenna, Ravenna eksarhaat, Reggio Calabria, Rimini, Romulus Augustulus, Rooma rüüstamine (546), Sardiinia, Sassaniidid, Sitsiilia, Suur rahvasterändamine, Türreeni meri, Theodahad, ..., Theoderich Suur, Toscana, Treviso, Vandaalid, Zeno. Laienda indeks (5 rohkem) »

Alemannid

Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.

Uus!!: Gooti sõda ja Alemannid · Näe rohkem »

Amalasuintha

Amalasuintha (sündinud 495, surnud 30. aprillil 534/535 Toscanas) oli Theoderich Suure tütar ja idagootide kuningriigi valitseja aastail 526–535.

Uus!!: Gooti sõda ja Amalasuintha · Näe rohkem »

Anastasius I (keiser)

Anastasius I (Imperator Caesar Flavius Anastasius Augustus; kreeka keeles: Ἀναστάσιος – Anastásios; umbes 430 – 9. juuli 518) oli Ida-Rooma keiser 11. aprillist 491 kuni 9. juulini 518, valitsedes seega 27 aastat, 2 kuud ja 28 päeva.

Uus!!: Gooti sõda ja Anastasius I (keiser) · Näe rohkem »

Ancona

Ancona sadam Ancona on linn Itaalias, Marche maakonna ja Ancona provintsi halduskeskus.

Uus!!: Gooti sõda ja Ancona · Näe rohkem »

Arianism

Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.

Uus!!: Gooti sõda ja Arianism · Näe rohkem »

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.

Uus!!: Gooti sõda ja Armeenia · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Gooti sõda ja Bütsants · Näe rohkem »

Boëthius

Boëthius oma õpilasi õpetamas Anicius Manlius Severinus Boëthius (480 Rooma – 524 või 525 Pavia) oli kristlik filosoof.

Uus!!: Gooti sõda ja Boëthius · Näe rohkem »

Burgundid

Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.

Uus!!: Gooti sõda ja Burgundid · Näe rohkem »

Dalmaatsia

Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.

Uus!!: Gooti sõda ja Dalmaatsia · Näe rohkem »

Faenza

Faenza on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Emilia Romagna maakonnas Ravenna provintsis.

Uus!!: Gooti sõda ja Faenza · Näe rohkem »

Fiesole

Fiesole (etruski keeles Viesul, Viśl, Vipsul) on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Toscana maakonna città metropolitana di Firenze's.

Uus!!: Gooti sõda ja Fiesole · Näe rohkem »

Firenze

Firenze (vana käibelt kadunud nimekuju Fiorenza; ladina Florentia) on linn Itaalias, Toscana maakonna ja Firenze suurlinnapiirkonna halduskeskus.

Uus!!: Gooti sõda ja Firenze · Näe rohkem »

Frangid

Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Uus!!: Gooti sõda ja Frangid · Näe rohkem »

Idagoodid

Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.

Uus!!: Gooti sõda ja Idagoodid · Näe rohkem »

Idagootide kuningriik

Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.

Uus!!: Gooti sõda ja Idagootide kuningriik · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Uus!!: Gooti sõda ja Itaalia · Näe rohkem »

Itaalia kuningas

Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.

Uus!!: Gooti sõda ja Itaalia kuningas · Näe rohkem »

Justinianus I

Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.

Uus!!: Gooti sõda ja Justinianus I · Näe rohkem »

Justinianuse katk

Püha Sebastian palub Jeesust hauakaevaja pärast, kes kannatas Justinianuse katku käes (Josse Lieferinxe, umbes 1497–1499) Justinianuse katk (541–549) oli esimene suurem katkupuhang esimeses katkupandeemias.

Uus!!: Gooti sõda ja Justinianuse katk · Näe rohkem »

Justinus I

Justinus I (Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, Ioustînos; u 450 – 1. august 527) oli Ida-Rooma keiser 9. juulist 518 kuni 1. augustini 527, valitsedes seega 9 aastat ja 23 päeva.

Uus!!: Gooti sõda ja Justinus I · Näe rohkem »

Katastroof

Katastroof (kreeka k. katastrophe pööre, muudatus) on äkiline ja laiaulatuslik loodusliku protsessi või inimtegevuse tulemusena tekkinud õnnetus, mis põhjustab rohkeid inimohvreid, väga suurt materiaalset kahju või keskkonna olulist saastumist ja paiskab segi ühiskonna (või kogukonna) normaalse toimimise.

Uus!!: Gooti sõda ja Katastroof · Näe rohkem »

Korsika

Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse) on Prantsusmaa piirkond (région métropolitaine) Vahemeres Sardiiniast põhjas.

Uus!!: Gooti sõda ja Korsika · Näe rohkem »

Langobardid

Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.

Uus!!: Gooti sõda ja Langobardid · Näe rohkem »

Lääne-Rooma keisririik

Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.

Uus!!: Gooti sõda ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »

Läänegoodid

Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.

Uus!!: Gooti sõda ja Läänegoodid · Näe rohkem »

Liguuria

Liguuria (itaalia keeles Liguria) on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).

Uus!!: Gooti sõda ja Liguuria · Näe rohkem »

Linnakodanik

Linnakodanik (ka pürjel, bürger, saksa keeles Stadtbürger) oli feodalismiajal linnakogukonna liige, kes oli täieõiguslik ja isiklikult vaba.

Uus!!: Gooti sõda ja Linnakodanik · Näe rohkem »

Milano

Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.

Uus!!: Gooti sõda ja Milano · Näe rohkem »

Napoli

Napoli (.

Uus!!: Gooti sõda ja Napoli · Näe rohkem »

Narses

Arvatav Narsese kujutis Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil Narses (kreeka Ναρσής; 5. sajandi lõpp – hiljemalt 574) oli Ida-Rooma riigi väejuht ja eunuhh keiser Justinianus I valitsemisajal.

Uus!!: Gooti sõda ja Narses · Näe rohkem »

Odoaker

Odoaker 477. aastal Ravennas löödud mündil Odoaker (ka Odowaker; umbes 435 – 493) oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476.

Uus!!: Gooti sõda ja Odoaker · Näe rohkem »

Palermo

Palermo (sitsiilia keeles Palermu) on 630 828 elanikuga linn, mis on oma rahvaarvult Itaalias viies, see asub Sitsiilia maakonnas ja on città metropolitana di Palermo halduskeskus.

Uus!!: Gooti sõda ja Palermo · Näe rohkem »

Patriits

Patriits oli Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse.

Uus!!: Gooti sõda ja Patriits · Näe rohkem »

Pavia

Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.

Uus!!: Gooti sõda ja Pavia · Näe rohkem »

Põhja-Aafrika

Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.

Uus!!: Gooti sõda ja Põhja-Aafrika · Näe rohkem »

Po

Po asendikaart Po valgla Po keskjooksul Torinos Po (ladina keeles Padus või Eridanus) on Itaalia pikim jõgi.

Uus!!: Gooti sõda ja Po · Näe rohkem »

Pyrrhose võit

Pyrrhose võit on väljend, mis pärineb Molosside kuningalt Pyrrhoselt, kes ütles 279. aastal eKr peetud võiduka, aga kaotusrohke Ausculumi lahingu järel: "Veel üks selline võit ja ma olen kadunud." Pyrrhose võidu all mõistetakse mingis olukorras edu saavutamist ränga hinnaga.

Uus!!: Gooti sõda ja Pyrrhose võit · Näe rohkem »

Ravenna

Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.

Uus!!: Gooti sõda ja Ravenna · Näe rohkem »

Ravenna eksarhaat

Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.

Uus!!: Gooti sõda ja Ravenna eksarhaat · Näe rohkem »

Reggio Calabria

Reggio Calabria on linn Itaalias Calabria maakonnas, Reggio Calabria metropoli keskus.

Uus!!: Gooti sõda ja Reggio Calabria · Näe rohkem »

Rimini

Rimini on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Rimini provintsi halduskeskus.

Uus!!: Gooti sõda ja Rimini · Näe rohkem »

Romulus Augustulus

Romulus Augustus astub troonilt tagasi. Romulus Augustulust kujutav kuldmünt Romulus Augustulust kujutav münt Flavius Romulus Augustus, enamasti tuntud kui Romulus Augustulus, oli viimane Lääne-Rooma keiser.

Uus!!: Gooti sõda ja Romulus Augustulus · Näe rohkem »

Rooma rüüstamine (546)

Rooma rüüstamine aastal 546 toimus Idagootide Kuningriigi kuninga Totila juhtimisel 535.–554.

Uus!!: Gooti sõda ja Rooma rüüstamine (546) · Näe rohkem »

Sardiinia

Sardiinia saar Sardiinia saar on saar Vahemeres, Itaalia Sardiinia maakonna põhiosa.

Uus!!: Gooti sõda ja Sardiinia · Näe rohkem »

Sassaniidid

Sassaniidid oli Iraani valitsejate suguvõsa 3.–7. sajandil Sassaniidide riigis.

Uus!!: Gooti sõda ja Sassaniidid · Näe rohkem »

Sitsiilia

Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.

Uus!!: Gooti sõda ja Sitsiilia · Näe rohkem »

Suur rahvasterändamine

II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.

Uus!!: Gooti sõda ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »

Türreeni meri

Türreeni meri (itaalia Mar Tirreno, Tirreno; korsika ja sardi Mare Tirrenu: sitsiilia Mari Tirrenu; prantsuse Mer Tyrrhénienne) on Vahemere osa Itaalia mandriosast lääne pool.

Uus!!: Gooti sõda ja Türreeni meri · Näe rohkem »

Theodahad

Theodahad (suri detsembris 536) oli Theoderich Suure õepoeg ja aastail 534–536 idagootide kuningas.

Uus!!: Gooti sõda ja Theodahad · Näe rohkem »

Theoderich Suur

Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.

Uus!!: Gooti sõda ja Theoderich Suur · Näe rohkem »

Toscana

Toscana (varasem eestikeelne nimekuju Toskaana pole soovitatav) on maakond Kesk-Itaalias.

Uus!!: Gooti sõda ja Toscana · Näe rohkem »

Treviso

Treviso on linn Itaalias Veneto maakonnas, Treviso provintsi halduskeskus.

Uus!!: Gooti sõda ja Treviso · Näe rohkem »

Vandaalid

Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.

Uus!!: Gooti sõda ja Vandaalid · Näe rohkem »

Zeno

Flavius Zeno, kreekapäraselt Zenon (Imperator Caesar Flavius Zeno Augustus; kreeka keeles:Ζήνων; umbes 425 – 9. aprill 491), oli Ida-Rooma keiser 29. jaanuarist 474 kuni 9. jaanuarini 475 ja teist korda augustist 476 kuni 9. aprillini 491.

Uus!!: Gooti sõda ja Zeno · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Gooti sõda (535–554).

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »