Kiiremini kui brauser!
142 suhted: Adolf Hitler, Alam-Saksi, Albrecht von Wallenstein, Arcachon, August II (Braunschweig-Wolfenbüttel), Austria-Preisi sõda, Autobahn, Ülestõusmispühad, Bad Harzburg, Berliin, Berliini müür, Beroun, Braunschweig, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Brzeg, Buchenwaldi koonduslaager, Bundeswehr, Carl Wilhelm Siemens, Christian von Braunschweig-Wolfenbüttel, Clausthal-Zellerfeld, Deutsche Bahn, Ernst Jünger, Ernst Pistulla, Esimene maailmasõda, Ferdinand III, Foogt, Frankfurt, Friedrich I Barbarossa, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Garnison, Göttingeni ülikool, George II, Goslari kreis, Gustav II Adolf, Habsburgid, Hamburg, Hannover, Hannoveri dünastia, Hannoveri kuningriik, Hansa Liit, Harz, Hõbe, Heinrich Heine, Heinrich I Linnupüüdja, Heinrich II (Braunschweig-Wolfenbüttel), Heinrich II (Saksa-Rooma keiser), Heinrich III (Saksa-Rooma keiser), Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Heinrich Lõvi, Heinrich V (Saksa-Rooma keiser), ..., Henry Moore, Hermann von Salm, Hildesheim, Hildesheimi mets, Hohenstaufenid, Hohenzollernid, Holland, Iisrael, Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, Interregnum, Itaalia kuningriik (keskaegne), Jaroslav Tark, Jena ja Auerstedti lahing, Johann T'Serclaes von Tilly, Johann Wolfgang von Goethe, Joseph Beuys, Julius (Braunschweig-Wolfenbüttel), Karl V, Külm sõda, Kokaiin, Kolmekümneaastane sõda, Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Konrad III (Saksa kuningas), Kutseharidus, Kutsekool, Langelsheim, Lääne-Saksamaa, Liebenburg, Linnaõigus, Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Luftwaffe, Mühlbergi lahing, München, NATO, Oker, Otto II (Saksa-Rooma keiser), Otto IV (Saksa-Rooma keiser), Péter Orseolo, Põhja-Saksa madalik, Põllumajandus, Philipp (Saksa kuningas), Poola, Pour le Mérite, Prantsuse-Preisi sõda, Prantsusmaa, Preisi armee, Preisi kuningriik, Puitkarkass, Rauamaak, Reformatsioon, Riigikool, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Rooma riik, Roomlaste kuningas, Rootsi suurvõimu ajastu, Rudolf Steiner, Rudolf von Rheinfelden, Ruhri linnastu, Saali dünastia, Saksamaa 1945–1949, Saksamaa kuningriik, Saksamaa mediatisatsioon, Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Saksi dünastia, Saksi-Anhalt, Saksimaa hertsogiriik, Salzgitter, Savi, Schladen-Werla, Schmalkaldeni liit, Sigmar Gabriel, Sinod, Suhkrupeet, Suurbritannia, Tasandik, Tšehhi, UNESCO maailmapärandi nimistu, Vaba riigilinn, Vestfaali kuningriik, Victor II, Viini kongress, Waldorfi pedagoogika, Walther Darré, Wehrmacht, Welfid, Werner von Siemens, William Wordsworth, Windsor (Berkshire), Wolfenbütteli kreis, 1928. aasta suveolümpiamängud, 922. Laienda indeks (92 rohkem) »
Adolf Hitler
Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945).
Uus!!: Goslar ja Adolf Hitler · Näe rohkem »
Alam-Saksi
Alam-Saksi on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Goslar ja Alam-Saksi · Näe rohkem »
Albrecht von Wallenstein
Albrecht Wenzel Eusebius von Wallenstein (24. september 1583 – 25. veebruar 1634) oli Böömimaa välimarssal ja riigimees, kes võitles katoliku poole peal Kolmekümneaastases sõjas.
Uus!!: Goslar ja Albrecht von Wallenstein · Näe rohkem »
Arcachon
Arcachon on linn Prantsusmaal Gironde'i departemangus.
Uus!!: Goslar ja Arcachon · Näe rohkem »
August II (Braunschweig-Wolfenbüttel)
August II ehk August Noorem (10. aprill 1579 – 17. september 1666) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst aastast 1635 ning 1636.
Uus!!: Goslar ja August II (Braunschweig-Wolfenbüttel) · Näe rohkem »
Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.
Uus!!: Goslar ja Austria-Preisi sõda · Näe rohkem »
Autobahn
Autobahn (saksa keeles Autobahn, mitmuses Autobahnen) on Saksamaa kiirteedesüsteem.
Uus!!: Goslar ja Autobahn · Näe rohkem »
Ülestõusmispühad
Ülestõusmist kujutav ikoon. Kristus on jalge alla tallanud põrgu värava ja tõmbab hauast välja Aadama ja Eeva. Kristust ümbritsevad pühakud, vana mehena kujutatud Saatan on kinni seotud Ülestõusmispühad ehk lihavõttepühad ehk lihavõtted ehk paasapühad, argikeeles ka munadepühad, on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva.
Uus!!: Goslar ja Ülestõusmispühad · Näe rohkem »
Bad Harzburg
Burgbergilt Bad Harzburg on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.
Uus!!: Goslar ja Bad Harzburg · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Goslar ja Berliin · Näe rohkem »
Berliini müür
Berliini müür 1986. aastal Animatsioon Berliini müüri ehitamisest, piirialast ja valvesüsteemist (kanal ZDF, saade "Terra X", 2020.a) Berliini müüri kaart Berliini müür (saksa keeles Berliner Mauer) oli pärast teist maailmasõda jagatud Saksamaa ajajärgul Saksa Demokraatliku Vabariigi (SDV) rajatud tihe riivistatud piirikindlustussüsteem, mis püsis üle 28 aasta: 13.
Uus!!: Goslar ja Berliini müür · Näe rohkem »
Beroun
Beroun (saksa keeles Beraun) on linn Tšehhis Kesk-Tšehhi maakonnas, Berouni ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Goslar ja Beroun · Näe rohkem »
Braunschweig
Braunschweig (alamsaksa Brunswiek) on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Harzi mägedest põhjas.
Uus!!: Goslar ja Braunschweig · Näe rohkem »
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.
Uus!!: Goslar ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond · Näe rohkem »
Brzeg
Brzeg (saksa Brieg) on 36,381 (2015) elanikuga linn Poola edelaosas Opole vojevoodkonnas, 40 km Wrocławist idas.
Uus!!: Goslar ja Brzeg · Näe rohkem »
Buchenwaldi koonduslaager
Buchenwaldi koonduslaager (saksa keeles Konzentrationslager Buchenwald; lühend KZ Buchenwald) oli üks suuremaid koonduslaagreid (töölaager) Saksamaa riigi territooriumil Weimari lähedal Ettersbergis.
Uus!!: Goslar ja Buchenwaldi koonduslaager · Näe rohkem »
Bundeswehr
Bundeswehr on Saksamaa Liitvabariigi relvajõud.
Uus!!: Goslar ja Bundeswehr · Näe rohkem »
Carl Wilhelm Siemens
Carl Wilhelm Siemens (ka Charles William Siemens; Sir William Siemens; 4. aprill 1823 Gehrden – 19. november 1883) oli saksa insener ja leiutaja, kes tegutses suurema osa oma elust Suurbritannias.
Uus!!: Goslar ja Carl Wilhelm Siemens · Näe rohkem »
Christian von Braunschweig-Wolfenbüttel
Christian von Braunschweig-Wolfenbütteli portree, Jan Anthonisz van Ravesteyn, 1620. Christian Noorem (20. september 1599 – 16. juuni 1626), Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Halberstadti piiskop, oli Saksa protestantlik väejuht Kolmekümneaastases sõjas.
Uus!!: Goslar ja Christian von Braunschweig-Wolfenbüttel · Näe rohkem »
Clausthal-Zellerfeld
Kirik aastal 2005 Clausthal-Zellerfeld on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.
Uus!!: Goslar ja Clausthal-Zellerfeld · Näe rohkem »
Deutsche Bahn
Logo Deutsche Bahn AG on Saksamaa raudtee-ettevõte, mille peamiseks tegevusalaks on reisijate ja kaupade transport Saksamaa raudteedel.
Uus!!: Goslar ja Deutsche Bahn · Näe rohkem »
Ernst Jünger
Ernst Jünger esimese maailmasõja lõpul Ernst Jünger (29. märts 1895 Heidelberg – 17. veebruar 1998 Riedlingen) oli saksa kirjanik.
Uus!!: Goslar ja Ernst Jünger · Näe rohkem »
Ernst Pistulla
Ernst Pistulla (28. november 1906 Goslar – 14. september 1944 Teise maailmasõja idarinne) oli Saksamaa poksija.
Uus!!: Goslar ja Ernst Pistulla · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Goslar ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Ferdinand III
Ferdinand III (13. juuli 1608 – 2. aprill 1657) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste valitseja aastatel 1637–1657.
Uus!!: Goslar ja Ferdinand III · Näe rohkem »
Foogt
Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.
Uus!!: Goslar ja Foogt · Näe rohkem »
Frankfurt
Frankfurt ehk Maini-äärne Frankfurt ehk Frankfurt Maini ääres (saksa keeles Frankfurt, Frankfurt am Main, Frankfurt/Main) on linn Saksamaal Hesseni liidumaal.
Uus!!: Goslar ja Frankfurt · Näe rohkem »
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Uus!!: Goslar ja Friedrich I Barbarossa · Näe rohkem »
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Uus!!: Goslar ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Garnison
Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.
Uus!!: Goslar ja Garnison · Näe rohkem »
Göttingeni ülikool
Aula Göttingeni ülikool (ka Göttingeni Georg Augusti ülikool, saksa keeles Georg-August-Universität Göttingen) on ülikool Saksamaal Göttingenis.
Uus!!: Goslar ja Göttingeni ülikool · Näe rohkem »
George II
George II. Thomas Hudsoni maal (1727) George II (sünninimi Georg August; 10. november 1683 Hannover – 25. oktoober 1760 London) oli Suurbritannia ja Iirimaa kuningas ning Hannoveri kuurvürst (Georg II) ja Saksa-Rooma riigi varahoidja alates 1727 kuni surmani.
Uus!!: Goslar ja George II · Näe rohkem »
Goslari kreis
Goslar on kreis Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Goslar ja Goslari kreis · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Goslar ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Goslar ja Habsburgid · Näe rohkem »
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Uus!!: Goslar ja Hamburg · Näe rohkem »
Hannover
Hannoveri uus raekoda Hannover Leine jõe ääres on Alam-Saksi liidumaa (Niedersachsen) pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Goslar ja Hannover · Näe rohkem »
Hannoveri dünastia
Hannoveri dünastia on saksa päritolu dünastia, mis valitses Suurbritanniat aastatel 1714–1901, Hannoveri kuningriiki kuni aastani 1866 (annekteerimiseni Preisimaa poolt) ja Braunschweigi kuni aastani 1918.
Uus!!: Goslar ja Hannoveri dünastia · Näe rohkem »
Hannoveri kuningriik
Hannoveri kuningriik 1815. aastal 100-taalrine pangatäht 1857. aastast Hannoveri kuningriik (saksa Königreich Hannover) loodi oktoobris 1814 Viini kongressil, kui George III-le tagastati pärast Napoleoni ajastut tema Hannoveri territooriumid.
Uus!!: Goslar ja Hannoveri kuningriik · Näe rohkem »
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Uus!!: Goslar ja Hansa Liit · Näe rohkem »
Harz
Harzi mäestik kaardil Harz on mäestik Euroopas Saksamaa keskosas.
Uus!!: Goslar ja Harz · Näe rohkem »
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Uus!!: Goslar ja Hõbe · Näe rohkem »
Heinrich Heine
Christian Johann Heinrich Heine (sünninimi Harry Heine; arvatavasti 13. detsember 1797 Düsseldorf – 17. veebruar 1856 Pariis) oli juudi päritolu Saksamaa luuletaja, publitsist ja ajakirjanik, üks 19.
Uus!!: Goslar ja Heinrich Heine · Näe rohkem »
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Uus!!: Goslar ja Heinrich I Linnupüüdja · Näe rohkem »
Heinrich II (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Heinrich II (10. november 1489 – 11. juuni 1568), kutsutud Nooremaks, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst aastast 1514 kuni oma surmani.
Uus!!: Goslar ja Heinrich II (Braunschweig-Wolfenbüttel) · Näe rohkem »
Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.
Uus!!: Goslar ja Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich III pitsat Heinrich III (28. oktoober 1016 – 5. oktoober 1056) oli Frangi ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma riigi keiser.
Uus!!: Goslar ja Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Uus!!: Goslar ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Uus!!: Goslar ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »
Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV annab Heinrich V-le võimu üle Heinrich V (11. august 1086 – 23. mai 1125 Utrecht) oli Saksa-Rooma riigi valitseja alates 1105 kuni surmani ja viimane Franki dünastia keiser.
Uus!!: Goslar ja Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Henry Moore
Henry Moore (30. juuli 1898 Castleford, Yorkshire – 31. august 1986 Much Hadham, Hertfordshire) oli inglise skulptor ja kunstnik.
Uus!!: Goslar ja Henry Moore · Näe rohkem »
Hermann von Salm
Hermann von Salm (sündis umbes 1035, suri 28. septembril 1088) oli Saksa vastukuningas aastast 1081 kuni surmani.
Uus!!: Goslar ja Hermann von Salm · Näe rohkem »
Hildesheim
UNESCO maailmapärandi paik) ja toomväljak ''(Domhof)'', Hildesheimi asutamiskoht Hildesheim (ostfaali Hilmessen) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hildesheimi kreisis.
Uus!!: Goslar ja Hildesheim · Näe rohkem »
Hildesheimi mets
Hildesheimi vaatetorn Hildesheimi metsas Vaade Hildesheimi metsale edelast Hildesheimi mets on kõrgustik (kuni 359 m merepinnast) Hildesheimi kreisis Alam-Saksi liidumaal Saksamaal.
Uus!!: Goslar ja Hildesheimi mets · Näe rohkem »
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Uus!!: Goslar ja Hohenstaufenid · Näe rohkem »
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Uus!!: Goslar ja Hohenzollernid · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Goslar ja Holland · Näe rohkem »
Iisrael
Pilvekosk Negevi kõrbes Iisraelis Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas.
Uus!!: Goslar ja Iisrael · Näe rohkem »
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (lühend IKT) on andmete töötlemise, salvestamise ja edastamise tehniliste vahendite, meetodite ning võtete koondnimetus.
Uus!!: Goslar ja Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia · Näe rohkem »
Interregnum
Interregnum ehk Sede vacante ("vaba tool") tähistab roomakatoliku kirikus perioodi, mil diötseesi või osakiriku piiskopipositsioon on täitmata.
Uus!!: Goslar ja Interregnum · Näe rohkem »
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Uus!!: Goslar ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Uus!!: Goslar ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »
Jena ja Auerstedti lahing
Jena ja Auerstedti lahing Jena ja Auerstedti (vana nimi: Auerstädt) kaksiklahing peeti 14.
Uus!!: Goslar ja Jena ja Auerstedti lahing · Näe rohkem »
Johann T'Serclaes von Tilly
Krahv Tilly pronkskuju Feldherrnhalle ees Odeonsplatzil Münchenis Johann T'Serclaes von Tilly (hollandi keeles Johan t'Serclaes van Tilly; veebruar 1559 – 30. aprill 1632) juhatas Katoliikliku Liiga vägesid Kolmekümneaastases sõjas.
Uus!!: Goslar ja Johann T'Serclaes von Tilly · Näe rohkem »
Johann Wolfgang von Goethe
"Johann Wolfgang von Goethe". Autor Joseph Karl Stieler, 1828 Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt – 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik, loodusteadlane ja polühistor.
Uus!!: Goslar ja Johann Wolfgang von Goethe · Näe rohkem »
Joseph Beuys
Joseph Heinrich Beuys (12. mai 1921 – 23. jaanuar 1986) oli saksa kunstnik, õpetaja, tegevuskunstnik ja kunstiteoreetik.
Uus!!: Goslar ja Joseph Beuys · Näe rohkem »
Julius (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Julius (29. juuni 1528 – 3. mai 1589) oli aastast 1568 kuni oma surmani Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst.
Uus!!: Goslar ja Julius (Braunschweig-Wolfenbüttel) · Näe rohkem »
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Uus!!: Goslar ja Karl V · Näe rohkem »
Külm sõda
Jossif Stalin, Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt 1945. aastal Jalta konverentsil teise maailmasõja võitjariikide juhtidena Winston Churchill 1944 Kanadas Külm sõda (inglise Cold War, vene холодная война) oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt teise maailmasõja järgsel rahuperioodil.
Uus!!: Goslar ja Külm sõda · Näe rohkem »
Kokaiin
Kokaiini valem Kokaiinhüdrokloriidi pulber Lühike tummfilm "For his son" kokaiinisõltuvusest (D. W. Griffith, 1912) Kokaiin (C17H21NO4), argikeeles ka koka, on kristalliline tropaanalkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest.
Uus!!: Goslar ja Kokaiin · Näe rohkem »
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Uus!!: Goslar ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »
Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.
Uus!!: Goslar ja Konrad II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Konrad III (Saksa kuningas)
Konrad III 13. sajandi miniatuuril Konrad III (1093 Bamberg – 1152 Bamberg) oli esimene Hohenstaufenite dünastiast Frangimaa hertsog 1115–1138 ja Saksamaa kuningriigi kuningas 1138–1152.
Uus!!: Goslar ja Konrad III (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Kutseharidus
Kutseharidus (inglise vocational education) on teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks erialaseks tegevuseks.
Uus!!: Goslar ja Kutseharidus · Näe rohkem »
Kutsekool
Kutsekool (ka kutsehariduskool) on kool, mis annab õpilasele kutsehariduse konkreetsel erialal.
Uus!!: Goslar ja Kutsekool · Näe rohkem »
Langelsheim
Langelsheim on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.
Uus!!: Goslar ja Langelsheim · Näe rohkem »
Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga.
Uus!!: Goslar ja Lääne-Saksamaa · Näe rohkem »
Liebenburg
Liebenburg on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.
Uus!!: Goslar ja Liebenburg · Näe rohkem »
Linnaõigus
Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks.
Uus!!: Goslar ja Linnaõigus · Näe rohkem »
Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.
Uus!!: Goslar ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.
Uus!!: Goslar ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Luftwaffe
Luftwaffe on Saksamaa Bundeswehri lennuväe nimetus.
Uus!!: Goslar ja Luftwaffe · Näe rohkem »
Mühlbergi lahing
Mühlbergi lahing oli reformatsiooni ajal suur lahing Mühlbergi juures Saksimaa kuurvürstiriigis, milles Saksa-Rooma riigi katoliiklikud vürstid keiser Karl V juhtimisel alistasid otsustavalt Saksi kuurvürsti Johann Friedrich I ja Hesseni maakrahvi Philipp I juhitava protestantlike vürstide luterliku Schmalkaldeni liidu.
Uus!!: Goslar ja Mühlbergi lahing · Näe rohkem »
München
München on linn Saksamaal, Baieri liidumaa pealinn.
Uus!!: Goslar ja München · Näe rohkem »
NATO
NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
Uus!!: Goslar ja NATO · Näe rohkem »
Oker
Oker on jõgi Saksamaal, 105 km pikk Alleri vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Goslar ja Oker · Näe rohkem »
Otto II (Saksa-Rooma keiser)
Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.
Uus!!: Goslar ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Otto IV (Saksa-Rooma keiser)
Otto IV ja paavst Innocentius III Otto IV (umbes 1175 – 19. mai 1218) oli Welfi dünastiast Saksa kuningas alates 1198.
Uus!!: Goslar ja Otto IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Péter Orseolo
Heinrich III ees. S-initsiaal Képesi kroonikast (1358). Péter Orseolo (u 1010–1015 Veneetsia – 1046 või 30. august 1059 Székesfehérvár) oli Ungari kuningas 1038–1041 ja 1044–1046.
Uus!!: Goslar ja Péter Orseolo · Näe rohkem »
Põhja-Saksa madalik
Saksamaa füüsiline kaart. Põhja-Saksa tasandik vastab suures osas tumerohelisele pinnale, mis on punakaspruuni värvusega madalast mäestikust põhja pool Hommikuudu Ida-Friisimaal Põhja-Saksa tasandik või Põhja-Saksa madalik (saksa: Norddeutsches Tiefland) on üks suuri geograafilisi piirkondi Saksamaal.
Uus!!: Goslar ja Põhja-Saksa madalik · Näe rohkem »
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Uus!!: Goslar ja Põllumajandus · Näe rohkem »
Philipp (Saksa kuningas)
Philipp von Hohenstaufen (Švaabi Philipp) (1177–1208) oli Švaabimaa hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208.
Uus!!: Goslar ja Philipp (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Goslar ja Poola · Näe rohkem »
Pour le Mérite
Pour le Mérite. Pour le Mérite "rahuklass" ehk teadus- ja kunstiteenete eest antav aumärk Pour le Mérite orden oli 1740.
Uus!!: Goslar ja Pour le Mérite · Näe rohkem »
Prantsuse-Preisi sõda
Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870.
Uus!!: Goslar ja Prantsuse-Preisi sõda · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Goslar ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Preisi armee
Hohenfriedbergi lahing – ''Preisi jalaväerünnak, 4. juuni 1745'', Carl Röchling Kuninglik Preisi armee (saksa: Königlich Preußische Armee) teenis kui Preisi kuningriigi armee.
Uus!!: Goslar ja Preisi armee · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Goslar ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Puitkarkass
Puitkarkass pisi Puitkarkass (saksa keele mõjuliselt ka vahvärk (saksa keeles Fachwerk)) on konstruktsiooni tüüp, mida kasutatakse hoonete ehituses ja mis põhineb saematerjali kasutamisel.
Uus!!: Goslar ja Puitkarkass · Näe rohkem »
Rauamaak
Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Uus!!: Goslar ja Rauamaak · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: Goslar ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Riigikool
Riigikool on kool, mida peab üleval riik ning mida esindab riigi haridus- ja teadusministeerium.
Uus!!: Goslar ja Riigikool · Näe rohkem »
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Uus!!: Goslar ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Goslar ja Rooma riik · Näe rohkem »
Roomlaste kuningas
Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.
Uus!!: Goslar ja Roomlaste kuningas · Näe rohkem »
Rootsi suurvõimu ajastu
Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane) Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis hõlmas aastaid 1611–1718.
Uus!!: Goslar ja Rootsi suurvõimu ajastu · Näe rohkem »
Rudolf Steiner
Rudolf Steiner umbes 1905. aastal Rudolf Joseph Lorenz Steiner (25. veebruar 1861 Donji Kraljevec, Austria-Ungari (praegune Horvaatia) – 30. märts 1925 Dornach, Šveits) oli Austria esoteerik, filosoof, antroposoof, alternatiivpedagoog ja alternatiivmeditsiini propageerija.
Uus!!: Goslar ja Rudolf Steiner · Näe rohkem »
Rudolf von Rheinfelden
Rudolf von Rheinfelden (u 1030 – 15. oktoober 1080) oli Švaabimaa hertsog 1057–1079 ja Saksa vastukuningas 1077–1080.
Uus!!: Goslar ja Rudolf von Rheinfelden · Näe rohkem »
Ruhri linnastu
Ruhri linnastu ehk Ruhrimaa ehk Ruhri piirkond (saksa Ruhrgebiet) on linnastu Nordrhein-Westfalenis Saksamaal.
Uus!!: Goslar ja Ruhri linnastu · Näe rohkem »
Saali dünastia
336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.
Uus!!: Goslar ja Saali dünastia · Näe rohkem »
Saksamaa 1945–1949
Saksamaa 1945–1949 on periood Saksamaa ajaloos alates kaotusest Teises maailmasõjas kuni Saksamaa jagamiseni Saksamaa Liitvabariigiks ja Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks.
Uus!!: Goslar ja Saksamaa 1945–1949 · Näe rohkem »
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Uus!!: Goslar ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »
Saksamaa mediatisatsioon
Saksa-Rooma riigi kaart aastal 1789, mis näitab riikide suurt segu Saksamaa mediatisatsioon oli rida mediatisatsioone ja ilmalikustamisi, mis toimusid Saksamaal aastatel 1795–1814, Prantsuse revolutsiooni ajastu lõpufaasis ja edasi Napoleoni ajastul.
Uus!!: Goslar ja Saksamaa mediatisatsioon · Näe rohkem »
Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei
Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei (saksa keeles Sozialdemokratische Partei Deutschlands, lühend SPD, eesti keeles SSDP) on üks Saksamaa kahest peamisest erakonnast.
Uus!!: Goslar ja Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei · Näe rohkem »
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Uus!!: Goslar ja Saksi dünastia · Näe rohkem »
Saksi-Anhalt
Saksi-Anhalt on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Goslar ja Saksi-Anhalt · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Goslar ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Salzgitter
Salderi loss Salzgitteri paiknemine Alam-Saksimaal Salzgitter on kreisivaba linn Alam-Saksimaal Saksamaal, Hildesheimi ja Braunschweigi vahel.
Uus!!: Goslar ja Salzgitter · Näe rohkem »
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Uus!!: Goslar ja Savi · Näe rohkem »
Schladen-Werla
Schladen-Werla on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Wolfenbütteli kreisis.
Uus!!: Goslar ja Schladen-Werla · Näe rohkem »
Schmalkaldeni liit
Schmalkaldeni liit ehk Schmalkaldeni liiga (saksa keeles Schmalkaldischer Bund, Schmalkaldische Liga või Liga von Schmalkalden) oli 1531.
Uus!!: Goslar ja Schmalkaldeni liit · Näe rohkem »
Sigmar Gabriel
Sigmar Gabriel (2015) Sigmar Hartmut Gabriel (sündinud 12. septembril 1959 Goslaris) on Saksamaa poliitik, 2017–2018 Saksamaa välisminister.
Uus!!: Goslar ja Sigmar Gabriel · Näe rohkem »
Sinod
Sinod selle sõna ajaloolises tähenduses on kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi.
Uus!!: Goslar ja Sinod · Näe rohkem »
Suhkrupeet
Suhkrupeedi põld Suhkrupeedi juurikad Suhkrupeet (Beta vulgaris spp. vulgaris var. altissima) on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim, hariliku peedi teisend.
Uus!!: Goslar ja Suhkrupeet · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Goslar ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Tasandik
Tasandik on suhteliselt tasase pinnamoe ning madalate absoluutsete kõrgustega piirkond.
Uus!!: Goslar ja Tasandik · Näe rohkem »
Tšehhi
Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Goslar ja Tšehhi · Näe rohkem »
UNESCO maailmapärandi nimistu
Maailmapärandi komitee logo UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt üliolulised.
Uus!!: Goslar ja UNESCO maailmapärandi nimistu · Näe rohkem »
Vaba riigilinn
Riigilinnad Saksa-Rooma riigis, 1648 Saksa-Rooma riigis oli vaba riigilinn (Freie Reichsstadt) omavalitsuslik linn, mis allus otse keisrile, erinevalt enamikust keisririigi linnadest, mis allusid ühele või mitmele keisririigi vürstile (näiteks hertsogid või vürst-piiskopid), kes olid keisri vasallid, nimeliselt või reaalselt erineval määral.
Uus!!: Goslar ja Vaba riigilinn · Näe rohkem »
Vestfaali kuningriik
Vestfaali kuningriik (prantsuse Royaume de Westphalie, saksa Königreich Westphalen) oli 1807–1813 eksisteerinud riik Põhja-Saksamaal.
Uus!!: Goslar ja Vestfaali kuningriik · Näe rohkem »
Victor II
Victor II (Gebhard, saksa ajalookirjutuses Gebhard von Dollnstein-Hirschberg; 1018 ? – 28. juuli 1057) oli paavst 1055–1057.
Uus!!: Goslar ja Victor II · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Goslar ja Viini kongress · Näe rohkem »
Waldorfi pedagoogika
Michael Park Rudolf Steiner School Aucklandis Waldorfi pedagoogika on humanistlik lähenemine pedagoogikale, millele pani aluse Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner (1861–1925).
Uus!!: Goslar ja Waldorfi pedagoogika · Näe rohkem »
Walther Darré
Richard Walther Darré (14. juuli 1895 Belgrano, Buenos Aires, Argentina – 5. september 1953 München, Saksamaa) oli Saksamaa poliitik.
Uus!!: Goslar ja Walther Darré · Näe rohkem »
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Uus!!: Goslar ja Wehrmacht · Näe rohkem »
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Uus!!: Goslar ja Welfid · Näe rohkem »
Werner von Siemens
Ernst Werner Siemens (aastast 1888 von Siemens; 13. detsember 1816 – 6. detsember 1892) oli saksa elektriinsener, leiutaja ja ärimagnaat.
Uus!!: Goslar ja Werner von Siemens · Näe rohkem »
William Wordsworth
William Wordsworth Benjamin Haydoni maalil (1842) William Wordsworth (7. aprill 1770 – 23. aprill 1850) oli inglise luuletaja, romantismi esindaja.
Uus!!: Goslar ja William Wordsworth · Näe rohkem »
Windsor (Berkshire)
Windsor on ajalooline linn Thamesi jõe ääres Inglismaal Berkshire'i krahvkonnas.
Uus!!: Goslar ja Windsor (Berkshire) · Näe rohkem »
Wolfenbütteli kreis
Wolfenbüttel on kreis Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Goslar ja Wolfenbütteli kreis · Näe rohkem »
1928. aasta suveolümpiamängud
1928.
Uus!!: Goslar ja 1928. aasta suveolümpiamängud · Näe rohkem »
922
922.
Uus!!: Goslar ja 922 · Näe rohkem »
