Kiiremini kui brauser!
218 suhted: Aeg, Ajalugu, Akadeemia (ajakiri), Aleksei Kozlov (filosoof), Alfred North Whitehead, An Essay Concerning Human Understanding, Apertseptsioon, Aprioorsus, Aristoteles, Arutlus metafüüsikast, Asi, Astronoomia, Augustinus, Bakalaureus, Baruch Spinoza, Benoît Mandelbrot, Bernhard Riemann, Bertrand Russell, Bioloogia, Blaise Pascal, Carl Friedrich Gauss, Catholic Encyclopedia, Charles Sanders Peirce, Christiaan Huygens, Christian Wolff, David Hume, Deism, Demokritos, Diferentsiaal, Diferentsiaalarvutus, Diplomaatia, Dogma, Doktorikraad, Edmund Husserl, Eesti Raamat, Eetika, Elu, Embrüoloogia, Empirism, Eneseteadvus, Entelehhia, Epidemioloogia, Epistemoloogia, Ettemääratud harmoonia, Fatalism, Füüsika, Füüsika (Aristoteles), Filoloogia, Filosoofia, Filosoofia veebientsüklopeedia, ..., Francisco Suárez, Friedrich Schiller, Friedrich Wilhelm Joseph Schelling, Galileo Galilei, Geoloogia, Geomeetria, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, George Berkeley, Gotthold Ephraim Lessing, Gottlob Frege, Hannover, Harjumus, Harmoonia, Heksameeter, Hermann Lotze, Hiina filosoofia, Hing, Identsus, Igor Narski, Immanuel Kant, Infotehnoloogia, Inseneriteadused, Integraal, Isaac Newton, Jena ülikool, Johann Friedrich Herbart, Johannes Kepler, John Locke, John Wallis, Joseph-Louis Lagrange, Jumal, Kaasasündinud ideed, Kannatus, Karistus, Kategooria (filosoofia), Küllaldase aluse printsiip, Keeleteadus, Keha, Keskaja filosoofia, Konfutsianism, Kong Fuzi, Kristlus, Kriteerium, Kurt Gödel, Kvaliteet, Ladina keel, Lääne filosoofia, Lõpmatus, Leipzig, Leipzigi Ülikool, Leonhard Euler, Liikumine, Loodus, Loodusfilosoofia, Loogika, Ludwig Feuerbach, Luule, Magistrikraad, Maitse, Majandusteadus, Marcello Malpighi, Martin Heidegger, Mateeria, Matemaatika, Matemaatiline analüüs, Mälu, Meditatsioonid esimesest filosoofiast, Meditsiin, Metafüüsika, Mihhail Lomonossov, Mina, Minevik, Mitmekesisus, Monaad, Monadoloogia, Muusikateooria, Nähtus, Nicolas Malebranche, Nikolai Losski, Norbert Wiener, Objektiivsus, Okasionalism, Olemine, Olemus, Olevik, Ontoloogia, Optimism, Otsustus, Paleontoloogia, Paratamatus, Patt, Peeter Müürsepp, Personalism, Philosophical Review, Platon, Platonism, Polühistor, Poliitika, Prantsuse keel, Preisi Teaduste Akadeemia, Professor, Psühholoogia, Raamatukogu, Ratsionalism, René Descartes, Robert Merrihew Adams, Ruum, Sakslased, Süü, Sündmus, Sensualism, Sergei Askoldov, Skolastika, Sotsioloogia, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, Subjektiivsus, Substants, Suhe (filosoofia), Suuri mõtlejaid, Taju, Tallinn, Tõestus, Tõesus, Teadmine, Teadus, Tehnika, Teism, Teodiike, Tervik, Thomas Hobbes, Toomas Kiho, Torm ja tung, Tulemus, Tulevik, Tunnetus, Uni, Uusaja filosoofia, Vaba tahe, Vabadus, Valdar Parve, Valgustusajastu, Veterinaaria, Voltaire, Wilhelm Wundt, 1. juuli, 14. november, 1646, 1662, 1663, 1664, 1665, 1666, 1697, 17. sajand, 1700, 1716, 1972, 1976, 1990, 1994, 2. detsember, 2000, 2004, 2009, 2012, 28. september, 7. veebruar, 9. juuni. Laienda indeks (168 rohkem) »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Aeg · Näe rohkem »
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Ajalugu · Näe rohkem »
Akadeemia (ajakiri)
Akadeemia (alapealkirjaga Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Akadeemia (ajakiri) · Näe rohkem »
Aleksei Kozlov (filosoof)
Aleksei Kozlov Aleksei Aleksandrovitš Kozlov (20. veebruar (vkj. 8. veebruar) 1831 Moskva – 12. märts (vkj. 27. veebruar) 1901 Peterburi) oli vene filosoof.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Aleksei Kozlov (filosoof) · Näe rohkem »
Alfred North Whitehead
Alfred North Whitehead. Alfred North Whitehead (15. veebruar 1861 – 30. detsember 1947) oli inglise matemaatik ja filosoof.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Alfred North Whitehead · Näe rohkem »
An Essay Concerning Human Understanding
"An Essay Concerning Human Understanding" ("Essee inimmõistusest"; ka "Essee inimarust") on inglise filosoofi John Locke'i filosoofiaalane teos, mis ilmus aastal 1689 (kuigi trükitud aastaarvuks on 1690).
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja An Essay Concerning Human Understanding · Näe rohkem »
Apertseptsioon
Apertseptsioon (inglise apperception) on inimese psüühika selline omadus, mille puhul tema tajumus (tajumine) objektidest ja nähtustest sõltub tema psüühilisest seisundist, eelneva(te)st kogemus(t)est jms.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Apertseptsioon · Näe rohkem »
Aprioorsus
Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Aprioorsus · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Aristoteles · Näe rohkem »
Arutlus metafüüsikast
"Arutlus metafüüsikast" (Discours de métaphysique) on Gottfried Wilhelm Leibnizi prantsuskeelne teos 1686.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Arutlus metafüüsikast · Näe rohkem »
Asi
Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Asi · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Astronoomia · Näe rohkem »
Augustinus
Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Augustinus · Näe rohkem »
Bakalaureus
Bakalaureus on akadeemiline kraad, mis saadakse kolmeaastase (mõnikord nelja-aastase) õppekava läbimisel kõrgkoolis.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Bakalaureus · Näe rohkem »
Baruch Spinoza
Baruch või Benedict de Spinoza (24. november 1632 Amsterdam – 21. veebruar 1677 Haag) oli juudi päritolu Hollandi filosoof.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Baruch Spinoza · Näe rohkem »
Benoît Mandelbrot
Benoît Mandelbrot (20. november 1924 Varssavi – 14. oktoober 2010 Cambridge) oli juudi päritolu prantsuse-ameerika matemaatik, fraktali leiutaja.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Benoît Mandelbrot · Näe rohkem »
Bernhard Riemann
Bernhard Riemann (1863) Georg Friedrich Bernhard Riemann (17. septembril 1826 Breselenz, Hannoveri kuningriik – 20. juuli 1866 Verbania, Itaalia kuningriik) oli saksa matemaatik, mitteeukleidilise geomeetria loojaid.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Bernhard Riemann · Näe rohkem »
Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Bertrand Russell · Näe rohkem »
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Bioloogia · Näe rohkem »
Blaise Pascal
Blaise Pascal (19. juuni 1623 Clermont-Ferrand, Auvergne'i provints, Prantsusmaa – 19. august 1662 Pariis) oli prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Blaise Pascal · Näe rohkem »
Carl Friedrich Gauss
Johann Carl Friedrich Gauss (30. aprill 1777 Braunschweig – 23. veebruar 1855 Göttingen) oli saksa matemaatik, astronoom ja füüsik.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Carl Friedrich Gauss · Näe rohkem »
Catholic Encyclopedia
Entsüklopeedia 1. köite kaas Catholic Encyclopedia on katoliikluse-alane entsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1907–1912 USA-s. Entsüklopeediat andis välja Robert Appleton Company ja see koosneb 15 köitest.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Catholic Encyclopedia · Näe rohkem »
Charles Sanders Peirce
Charles Sanders Peirce umbes 1870 Charles Sanders Peirce (10. september 1839 Cambridge (Massachusetts) – 19. aprill 1914) oli USA filosoof ja mitmekülgne teadlane, polühistor, sealhulgas loogik ja matemaatik.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Charles Sanders Peirce · Näe rohkem »
Christiaan Huygens
Christiaan Huygens (hollandikeelne hääldus) (14. aprill 1629 Haag – 8. juuli 1695 Haag) oli Madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Christiaan Huygens · Näe rohkem »
Christian Wolff
Johann Georg Wille. Christian Wolffi portree Christian Wolff (hiljem Christian Freiherr von Wolff; 24. jaanuar 1679 Breslau – 9. aprill 1754) oli saksa filosoof, üks saksa valgustuse rajajaid Christian Thomasiuse kõrval.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Christian Wolff · Näe rohkem »
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja David Hume · Näe rohkem »
Deism
Deism on seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse olevikus.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Deism · Näe rohkem »
Demokritos
Henrik ter Brugghen "Democritus" Demokritos (kreeka: Δημόκριτος, mis tähendab "rahva valitud", elas umbes 460 eKr – umbes 370 eKr) oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Demokritos · Näe rohkem »
Diferentsiaal
Funktsiooni y\!.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Diferentsiaal · Näe rohkem »
Diferentsiaalarvutus
Diferentsiaalarvutus on üks matemaatilise analüüsi põhikomponente integraalarvutuse kõrval (et nad on omavahel tihedalt seotud, siis nimetatakse neid koos diferentsiaal- ja integraalarvutuseks).
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Diferentsiaalarvutus · Näe rohkem »
Diplomaatia
Ger van Elk, ''Symmetry of Diplomacy'', 1975, Groninger Museum Diplomaatia on riike või rahvusvahelisi organisatsioone esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlemine.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Diplomaatia · Näe rohkem »
Dogma
Dogma on religioonis väide, milles ei kahelda, mida usutakse.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Dogma · Näe rohkem »
Doktorikraad
Doktorikraad on kõrgeim teaduskraad paljudes riikides, sealhulgas Eestis.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Doktorikraad · Näe rohkem »
Edmund Husserl
Edmund Husserl (8. aprill 1859 Prossnitz (praegu Prostějov) – 26. aprill 1938 Freiburg) oli fenomenoloogilise filosoofia rajaja.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Edmund Husserl · Näe rohkem »
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Eesti Raamat · Näe rohkem »
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Eetika · Näe rohkem »
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Elu · Näe rohkem »
Embrüoloogia
Embrüoloogia (embryon ladina 'loode' ja logos 'õpetus') ehk arenemisõpetus ehk lootelugu on teadus loote arenemisest, mis algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sündimisega või väljumisega lootekestadest (roomajad ja linnud).
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Embrüoloogia · Näe rohkem »
Empirism
Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kogemuseelset teadmist (või kaasasündinud ideesid).
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Empirism · Näe rohkem »
Eneseteadvus
Eneseteadvuseks nimetatakse psühholoogias teadlikkust enese psüühikast ja kehast.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Eneseteadvus · Näe rohkem »
Entelehhia
Entelehhia, eesti keelde vahel tõlgitud ka kui teokstehtus (kreeka keeles εντελέχεια, ladina transliteratsioonis entelechia) on mõiste Aristotelese filosoofias.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Entelehhia · Näe rohkem »
Epidemioloogia
Epidemioloogia on teadusharu, mis uurib mingil piiritletud rühmal esinevate haiguste (ja teiste tervisega seotud nähtuste) esinemist ning neid nähtusi esilekutsunud mõjureid.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Epidemioloogia · Näe rohkem »
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Epistemoloogia · Näe rohkem »
Ettemääratud harmoonia
Ettemääratud harmoonia teooria (inglise pre-established harmony) on Gottfried Wilhelm Leibnitzi seisukoht, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka vaimsed sündmused on jumala poolt ette määratud ning kooskõlastatud.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Ettemääratud harmoonia · Näe rohkem »
Fatalism
Fatalism on usk saatuse kõikemääravasse jõusse ning see on omane paljudele usunditele ja idealistlikele filosoofilistele vooludele.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Fatalism · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Füüsika · Näe rohkem »
Füüsika (Aristoteles)
Aristotelese "Füüsika" esimene lehekülg Immanuel Bekkeri väljaandest (1837) "Füüsika" keskaegne käsikiri tõlkes ladina keelde; äärele on lisatud kreekakeelne algtekst "Füüsika" on üks Aristotelese peateoseid "Metafüüsika" ja "Nikomachose eetika" kõrval.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Füüsika (Aristoteles) · Näe rohkem »
Filoloogia
Filoloogia on humanitaarteadus, mis uurib keelt ja kirjandust.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Filoloogia · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Filosoofia · Näe rohkem »
Filosoofia veebientsüklopeedia
Filosoofia veebientsüklopeedia (The Internet Encyclopedia of Philosophy) on 1995.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Filosoofia veebientsüklopeedia · Näe rohkem »
Francisco Suárez
Francisco Suárez (5. jaanuar 1548 – 25. september 1617) oli hispaania jesuiidi preester, filosoof ja teoloog, üks olulisemaid skolastikuid.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Francisco Suárez · Näe rohkem »
Friedrich Schiller
Friedrich Schiller Johann Christoph Friedrich von Schiller (10. november 1759 Württemberg – 9. mai 1805 Weimar) oli saksa luuletaja, filosoof, ajaloolane ja näitekirjanik.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Friedrich Schiller · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm Joseph Schelling
pisi Friedrich Wilhelm Joseph Schelling (27. jaanuar 1775 – 20. august 1854), hiljem von Schelling, oli saksa filosoof.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Friedrich Wilhelm Joseph Schelling · Näe rohkem »
Galileo Galilei
Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Galileo Galilei · Näe rohkem »
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Geoloogia · Näe rohkem »
Geomeetria
Axel Helsted, "Geomeetria" Geomeetria (kaudlaen vanakreeka sõnast γεωμετρία, mille algne tähendus on 'maamõõtmine') on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Geomeetria · Näe rohkem »
Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Hegel. 1831. aasta portree Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel · Näe rohkem »
George Berkeley
George Berkeley (1730) kunstnik John Smiberti maalil. George Berkeley (12. märts 1685 – 14. jaanuar 1753) oli angloiiri teoloog ja filosoof, anglikaani kiriku piiskop.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja George Berkeley · Näe rohkem »
Gotthold Ephraim Lessing
Gotthold Ephraim Lessing (22. jaanuar 1729 Kamenz – 15. veebruar 1781 Braunschweig) oli saksa kirjanik, filosoof ja publitsist.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Gotthold Ephraim Lessing · Näe rohkem »
Gottlob Frege
Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Gottlob Frege · Näe rohkem »
Hannover
Hannoveri uus raekoda Hannover Leine jõe ääres on Alam-Saksi liidumaa (Niedersachsen) pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Hannover · Näe rohkem »
Harjumus
Harjumus on tegevus, mis on korduva sooritamise (sh õppimise) teel muutunud automaatseks või tavapäraseks.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Harjumus · Näe rohkem »
Harmoonia
Harmoonia on kokkusobivus, kokkukõla, nii ideede kui millegi muu loodu vahel.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Harmoonia · Näe rohkem »
Heksameeter
Heksameeter on antiikkirjandusest pärinev värsimõõt.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Heksameeter · Näe rohkem »
Hermann Lotze
Rudolf Hermann Lotze (21. mai 1817 Bautzen – 1. juuli 1881 Berliin) oli saksa filosoof, loogik, psühholoog ja semiootik.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Hermann Lotze · Näe rohkem »
Hiina filosoofia
Konfutsius esitleb Laozile noorukest Buddhat Hiina filosoofia on filosoofia, mis on kirjutatud järgides hiina mõttele omaseid kultuuritraditsioone.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Hiina filosoofia · Näe rohkem »
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Hing · Näe rohkem »
Identsus
Identsus ehk samasus (keskaja ladina keele sõnast identitas, mis on tuletatud ladina sõnast idem 'sama', 'seesama') on filosoofias ja loogikas suhe, milles entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teise entiteediga (arvuline identsus ehk numeeriline identsus).
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Identsus · Näe rohkem »
Igor Narski
Igor Sergejevitš Narski (vene keeles: И́горь Серге́евич На́рский; 18. november 1920, Moršansk, Venemaa – 7. august 1993, Moskva, Venemaa) oli vene filosoof, filosoofia ajaloo spetsialist, silmapaistev nõukogude kultuuri tegelane.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Igor Narski · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Infotehnoloogia
Infotehnoloogia ehk IT (inglise keeles information technology) on rakendusteadusharu, mis kasutab arvuteid või arvutisüsteeme informatsiooni kogumiseks, talletamiseks, töötlemiseks ja edastamiseks.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Infotehnoloogia · Näe rohkem »
Inseneriteadused
Inseneriteadused ehk tehnikateadused (inglise engineering (inseneeria)) on distsipliinid, mis käsitlevad mingi tehnikavaldkonna teoreetilisi aluseid, uurimis-, arvutus- ja projekteerimismeetodeid ning materjalide, toodete, tehnikaseadmete ja tootmisprotsesside väljatöötamist ja uuendamist.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Inseneriteadused · Näe rohkem »
Integraal
Määratud integraal funktsioonist ''f''(''x'') lõigul ''a'',''b'' on sinise ja kollase pinna pindalade vahe Integreerimine on koos oma pöördtehte diferentseerimisega üks matemaatilise analüüsi baasmõistetest.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Integraal · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Jena ülikool
Jena ülikooli logo Jena ülikool (ka Jena Friedrich Schilleri ülikool, saksa keeles Friedrich-Schiller-Universität Jena) on ülikool Saksamaal Tüüringi liidumaal Jenas.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Jena ülikool · Näe rohkem »
Johann Friedrich Herbart
Johann Friedrich Herbart Johann Friedrich Herbart (4. mai 1776 Oldenburg – 14. august 1841 Göttingen) oli saksa filosoof, psühholoog ja pedagoogika kui akadeemilise distsipliini rajaja.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Johann Friedrich Herbart · Näe rohkem »
Johannes Kepler
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Johannes Kepler · Näe rohkem »
John Locke
John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja John Locke · Näe rohkem »
John Wallis
John Wallis John Wallis (23. november 1616 – 28. oktoober 1703) oli inglise vaimulik ja matemaatik.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja John Wallis · Näe rohkem »
Joseph-Louis Lagrange
Joseph-Louis Lagrange (sünninimega Giuseppe Lodovico Lagrangia; 25. jaanuar 1736 Torino – 10. aprill 1813 Pariis) oli Itaalia valgustusajastu matemaatik ja astronoom.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Joseph-Louis Lagrange · Näe rohkem »
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Jumal · Näe rohkem »
Kaasasündinud ideed
Gottfried Wilhelm Leibniz kaasasündinud idee pooldaja Kaasasündinud ideed on mõnede filosoofide kontseptsiooni järgi ideed, teadmised või uskumused, mis sünnivad koos mõistusega, mitte tajust ega kogemusest.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Kaasasündinud ideed · Näe rohkem »
Kannatus
Kannatus on ebameeldiv, piinav või valus emotsioon ja tundmus.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Kannatus · Näe rohkem »
Karistus
Nõia põletamine Karistus, laste kasvatusest kuni kriminaalkaristusteni, on autoriteedi määratud kasvatus- ja mõjutusvahend mingi vastuvõetamatu teo eest.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Karistus · Näe rohkem »
Kategooria (filosoofia)
Kategooriad filosoofias on kõige üldisemad põhimõisted, nagu ruum, aeg, reaalsus, eksistents, paratamatus, substants, omadus, vaim, mateeria, seisundid, faktid ja sündmused.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Kategooria (filosoofia) · Näe rohkem »
Küllaldase aluse printsiip
Küllaldase aluse printsiip kõige lihtsamal kujul väidab, et miski ei saa toimuda ilma põhjuseta.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Küllaldase aluse printsiip · Näe rohkem »
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Keeleteadus · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Keha · Näe rohkem »
Keskaja filosoofia
Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne-Euroopa keskaegset filosoofiat.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Keskaja filosoofia · Näe rohkem »
Konfutsianism
Õpetlaste kooli üks kanoonilisi alustekste Liji Konfutsianism ehk žusue (hiina keeles 儒學; pinyin'is ''rúxué'' 'õpetlaste ehk haritlaste kool') on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika-, poliitika- ja filosoofiasüsteem.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Konfutsianism · Näe rohkem »
Kong Fuzi
Kong Fuzi. "Myths & Legends of China", E. T. C. Werner 1922 Kong Fuzi (Kǒng Fūzǐ, hiina 孔夫子 'õpetaja Kong', eesti keeles ka Konfutsius ja Kung Futse, ladina keeles Confucius) ehk Kongzi (hiina 孔子 'filosoof Kong') (551–479 eKr) oli Vana-Hiina poliitik ja filosoof.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Kong Fuzi · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Kristlus · Näe rohkem »
Kriteerium
Kriteerium on eristamise või valiku tegemise alus.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Kriteerium · Näe rohkem »
Kurt Gödel
Kurt Gödel Kurt Friedrich Gödel (28. aprill 1906 Brno – 14. jaanuar 1978 Princeton) oli Austria-Ameerika loogik, matemaatik ja filosoof.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Kurt Gödel · Näe rohkem »
Kvaliteet
Kvaliteet on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Kvaliteet · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lääne filosoofia
Lääne filosoofiaks nimetatakse läänemaailmast, eelkõige Euroopast pärinevat filosoofiatraditsiooni, mis tavapärase käsitluse kohaselt sai alguse Antiik-Kreekas antiikfilosoofiana.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Lääne filosoofia · Näe rohkem »
Lõpmatus
right Lõpmatus (sümbol \infty) on omadus, mis seisneb piiramatuses.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Lõpmatus · Näe rohkem »
Leipzig
Leipzig (saksapäraselt) on linn Saksamaa idaosas Saksimaal.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Leipzig · Näe rohkem »
Leipzigi Ülikool
Leipzigi Ülikool (Universität Leipzig) asub Saksamaal Leipzigis.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Leipzigi Ülikool · Näe rohkem »
Leonhard Euler
Jakob Emanuel Handmanni portree Eulerist (1753) Johann Georg Bruckeri portree Leonhard Eulerist Euleri autogramm Leonhard Euler (15. aprill 1707 Basel – 18. september 1783 Peterburi) oli Šveitsi matemaatik ja füüsik, kes suure osa oma elust veetis Venemaal Peterburis ja Saksamaal Berliinis.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Leonhard Euler · Näe rohkem »
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Liikumine · Näe rohkem »
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Loodus · Näe rohkem »
Loodusfilosoofia
Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Loodusfilosoofia · Näe rohkem »
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Loogika · Näe rohkem »
Ludwig Feuerbach
Ludwig Feuerbach Ludwig Andreas Feuerbach (28. juuli 1804 Landshut – 13. september 1872 Rechenberg) oli saksa filosoof, kes mõjutas suuresti marksistliku materialismi ja religioonikriitika arengut.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Ludwig Feuerbach · Näe rohkem »
Luule
Maude Goodman, "Luuletus" (1895) Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Luule · Näe rohkem »
Magistrikraad
Magistrikraad on akadeemiline kraad, mis omandatakse bakalaureusekraadi olemasolul ühe- kuni kolmeaastase õppekava läbimisel.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Magistrikraad · Näe rohkem »
Maitse
Maitse on ainete omadus, mis kutsub inimesel või loomal esile maitsmisaistingut.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Maitse · Näe rohkem »
Majandusteadus
Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näiteks hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Majandusteadus · Näe rohkem »
Marcello Malpighi
Marcello Malpighi portree Marcello Malpighi (10. märts 1628 – 30. september 1694) oli itaalia arst ja loodusteadlane.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Marcello Malpighi · Näe rohkem »
Martin Heidegger
Martin Heidegger (26. september 1889 Meßkirch – 26. mai 1976 Freiburg) oli saksa filosoof, üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Martin Heidegger · Näe rohkem »
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Mateeria · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Matemaatika · Näe rohkem »
Matemaatiline analüüs
Matemaatiline analüüs ehk analüüs on matemaatika haru, mis uurib funktsioone ja nende üldistusi piirväärtuse meetodil.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Matemaatiline analüüs · Näe rohkem »
Mälu
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Mälu · Näe rohkem »
Meditatsioonid esimesest filosoofiast
"Meditatsioonid esimesest filosoofiast" ehk "Metafüüsilised meditatsioonid" (ladinakeelne pealkiri "Meditationes de prima philosophia") on René Descartesi filosoofiline teos, mis on üks kuulsamaid teoseid filosoofia ajaloos.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Meditatsioonid esimesest filosoofiast · Näe rohkem »
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Meditsiin · Näe rohkem »
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Metafüüsika · Näe rohkem »
Mihhail Lomonossov
Mihhail LomonossovMihhail Lomonossov (vene keeles Михаил Васильевич Ломоносов; 19. november 1711 – 15. aprill 1765) oli vene teadlane, entsüklopedist, polühistor, luuletaja ja ühiskonnategelane.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Mihhail Lomonossov · Näe rohkem »
Mina
Mina (ise) on inimese subjektiivse eneseteadvuse fenomen, enesepeegeldus tema meeles.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Mina · Näe rohkem »
Minevik
Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Minevik · Näe rohkem »
Mitmekesisus
"Mitmekesisus" on mitmetähenduslik sõna: Ökoloogias võib mitmekesisus ehk diversiteet tähendada.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Mitmekesisus · Näe rohkem »
Monaad
Monaadi (ladina keeles monas 'ühik', vanakreeka sõnast μονάς) all on filosoofias mõistetud mingit ühtset entiteeti.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Monaad · Näe rohkem »
Monadoloogia
Lehekülg "Monadoloogia" käsikirjast "Monadoloogia" on Gottfried Wilhelm Leibnizi filosoofiline teos, mis ilmus prantsuse keeles 1714.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Monadoloogia · Näe rohkem »
Muusikateooria
Muusikateooria on distsipliin, mis tegeleb muusika elementide ning muusika loomise, kirjapanemise, esitamise, tajumise ja analüüsimise erinevate aspektide uurimisega.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Muusikateooria · Näe rohkem »
Nähtus
Nähtus on konkreetne sündmus, omadus või protsess, mis väljendab reaalsuse väliskülgi ja esitab mingit olemuse avaldamise ja väljendamise kuju.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Nähtus · Näe rohkem »
Nicolas Malebranche
Nicolas Malebranche Nicolas Malebranche (6. august 1638 Pariis – 13. oktoober 1715 Pariis) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja füüsik, keda tuntakse tänapäeval eelkõige okasionalismi pooldajana – see on filosoofiline õpetus, mille kohaselt pole kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel otseseid põhjuslikke seoseid, nendevahelise kooskõla loob Jumal kooskõlastab neid igakordse sekkumisega.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Nicolas Malebranche · Näe rohkem »
Nikolai Losski
Nikolai Losski (u. 1900) Nikolai Losski (6. detsember (vkj. 24. november) 1870 Krāslava – 24. jaanuar 1965 Pariis) oli vene filosoof.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Nikolai Losski · Näe rohkem »
Norbert Wiener
Norbert Wiener Norbert Wiener (26. november 1894 Columbia, Missouri – 18. märts 1964 Stockholm, Rootsi) oli USA matemaatik.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Norbert Wiener · Näe rohkem »
Objektiivsus
Objektiivsus on erapooletu suhtumine, mis vastandub subjektiivsusele ehk erapoolikusele.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Objektiivsus · Näe rohkem »
Okasionalism
Okasionalism (ld 'juhus', 'juhtum', 'ajend') on filosoofiline õpetus, mille tuntuim esindaja on prantsuse filosoof Nicolas Malebranche (1638–1715).
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Okasionalism · Näe rohkem »
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Olemine · Näe rohkem »
Olemus
Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Olemus · Näe rohkem »
Olevik
Olevik on "nüüd" mineviku ja tuleviku vahel või kõik selles toimuv.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Olevik · Näe rohkem »
Ontoloogia
Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Ontoloogia · Näe rohkem »
Optimism
Optimism on positiivne ellusuhtumine, vaade, mille kohaselt maailm on positiivne paik.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Optimism · Näe rohkem »
Otsustus
Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Otsustus · Näe rohkem »
Paleontoloogia
Trilobiidi kivistis Eestis, mille kogus Lembit Sarv Paleontoloogia on bioloogia ja geoloogia piirteadus, mis uurib taimede (paleobotaanika) ja loomade (paleozooloogia) jäänuseid (kivistisi) ning teeb nende põhjal kindlaks ammu elanud organismide kuju, ehituse, arengu, sugulussuhted ja eluviisid.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Paleontoloogia · Näe rohkem »
Paratamatus
Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Paratamatus · Näe rohkem »
Patt
Pieter Brueghel vanem. "Kõrkus" vaselõigete seeriast "Seitse surmapattu" (1558) Patt on religioosses tähenduses seadusest üleastumine või vastuhakk Jumalale.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Patt · Näe rohkem »
Peeter Müürsepp
Peeter Müürsepp (21. märts 1918 Tartu – 3. november 1999 Keila) oli eesti mehaanikateadlane ja teadusajaloolane.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Peeter Müürsepp · Näe rohkem »
Personalism
Sõna "personalism" on tuletatud sõnast personality – isiksus, millele on liidetud ideoloogiale viitav liides -ism.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Personalism · Näe rohkem »
Philosophical Review
Philosophical Review on USA teadusajakiri, mis keskendub analüütilise filosoofia valdkonnale.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Philosophical Review · Näe rohkem »
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Platon · Näe rohkem »
Platonism
Platoni Akadeemia kunagine asupaik Ateenas, 2008. Platonism on mõni filosoofia suund, mis lähtub antiikfilosoof Platoni filosoofia tõlgendustest.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Platonism · Näe rohkem »
Polühistor
Leonardo da Vinci autoportree. 1512. Sangviin, joonistus. Praegu asub Biblioteca Reales TorinosPolühistor (.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Polühistor · Näe rohkem »
Poliitika
Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Poliitika · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Preisi Teaduste Akadeemia
Preisi Teaduste Akadeemia (saksa keeles Preußische Akademie der Wissenschaften; ka Berliini Teaduste Akadeemia, saksa keeles Berliner Akademie der Wissenschaften) on teaduste akadeemia Saksamaal Berliinis.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Preisi Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Professor
Professor (lühend prof) on allüksuse (nt õppetooli, kateedri, instituudi) juhataja ametikohaga kaasnev ametinimetus kõrgkoolis või teadusasutuses; see nimetus võib tähistada ka akadeemilise kraadi (teadusliku kraadi) omamist või sellega seotud tiitlit.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Professor · Näe rohkem »
Psühholoogia
Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Psühholoogia · Näe rohkem »
Raamatukogu
Kose raamatukogu Pärnu Keskraamatukogu Raamatukogu (ka biblioteek) on traditsioonilises tähenduses raamatute kogu ja selle kogu hoidmise koht.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Raamatukogu · Näe rohkem »
Ratsionalism
Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Ratsionalism · Näe rohkem »
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja René Descartes · Näe rohkem »
Robert Merrihew Adams
Robert Merrihew Adams Robert Merrihew Adams (sündinud 8. septembril 1937 New Jersey osariigis Orange'is) on USA filosoof.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Robert Merrihew Adams · Näe rohkem »
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Ruum · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Sakslased · Näe rohkem »
Süü
Süü (juriidikas normatiivne süümõiste) on sotsiaal-eetiline etteheidetavus inimese käitumisele.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Süü · Näe rohkem »
Sündmus
Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Sündmus · Näe rohkem »
Sensualism
Sensualism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt kogu tunnetus tugineb aistingutele ning kujutab endast aistingute kombineerimist.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Sensualism · Näe rohkem »
Sergei Askoldov
Sergei Askoldov Sergei Askoldov (Сергей Аскольдов, kodanikunimi Сергей Алексеевич Алексеев, 9. märts (vkj. 25. veebruar) 1871 Moskva — 23. mai 1945 Potsdam) oli vene filosoof.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Sergei Askoldov · Näe rohkem »
Skolastika
Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Skolastika · Näe rohkem »
Sotsioloogia
Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Sotsioloogia · Näe rohkem »
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (Stanford Encyclopedia of Philosophy) on vaba veebientsüklopeedia filosoofia alal, mida toimetatakse Stanfordi Ülikooli poolt.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia · Näe rohkem »
Subjektiivsus
Subjektiivsus on mõiste, mida negatiivse hinnanguna kasutatakse avalduste või tegevuste kohta, mis teostatakse juhusliku isiku (subjekti) poolt, kes ei hooli üldisest arvamusest ja tegutsemise aktsepteeritud kriteeriumitest.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Subjektiivsus · Näe rohkem »
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Substants · Näe rohkem »
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Suhe (filosoofia) · Näe rohkem »
Suuri mõtlejaid
"Suuri mõtlejaid" on Eesti raamatusari, mis sisaldab raamatuid maailma tähtsaimatest filosoofidest.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Suuri mõtlejaid · Näe rohkem »
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Taju · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Tallinn · Näe rohkem »
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Tõestus · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Tõesus · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Teadmine · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Teadus · Näe rohkem »
Tehnika
Tehnika (kreeka keeles τεχνικός, τέχνη tehnikós, téhne 'kunst, meisterlikkus, oskus') on tänapäeval üldmõiste masinate, seadmete, mehhanismide jms või tehniliste vahendite ja meetodite kogumi tähistamiseks.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Tehnika · Näe rohkem »
Teism
Teism on usk transtsendentsesse Jumalasse, kes on maailma loonud ja juhib kõike selles toimuvat.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Teism · Näe rohkem »
Teodiike
Teodiike on teoloogiline õpetus Jumala õiglusest, heldusest, armulisusest ja õigeksmõistust.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Teodiike · Näe rohkem »
Tervik
Tervik on entiteet, millel on osad.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Tervik · Näe rohkem »
Thomas Hobbes
pisi Thomas Hobbes (5. aprill 1588 – 4. detsember 1679) oli inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Thomas Hobbes · Näe rohkem »
Toomas Kiho
A. H. Tammsaare Muuseumi 9. sügiskonverentsil 29. novembril 2013 Toomas Kiho (sündinud 17. jaanuaril 1963 Tartus) on eesti matemaatik ja ühiskonnategelane.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Toomas Kiho · Näe rohkem »
Torm ja tung
Torm ja tung (Sturm und Drang) on saksa kirjanduses, muusikas ja vaimuelus 18.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Torm ja tung · Näe rohkem »
Tulemus
Tulemus ehk resultaat (inglise keeles result) on üldiselt mistahes tegevuse, tegude järgnevuse või protsessi lõplik kvalitatiivne või kvantitatiivne tagajärg.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Tulemus · Näe rohkem »
Tulevik
Tulevik on vaatleja poolt käesoleva hetkena tajutavale ajale (olevikule) järgnev aeg.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Tulevik · Näe rohkem »
Tunnetus
Sõnal "tunnetus" on mitu lähedast tähendust.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Tunnetus · Näe rohkem »
Uni
Uni on inimese põhivajadus Magav kobras Osmussaarel Uni on regulaarselt esinev muutus teadvuses, milles väheneb kontakt ümbritsevaga.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Uni · Näe rohkem »
Uusaja filosoofia
Uusaja filosoofiaks nimetatakse õhtumaa filosoofia perioodi, mis algab esimeste loodusteaduse printsiipide sõnastamisega vastanduvalt keskaja skolastilisele filosoofiale ning lõppeb tänapäeva filosoofiaga.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Uusaja filosoofia · Näe rohkem »
Vaba tahe
Vabaks tahteks ehk tahtevabaduseks nimetatakse filosoofias võimalikkust teha vabalt otsuseid (valikuid) oma eelseisvate toimingute ja tegude üle.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Vaba tahe · Näe rohkem »
Vabadus
Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Vabadus · Näe rohkem »
Valdar Parve
Valdar Parve (sündinud 6. septembril 1948 Tartus) on eesti filosoof.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Valdar Parve · Näe rohkem »
Valgustusajastu
Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Valgustusajastu · Näe rohkem »
Veterinaaria
Koera põlveoperatsioon Eesti Maaülikooli loomakliinikus Veterinaaria (ladina keeles veterinaria) ehk loomaarstiteadus ehk veterinaarmeditsiin on teadus, mis uurib looma (välja arvatud inimese) organismi normaalset ja patoloogilist ehitust ja talitlust, haiguslikke seisundeid, ravi, diagnostikat.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Veterinaaria · Näe rohkem »
Voltaire
Voltaire (sünninimi François-Marie Arouet; 21. november 1694 – 30. mai 1778) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujusid.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Voltaire · Näe rohkem »
Wilhelm Wundt
Wilhelm Maximilian Wundt (16. august 1832 – 31. august 1920) oli saksa füsioloog, filosoof ja psühholoog.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja Wilhelm Wundt · Näe rohkem »
1. juuli
1.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1. juuli · Näe rohkem »
14. november
14.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja 14. november · Näe rohkem »
1646
1646.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1646 · Näe rohkem »
1662
1662.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1662 · Näe rohkem »
1663
1663.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1663 · Näe rohkem »
1664
1664.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1664 · Näe rohkem »
1665
1665.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1665 · Näe rohkem »
1666
1666.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1666 · Näe rohkem »
1697
1697.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1697 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja 17. sajand · Näe rohkem »
1700
1700.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1700 · Näe rohkem »
1716
1716.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1716 · Näe rohkem »
1972
1972.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1972 · Näe rohkem »
1976
1976.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1976 · Näe rohkem »
1990
1990.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1990 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1994 · Näe rohkem »
2. detsember
2.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja 2. detsember · Näe rohkem »
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja 2000 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja 2004 · Näe rohkem »
2009
2009.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja 2009 · Näe rohkem »
2012
2012.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja 2012 · Näe rohkem »
28. september
28.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja 28. september · Näe rohkem »
7. veebruar
7.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja 7. veebruar · Näe rohkem »
9. juuni
9.
Uus!!: Gottfried Wilhelm Leibniz ja 9. juuni · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Gottfried Leibnitz, Gottfried Leibniz, Gottfried Wilhelm Leibnitz, Gottfried Wilhelm Leipniz, Gottfried von Leibniz, Leibniz.
