Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Gröönimaa

Index Gröönimaa

Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala, mis hõlmab Gröönimaa saare ja mitu väikest saart Ameerikas Põhja-Ameerika mandrist (Kanadast) kirdes Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel.

132 suhted: Alaska, Ameerika, Ants Viires, Arvo Alas, Atlandi ookean, Baffini laht, Bergen, Davise väin, Diötsees, Dorseti kultuur, Eesti, Eiríkr Punane, Eiríkr Punase saaga, Eksport, Ellesmere, Euroopa, Euroopa Majandusühendus, Fääri saared, Fjord, Grööni keel, Gröönimaa ja Euroopa Liidu suhted, Gröönimaa leping, Gröönimaa lipp, Gröönimaa rahvuspark, Gröönimaa saar, Hahk, Hani, Hans Egede, Harilik mustikas, Harpuun, Hülglased, Hõbe, Hunt, Igijää, Igilumi, Iglu, Inflatsioon, Inuit Circumpolar Council, Inuitid, Island, Jääkaru, Kajak, Kajakas, Kalandus, Kanada, Kanarbik, KANUKOKA, Keskmine eluiga, Kivi, Kivisüsi, ..., Krüoliit, Kujalleq, Kukemari, Kuld, Kuupik Kleist, Liustik, Luu, Majanduskasv, Maliina Abelsen, Marmor, Merevaik, Morsk, Muskusveis, Nafta, Nahk (materjal), Narese väin, Niit, Nioobium, Norra, Nunap Isua, Nunarput utoqqarsuanngoravit, Nuuk, Oda, Omavalitsus (haldusüksus), Oslo, Paleoeskimod, Põhja-Ameerika, Põhja-Ameerika manner, Põhja-Jäämeri, Põhjamaade Nõukogu, Põhjapõder, Põhjapoolus, Polaarrebane, Puit, Qaasuitsup, Qaqortoq, Qeqqata, Rannajoon, Rauamaak, Samblikud, Scandinavian Airlines, Sermersooq, Shetlandi saared, Siber, Skandinaavia, Steatiit, Subsiidium, Taani, Taani keel, Taani kroon, Taani Kuningriik, Taani väin, Taanlased, Tallinn, Tantaal, Tartupaluk, Teemant, Tina, Tippdomeen, Tsink, Uraan, Vaalad, Vaalapüük, Valgejänes, Vibu, Viikingiaeg, .gl, 10. sajand, 1125, 12. sajand, 1200, 13. sajand, 1407, 15. sajand, 1540, 1973, 1979, 1982, 1985, 2005, 982, 985. Laienda indeks (82 rohkem) »

Alaska

Alaska (hääldus inglise keeles) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb Põhja-Ameerika loodeosas.

Uus!!: Gröönimaa ja Alaska · Näe rohkem »

Ameerika

Ameerika maailmajagu Ameerika on maailmajagu Maa läänepoolkeral.

Uus!!: Gröönimaa ja Ameerika · Näe rohkem »

Ants Viires

Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.

Uus!!: Gröönimaa ja Ants Viires · Näe rohkem »

Arvo Alas

Arvo-Jürgen Alas (20. märts 1943 Tallinn – 18. september 2007) oli Eesti tõlkija ja diplomaat.

Uus!!: Gröönimaa ja Arvo Alas · Näe rohkem »

Atlandi ookean

thumb Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.

Uus!!: Gröönimaa ja Atlandi ookean · Näe rohkem »

Baffini laht

Baffini laht Baffini laht (inglise Baffin Bay) on Põhja-Jäämere osa, mis piirneb idas Gröönimaaga, edelas Baffini saarega ja loodes Ellesmere'i saarega.

Uus!!: Gröönimaa ja Baffini laht · Näe rohkem »

Bergen

Bergen on linn Norras Hordalandi maakonnas Bergeni vallas, Hordalandi maakonna keskus.

Uus!!: Gröönimaa ja Bergen · Näe rohkem »

Davise väin

400px Davise väin ühendab Labradori merd Baffini lahega ning eraldab Gröönimaad Baffini saarest.

Uus!!: Gröönimaa ja Davise väin · Näe rohkem »

Diötsees

Diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) ehk piiskopkond on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.

Uus!!: Gröönimaa ja Diötsees · Näe rohkem »

Dorseti kultuur

Dorseti kultuur oli viimane paleoeskimote kultuuridest.

Uus!!: Gröönimaa ja Dorseti kultuur · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Gröönimaa ja Eesti · Näe rohkem »

Eiríkr Punane

Eiríkr Punane Eiríkr Punane ehk Erik Punane (vanapõhja Eiríkr rauði Þorvaldsson; umbes 950 – varsti pärast aastat 1000) rajas 10. sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale.

Uus!!: Gröönimaa ja Eiríkr Punane · Näe rohkem »

Eiríkr Punase saaga

Eiríkr Punase saaga (Eiríks saga rauða) ehk Islandlaste saaga on üks islandlaste saagadest.

Uus!!: Gröönimaa ja Eiríkr Punase saaga · Näe rohkem »

Eksport

Eksport on toodete või kaupade müümine välisriiki.

Uus!!: Gröönimaa ja Eksport · Näe rohkem »

Ellesmere

Ellesmere'i kosmosefoto Ellesmere (ka Ellesmere'i maa) on Kanadale kuuluv saar Põhja-Jäämeres.

Uus!!: Gröönimaa ja Ellesmere · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa.

Uus!!: Gröönimaa ja Euroopa · Näe rohkem »

Euroopa Majandusühendus

Euroopa Majandusühendus (inglise European Economic Community; lühend EEC või EMÜ), 1993.

Uus!!: Gröönimaa ja Euroopa Majandusühendus · Näe rohkem »

Fääri saared

Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.

Uus!!: Gröönimaa ja Fääri saared · Näe rohkem »

Fjord

Sogne fjord Norras. Fjord ehk lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin.

Uus!!: Gröönimaa ja Fjord · Näe rohkem »

Grööni keel

Grööni keel (grööni kalaallisut) on eskimo-aleuudi keelkonda kuuluva inuiti keelte rühma keel, mida kõneleb ligikaudu 57 000 inimest Gröönimaal ja Taanis.

Uus!!: Gröönimaa ja Grööni keel · Näe rohkem »

Gröönimaa ja Euroopa Liidu suhted

Gröönimaa ja Euroopa Liidu asend Gröönimaa on Euroopa Liidu liikmesriigi Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala, millel on seetõttu Euroopa Liiduga eriline seos.

Uus!!: Gröönimaa ja Gröönimaa ja Euroopa Liidu suhted · Näe rohkem »

Gröönimaa leping

Gröönimaa leping (täielik nimi inglise keeles Treaty amending, with regard to Greenland, the Treaties establishing the European Communities) oli Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide vaheline kokkulepe seoses Gröönimaa väljaastumisega.

Uus!!: Gröönimaa ja Gröönimaa leping · Näe rohkem »

Gröönimaa lipp

Gröönimaa lipp Gröönimaa lipp (grööni Erfalasorput, 'meie lipp') on Taani omavalitsusliku üksuse Gröönimaa ametlik lipp.

Uus!!: Gröönimaa ja Gröönimaa lipp · Näe rohkem »

Gröönimaa rahvuspark

Asend Gröönimaal Franz Josefi liustik Zackenbergi uurimisjaama ümbrus Gröönimaa rahvuspark on rahvuspark Gröönimaal, mis hõlmab saare põhja- ja kirdeosa.

Uus!!: Gröönimaa ja Gröönimaa rahvuspark · Näe rohkem »

Gröönimaa saar

Gröönimaa on suur polaarsaar Põhja-Ameerika mandrist kirdes Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel.

Uus!!: Gröönimaa ja Gröönimaa saar · Näe rohkem »

Hahk

Hahk (Somateria mollissima) on suur partlaste sugukonda kuuluv sukelpart.

Uus!!: Gröönimaa ja Hahk · Näe rohkem »

Hani

Hani (Anser) on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond.

Uus!!: Gröönimaa ja Hani · Näe rohkem »

Hans Egede

Hans Egede. Hans Poulsen Egede (31. jaanuar (21. jaanuar) 1686 Harstadi talu, Trondenes (praegu Harstadi vald), Troms, Norra – 5. november 1758 Stubbekøbing, Falster, Taani) oli norra luterlik vaimulik ja misjonär ning kolonisaator, esimene Gröönimaa uurija.

Uus!!: Gröönimaa ja Hans Egede · Näe rohkem »

Harilik mustikas

Harilik mustikas ehk mustikas (Vaccinium myrtillus) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv heitlehine kääbuspõõsas ehk puhmas.

Uus!!: Gröönimaa ja Harilik mustikas · Näe rohkem »

Harpuun

Harpuun ''Unaaq'' (inuittide harpuun)) Moodne vaalaküttimisharpuun Harpuun on odakujuline vahend, millega saab püüda kalu või teisi suuri veeloomi.

Uus!!: Gröönimaa ja Harpuun · Näe rohkem »

Hülglased

Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.

Uus!!: Gröönimaa ja Hülglased · Näe rohkem »

Hõbe

Hõbe on keemiline element sümboliga Ag (ladina keeles argentum) ja järjenumbriga 47.

Uus!!: Gröönimaa ja Hõbe · Näe rohkem »

Hunt

Hunt ehk hallhunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Gröönimaa ja Hunt · Näe rohkem »

Igijää

Igijää on jääkate, mis püsib kogu aasta, igavene jää.

Uus!!: Gröönimaa ja Igijää · Näe rohkem »

Igilumi

Igilumi on aasta ringi püsiv lumikate.

Uus!!: Gröönimaa ja Igilumi · Näe rohkem »

Iglu

pisi Iglu on Põhja-Ameerika rahva inuittide lumest ja jääst elamu.

Uus!!: Gröönimaa ja Iglu · Näe rohkem »

Inflatsioon

thumb Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus.

Uus!!: Gröönimaa ja Inflatsioon · Näe rohkem »

Inuit Circumpolar Council

Eskimod'''1.''' Jupikid (''Yupik, Siberian Yupik'')'''2.''' Inuitid (''Inupiat, Inuvialuit, Nunavut, Nunavik, Nunatsiavut, Kalaallit'') Inuit Circumpolar Council (kuni 2006. aastani Inuit Circumpolar Conference; lühend ICC) on eskimote rahvusvaheline valitsusväline organisatsioon.

Uus!!: Gröönimaa ja Inuit Circumpolar Council · Näe rohkem »

Inuitid

pisi Inuitid ehk lääneeskimod on rühm rahvaid ja hõime, kelle põline asuala on Põhja-Ameerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ja Gröönimaal.

Uus!!: Gröönimaa ja Inuitid · Näe rohkem »

Island

thumb Lääne-Islandi maastik Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Uus!!: Gröönimaa ja Island · Näe rohkem »

Jääkaru

Jääkaru (Ursus maritimus) on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast.

Uus!!: Gröönimaa ja Jääkaru · Näe rohkem »

Kajak

Traditsiooniline innuiidi nahast kajak Kokkukäiva süsta raama aastast 1989 DDR-ist Kaasaegsed kunstkiust epovaiguga kokkuliimitud kajakid Kajak on loomanahkadest tehtud süst Siberi põlisrahvastel, eskimotel ja teistel polaaralade ranniku rahvastel.

Uus!!: Gröönimaa ja Kajak · Näe rohkem »

Kajakas

Kajakas (Larus) on kurvitsaliste seltsi kuuluv veelindude perekond.

Uus!!: Gröönimaa ja Kajakas · Näe rohkem »

Kalandus

Kaks kalurit Paunküla veehoidlal. Kalandus ehk kalamajandus on (majandus)haru, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega.

Uus!!: Gröönimaa ja Kalandus · Näe rohkem »

Kanada

Kanada (soovitatav hääldus: esisilbirõhuga) on riik Põhja-Ameerika põhjaosas, mille koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm territooriumi.

Uus!!: Gröönimaa ja Kanada · Näe rohkem »

Kanarbik

Kanarbik (Calluna vulgaris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluva kanarbiku perekonna ainuke liik.

Uus!!: Gröönimaa ja Kanarbik · Näe rohkem »

KANUKOKA

KANUKOKA peakorter KANUKOKA (grööni Kalaallit Nunaanni Kommunit Kattuffiat, taani De Grønlandske Kommuners Landsforening) on Gröönimaa omavalitsusorganite liit.

Uus!!: Gröönimaa ja KANUKOKA · Näe rohkem »

Keskmine eluiga

Keskmine eluiga (inglise life expectancy) on organismi (sh inimese) keskmine eeldatav eluiga sünnimomendil.

Uus!!: Gröönimaa ja Keskmine eluiga · Näe rohkem »

Kivi

Põhja-Eesti rannakivid. Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi. Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.

Uus!!: Gröönimaa ja Kivi · Näe rohkem »

Kivisüsi

Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.

Uus!!: Gröönimaa ja Kivisüsi · Näe rohkem »

Krüoliit

Krüoliit. Krüoliit on valge või värvitu monokliinne mineraal.

Uus!!: Gröönimaa ja Krüoliit · Näe rohkem »

Kujalleq

Kujalleqi omavalitsus (grööni keeles Kommune Kujalleq; taani keeles Kujalleq Kommune) on kohaliku omavalitsuse üksus (omavalitsus) Gröönimaa lõunaosas.

Uus!!: Gröönimaa ja Kujalleq · Näe rohkem »

Kukemari

259x259px Kukemari (Empetrum L.) on taimede perekond kanarbikuliste sugukonnast.

Uus!!: Gröönimaa ja Kukemari · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kulla kristallid. Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: Gröönimaa ja Kuld · Näe rohkem »

Kuupik Kleist

Kuupik Kleist Jakob Edvard Kuupik Kleist (sündinud 31. märtsil 1958 Qullissatis Qeqertarsuaqi saarel) on Gröönimaa poliitik.

Uus!!: Gröönimaa ja Kuupik Kleist · Näe rohkem »

Liustik

Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.

Uus!!: Gröönimaa ja Liustik · Näe rohkem »

Luu

Luud (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.

Uus!!: Gröönimaa ja Luu · Näe rohkem »

Majanduskasv

Majanduskasv on tootmismahu suurenemine.

Uus!!: Gröönimaa ja Majanduskasv · Näe rohkem »

Maliina Abelsen

Maliina Abelsen (sündinud 1976 Nuukis) on Gröönimaa sotsioloog ja poliitik.

Uus!!: Gröönimaa ja Maliina Abelsen · Näe rohkem »

Marmor

Paljanduv marmor Karjalas. Hall marmor Uuralitest. Roosa marmor Hakassiast. Marmor (kreeka marmaros 'särav kivi') on karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim.

Uus!!: Gröönimaa ja Marmor · Näe rohkem »

Merevaik

naksurlaste sugukonnast. Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.

Uus!!: Gröönimaa ja Merevaik · Näe rohkem »

Morsk

Morsk (Odobenus rosmarus) on ainuke morsklaste sugukonda kuuluv liik ja Arktika suurim loivaline.

Uus!!: Gröönimaa ja Morsk · Näe rohkem »

Muskusveis

Muskusveis. Muskusveis (Ovibos moschatus) on Arktikas elav kitslaste alamsugukonda kuuluv veislane.

Uus!!: Gröönimaa ja Muskusveis · Näe rohkem »

Nafta

Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Uus!!: Gröönimaa ja Nafta · Näe rohkem »

Nahk (materjal)

Erinevad nahad. Materjalide valimine jalatsite valmistamiseks. Nahk kui materjal on loomade töödeldud nahk.

Uus!!: Gröönimaa ja Nahk (materjal) · Näe rohkem »

Narese väin

thumb Narese väin on väin, mis eraldab Ellesmere'i ja Gröönimaad ning ühendab Põhja-Jäämere Baffini lahte Lincolni merega.

Uus!!: Gröönimaa ja Narese väin · Näe rohkem »

Niit

Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.

Uus!!: Gröönimaa ja Niit · Näe rohkem »

Nioobium

pisi Nioobium on keemiline element järjenumbriga 41.

Uus!!: Gröönimaa ja Nioobium · Näe rohkem »

Norra

Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Gröönimaa ja Norra · Näe rohkem »

Nunap Isua

thumb Nunap Isua (ka Uummannarsuaq, taani Kap Farvel; inglise Cape Farewell) on Gröönimaa lõunapoolseim neem.

Uus!!: Gröönimaa ja Nunap Isua · Näe rohkem »

Nunarput utoqqarsuanngoravit

"Nunarput utoqqarsuanngoravit" (ligikaudne tõlge 'Sina, meie vana maa', inglise keeles "You Our Ancient Land") on Gröönimaa rahvushümn.

Uus!!: Gröönimaa ja Nunarput utoqqarsuanngoravit · Näe rohkem »

Nuuk

Nuuk (mitteametlikult taani keeles Godthåb 'hea lootus') on Gröönimaa pealinn ja suurim linn, Sermersooqi valla halduskeskus.

Uus!!: Gröönimaa ja Nuuk · Näe rohkem »

Oda

pisi Oda on varrega torke- või viskerelv, mida inimesed on kasutanud nii sõjas, spordis kui ka jahipidamisel ning mis arvatakse külmrelvade hulka.

Uus!!: Gröönimaa ja Oda · Näe rohkem »

Omavalitsus (haldusüksus)

Omavalitsusteks nimetatakse mitme riigi ja maa haldusüksusi.

Uus!!: Gröönimaa ja Omavalitsus (haldusüksus) · Näe rohkem »

Oslo

Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.

Uus!!: Gröönimaa ja Oslo · Näe rohkem »

Paleoeskimod

Paleoeskimod olid rahvad, kes asustasid Arktika piirkonda Tšukotkast (näiteks Tšortov Ovrag) üle Põhja-Ameerika kuni Gröönimaani enne tänapäeva eskimoid (inuitid ja jupikid) ning neile lähedasi arheoloogilisi kultuure.

Uus!!: Gröönimaa ja Paleoeskimod · Näe rohkem »

Põhja-Ameerika

Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.

Uus!!: Gröönimaa ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »

Põhja-Ameerika manner

Põhja-Ameerika asend Põhja-Ameerika manner on üks kahest mandrist läänepoolkeral.

Uus!!: Gröönimaa ja Põhja-Ameerika manner · Näe rohkem »

Põhja-Jäämeri

Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.

Uus!!: Gröönimaa ja Põhja-Jäämeri · Näe rohkem »

Põhjamaade Nõukogu

250px Põhjamaade Nõukogu liikmesmaad Põhjamaade Nõukogu (taani ja norra keeles Nordisk Råd, soome keeles Pohjoismaiden neuvosto, islandi keeles Norðurlandaráð, rootsi keeles Nordiska rådet) on Põhjamaade parlamentide koostööorgan.

Uus!!: Gröönimaa ja Põhjamaade Nõukogu · Näe rohkem »

Põhjapõder

Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.

Uus!!: Gröönimaa ja Põhjapõder · Näe rohkem »

Põhjapoolus

Põhjapoolus Põhja-Jäämere kaardil. Põhjapoolus ehk geograafiline põhjapoolus on kujuteldav punkt põhjapoolkeral, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.

Uus!!: Gröönimaa ja Põhjapoolus · Näe rohkem »

Polaarrebane

Polaarrebane ehk jäärebane (Vulpes lagopus) on koerlaste sugukonda kuuluv väike kiskja.

Uus!!: Gröönimaa ja Polaarrebane · Näe rohkem »

Puit

Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kudet.

Uus!!: Gröönimaa ja Puit · Näe rohkem »

Qaasuitsup

Qaasuitsupi omavalitsus (grööni keeles Qaasuitsup Kommunia; taani keeles Qaasuitsup Kommune) on kohaliku omavalitsuse üksus (omavalitsus) Gröönimaa lääne- ja loodeosas.

Uus!!: Gröönimaa ja Qaasuitsup · Näe rohkem »

Qaqortoq

Qaqortoq (varasem nimi on taanikeelne Julianehåb) on Gröönimaa lõunaosa läänerannikul asuv linn, Kujalleqi valla keskus.

Uus!!: Gröönimaa ja Qaqortoq · Näe rohkem »

Qeqqata

Qeqqata omavalitsus (grööni keeles Qeqqata Kommunia; taani keeles Qeqqata Kommune) on kohaliku omavalitsuse üksus (omavalitsus) Gröönimaa lääneosas.

Uus!!: Gröönimaa ja Qeqqata · Näe rohkem »

Rannajoon

Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir.

Uus!!: Gröönimaa ja Rannajoon · Näe rohkem »

Rauamaak

Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.

Uus!!: Gröönimaa ja Rauamaak · Näe rohkem »

Samblikud

"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).

Uus!!: Gröönimaa ja Samblikud · Näe rohkem »

Scandinavian Airlines

Airbus A321 McDonnell Douglas MD-82 Fokker 50 Scandinavian Airlines (SAS; algselt Scandinavian Airlines System) on Skandinaavia suurim lennukompanii, mis asutati 1946.

Uus!!: Gröönimaa ja Scandinavian Airlines · Näe rohkem »

Sermersooq

Sermersooqi omavalitsus (grööni keeles Kommuneqarfik Sermersooq; taani keeles Sermersooq Kommune) on kohaliku omavalitsuse üksus (omavalitsus) Gröönimaa keskosas.

Uus!!: Gröönimaa ja Sermersooq · Näe rohkem »

Shetlandi saared

Shetlandi saarte asendikaart Shetlandi lipp Shetlandi saarte kaart Kivihoone varemed Shetlandi saared (inglise keeles Shetland Islands) piirnevad edelas Atlandi ookeaniga, kirdes Norra merega ja kagus Põhjamerega.

Uus!!: Gröönimaa ja Shetlandi saared · Näe rohkem »

Siber

       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.

Uus!!: Gröönimaa ja Siber · Näe rohkem »

Skandinaavia

Satelliidifoto Skandinaavia poolsaarest ja naabermaadest Olaus Magnuse kaart "Carta Marina" aastast 1539 Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Uus!!: Gröönimaa ja Skandinaavia · Näe rohkem »

Steatiit

Steatiit ehk peitkristalne talk on pehme looduslik mineraal.

Uus!!: Gröönimaa ja Steatiit · Näe rohkem »

Subsiidium

Subsiidium (inglise subsidy, saksa Subvention, Finantshilfe) on abiraha, rahaline toetus, dotatsioon on vastava riigi valitsusepoolne riikliku mittetagastava abi andmine kauba, teenuse või tootmisteguri eratootjale ja/või tarbijale (ka välismaised ja kodumaised tarbijad), teiste majanduses osalejate kulul, mõjutades sellega kauba või teenuse hinda ning seeläbi ka toodangut, nõudlust-pakkumist, tarbimist ja vastavat käitumist).

Uus!!: Gröönimaa ja Subsiidium · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Gröönimaa ja Taani · Näe rohkem »

Taani keel

Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.

Uus!!: Gröönimaa ja Taani keel · Näe rohkem »

Taani kroon

Taani kroon on Taanis ja selle autonoomses provintsis Gröönimaal kasutatav rahaühik.

Uus!!: Gröönimaa ja Taani kroon · Näe rohkem »

Taani Kuningriik

300px Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopa maa Taani ning omavalitsusega piirkonnad Fääri saared Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaa Põhja-Ameerikas.

Uus!!: Gröönimaa ja Taani Kuningriik · Näe rohkem »

Taani väin

350px Taani väin ühendab Atlandi ookeani ja Grööni merd ning eraldab Islandit ja Gröönimaad.

Uus!!: Gröönimaa ja Taani väin · Näe rohkem »

Taanlased

Taanlased (endanimetus danskere) on põliselt Taanis ja vähesel määral Lõuna-Schleswigis elav põhjagermaani rahvas, Taani põhirahvus.

Uus!!: Gröönimaa ja Taanlased · Näe rohkem »

Tallinn

südalinna kõrghooned Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Uus!!: Gröönimaa ja Tallinn · Näe rohkem »

Tantaal

Tantaal (sümbol Ta) on keemiline element järjekorranumbriga 73, metall.

Uus!!: Gröönimaa ja Tantaal · Näe rohkem »

Tartupaluk

Tartupaluk ehk Hansu saar (inglise Hans Island, taani Hans Ø) on saar Narese väina osas Kennedy väinas Gröönimaa ja Kanada põhjapoolseima saare Ellesmere'i vahel.

Uus!!: Gröönimaa ja Tartupaluk · Näe rohkem »

Teemant

Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας – adamas Antiigileksikon, 2. kd., lk. 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.

Uus!!: Gröönimaa ja Teemant · Näe rohkem »

Tina

Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.

Uus!!: Gröönimaa ja Tina · Näe rohkem »

Tippdomeen

Tippdomeen ehk üladomeen (inglise keeles top-level domain või top level domain, lühend TLD) on esimene astme domeen.

Uus!!: Gröönimaa ja Tippdomeen · Näe rohkem »

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Uus!!: Gröönimaa ja Tsink · Näe rohkem »

Uraan

Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.

Uus!!: Gröönimaa ja Uraan · Näe rohkem »

Vaalad

Vaalad on vaalaliste (Odontoceti) seltsi kuuluvad vee-elulised imetajad, kes pole ei delfiinid (see tähendab sugukondadest delfiinlased (Delphinidae) ja jõedelfiinlased (Platanistoidae)) ega pringlid.

Uus!!: Gröönimaa ja Vaalad · Näe rohkem »

Vaalapüük

Hollandlased püüavad vaalu Jan Mayeni saare lähedal (18. sajand). Vaalapüük on vaalade peale peetav jaht.

Uus!!: Gröönimaa ja Vaalapüük · Näe rohkem »

Valgejänes

Valgejänes (Lepus timidus) on jäneslaste sugukonda jänese perekonda kuuluv imetaja.

Uus!!: Gröönimaa ja Valgejänes · Näe rohkem »

Vibu

Hunnide vibu rekonstruktsioon Vibu on laskerelv, mida kasutatakse noolte ja mõnel pool ka kuulide lennutamiseks.

Uus!!: Gröönimaa ja Vibu · Näe rohkem »

Viikingiaeg

Viikingiaja linnad Skandinaavias Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni: sinisega on märgitud kaubatee Läänemeri - Laadoga - Volga. Teised maismaa kaubateed on märgitud oranži värviga Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8. sajandist 11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).

Uus!!: Gröönimaa ja Viikingiaeg · Näe rohkem »

.gl

.gl on Gröönimaa Interneti tippdomeen.

Uus!!: Gröönimaa ja .gl · Näe rohkem »

10. sajand

10.

Uus!!: Gröönimaa ja 10. sajand · Näe rohkem »

1125

1125.

Uus!!: Gröönimaa ja 1125 · Näe rohkem »

12. sajand

12.

Uus!!: Gröönimaa ja 12. sajand · Näe rohkem »

1200

1200.

Uus!!: Gröönimaa ja 1200 · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Gröönimaa ja 13. sajand · Näe rohkem »

1407

1407.

Uus!!: Gröönimaa ja 1407 · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Gröönimaa ja 15. sajand · Näe rohkem »

1540

1540.

Uus!!: Gröönimaa ja 1540 · Näe rohkem »

1973

1973.

Uus!!: Gröönimaa ja 1973 · Näe rohkem »

1979

1979.

Uus!!: Gröönimaa ja 1979 · Näe rohkem »

1982

1982.

Uus!!: Gröönimaa ja 1982 · Näe rohkem »

1985

1985.

Uus!!: Gröönimaa ja 1985 · Näe rohkem »

2005

2005.

Uus!!: Gröönimaa ja 2005 · Näe rohkem »

982

982.

Uus!!: Gröönimaa ja 982 · Näe rohkem »

985

985.

Uus!!: Gröönimaa ja 985 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Kalaallit Nunaat.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »