Kiiremini kui brauser!
200 suhted: Abt, Advent, Aleksander II (paavst), Alpid, Apostel, Armeenia Apostlik Kirik, Augsburg, Švaabimaa hertsog, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Benedictus XIII, Benediktlased, Besançon, Brixen, Bulla, Catholic Encyclopedia, Clemens III (vastupaavst), Cluny klooster, Constantinuse kingitus, Cremona, Diakon, Ekskommunikatsioon, Gregorius I, Gregorius VI, Gregorius XIII, Habe, Hõbe, Heinrich III (Saksa-Rooma keiser), Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Hermann von Salm, Hispaania, Horvaatia, Horvaatia kuningas, Inglismaa, Inglismaa kuningriik, Investituuritüli, István I Püha, Itaalia, Izjaslav I, Jaanuar, Jeesus, Jeruusalemm, John Norman Davidson Kelly, Juudid, Juuni, Kantsler, Kaplan, Kardinal, Kastiilia, Kastiilia riigipeade loend, ..., Ketser, Kiiev, Kiievi-Vene, Kirikuriik, Klooster, Kolju, Konstantinoopol, Korsika, Kotiriie, Kuld, Kuuria, Langobardid, Lateraani basiilika, Lateraani palee, Laupäev, Legaat, Leo IX, Leopold von Ranke, Liha, Lombardia, Mai, Matilde di Canossa, Märts, Metropoliit, Milano, Montecassino, Munk, Nõid Siimon, Nicolaus II, Norra, Norra kuningas, November, Oikumeenilised kirikukogud, Oktoober, Olav Kyrre, Ordinatsioon, Paast, Paavst, Pallium, Pariis, Paschalis II, Püha õli, Pühak, Pürenee poolsaar, Peetrus, Piacenza, Piibel, Piiskop, Poola, Poola kuningas, Prantsusmaa, Preester, Prior, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Ristisõjad, Rooma, Rootsi kuningas, Rudolf von Rheinfelden, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksamaa, Salerno, Sentimeeter, Siena, Sinod, Skisma, Speyer, Stephanus IX, Suveräänsus, Taani kuningas, Talv, Tšehhi keel, Teoloog, Tiaara, Toul, Tsölibaat, Ungari, Ungari kuningas, Urbanus II, Vaimulik, Vasall, Vastupaavst, Veebruar, Victor II, Victor III, Viikingid, William Vallutaja, Worms, 1. juuni, 1045, 1047, 1049, 1054, 1055, 1056, 1057, 1058, 1059, 1061, 1065, 1072, 1073, 1074, 1075, 1076, 1077, 1078, 1079, 1080, 1081, 1082, 1083, 1084, 1085, 11. september, 14. veebruar, 15. märts, 15. oktoober, 1584, 1650, 17. aprill, 1728, 1852, 19. aprill, 19. märts, 2. jaanuar, 20. aprill, 20. august, 22. aprill, 22. veebruar, 23. jaanuar, 24. jaanuar, 24. veebruar, 25. detsember, 25. jaanuar, 25. juuni, 25. mai, 28. jaanuar, 28. juuni, 28. veebruar, 30. aprill, 30. juuni, 4. oktoober, 6. august, 6. detsember, 6. mai, 6. märts, 7. märts, 8. detsember, 9. mai. Laienda indeks (150 rohkem) »
Abt
Abt (aramea keeles abba 'isa') on roomakatoliku mungakloostri ülem; sellest tuleneb ka nunnakloostri ülema nimetus "abtiss".
Uus!!: Gregorius VII ja Abt · Näe rohkem »
Advent
Advendiküünlad Advent Advent (ladina keelest adventus Domini, 'Issanda tulemine') on kirikukalendris neli nädalat vältav periood, mis algab neljandal pühapäeval enne esimest jõulupüha.
Uus!!: Gregorius VII ja Advent · Näe rohkem »
Aleksander II (paavst)
Aleksander II, ladinapäraselt Alexander II (Anselmo da Baggio), oli paavst 1061–1073.
Uus!!: Gregorius VII ja Aleksander II (paavst) · Näe rohkem »
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Uus!!: Gregorius VII ja Alpid · Näe rohkem »
Apostel
Apostel (vanakreeka keelest ἀπόστολος apostolos on aramea sõna שליח šaliah tõlge, mis lähtub verbist "(volitusega) läkitama") ja tähendab "isikut, kes on saadetud" – saadikut või esindajat.
Uus!!: Gregorius VII ja Apostel · Näe rohkem »
Armeenia Apostlik Kirik
Armeenia Apostlik Kirik (armeenia keeles Հայաստանեայց Առաքելական Եկեղեցի Hajastaneajtsh Arakhelakan Jekeghetshi) on maailma vanim rahvuskirik ja üks vanimaid kristlikke kogukondi.
Uus!!: Gregorius VII ja Armeenia Apostlik Kirik · Näe rohkem »
Augsburg
Augsburg Augsburg on linn Saksamaal Baierimaal, Švaabimaa keskus.
Uus!!: Gregorius VII ja Augsburg · Näe rohkem »
Švaabimaa hertsog
Švaabimaa hertsogite loend, on Švaabimaa hertsogkonda valitsenud valitsejate loetelu.
Uus!!: Gregorius VII ja Švaabimaa hertsog · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Gregorius VII ja Bütsants · Näe rohkem »
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Uus!!: Gregorius VII ja Bütsantsi keisrite loend · Näe rohkem »
Benedictus XIII
Benedictus XIII (Pietro Francesco Orsini di Gravina, mungana Vincenzo Maria Orsini di Gravina, 2. veebruar 1649 – 21. veebruar 1730) oli paavst aastatel 1724–1730.
Uus!!: Gregorius VII ja Benedictus XIII · Näe rohkem »
Benediktlased
Benediktlased ehk benediktiinid (ametlik nimi Püha Benedictuse Ordu, ladina keeles Ordo Sancti Benedicti, lühend OSB) on katoliiklik mungaordu.
Uus!!: Gregorius VII ja Benediktlased · Näe rohkem »
Besançon
Besançon on linn Prantsusmaal, Bourgogne-Franche-Comté piirkonna ja Doubs' departemangu keskus.
Uus!!: Gregorius VII ja Besançon · Näe rohkem »
Brixen
Brixen aastal 2005 Brixeni paiknemine Lõuna-Tiroolis Brixen (itaalia: Bressanone; ladiini: Porsenù või Persenon) on linn ja vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, umbes 40 km Bolzanost põhjas.
Uus!!: Gregorius VII ja Brixen · Näe rohkem »
Bulla
Püha Rooma keiser Karl IV kullast Bulla aastat 1356 Bulla (ladina 'kapsel') on üriku külge kinnitatud metallist pitser.
Uus!!: Gregorius VII ja Bulla · Näe rohkem »
Catholic Encyclopedia
Entsüklopeedia 1. köite kaas Catholic Encyclopedia on katoliikluse-alane entsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1907–1912 USA-s. Entsüklopeediat andis välja Robert Appleton Company ja see koosneb 15 köitest.
Uus!!: Gregorius VII ja Catholic Encyclopedia · Näe rohkem »
Clemens III (vastupaavst)
12. sajandi kujutis Clemens III-st. Clemens III (tegelikult Ravenna Wibert või Guibert), 1020 ja 1030 vahel Parma – 8. september 1100 (Civita Castellana) oli itaalia prelaat ja Ravenna peapiiskop, vastupaavst aastatel 1080 kuni 1100.
Uus!!: Gregorius VII ja Clemens III (vastupaavst) · Näe rohkem »
Cluny klooster
Cluny klooster (2004) Cluny klooster oli benediktlaste klooster Prantsusmaal Burgundia piirkonnas Saône-et-Loire'i departemangus Cluny linnas, 11.–12.
Uus!!: Gregorius VII ja Cluny klooster · Näe rohkem »
Constantinuse kingitus
kirik Roomas Constantinuse kingitus (ladina keeles "Constitutum Constantini" ka "Donatio Constantini ad Silvestrem I papam") on võltsitud edikt, mille Rooma keiser Constantinus Suur väidetavalt andis 4.
Uus!!: Gregorius VII ja Constantinuse kingitus · Näe rohkem »
Cremona
Cremonalane Antonio Stradivari Cremona on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Cremona provintsi halduskeskus.
Uus!!: Gregorius VII ja Cremona · Näe rohkem »
Diakon
Diakon on luterliku, õigeusu, nelipühi, katoliku kiriku ja vanade idakirikute abivaimulik.
Uus!!: Gregorius VII ja Diakon · Näe rohkem »
Ekskommunikatsioon
Friedrich II Ekskommunikatsioon on kirikust väljaheitmine (lahutamine kiriku osadusest).
Uus!!: Gregorius VII ja Ekskommunikatsioon · Näe rohkem »
Gregorius I
Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 – 12. märts 604) oli paavst 590–604.
Uus!!: Gregorius VII ja Gregorius I · Näe rohkem »
Gregorius VI
Gregorius VI (Giovanni Graziano, Giangraziano Pierleoni) oli paavst 1045–1046.
Uus!!: Gregorius VII ja Gregorius VI · Näe rohkem »
Gregorius XIII
Gregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst aastatel 1572–1585.
Uus!!: Gregorius VII ja Gregorius XIII · Näe rohkem »
Habe
Hindu ''sādhu'' piiramata habeme ja vuntsidega Habe on inimese näo alaosal (lõual, ülahuule kohal, põskedel ja kaela ülaosal) kasvav karvkate.
Uus!!: Gregorius VII ja Habe · Näe rohkem »
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Uus!!: Gregorius VII ja Hõbe · Näe rohkem »
Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich III pitsat Heinrich III (28. oktoober 1016 – 5. oktoober 1056) oli Frangi ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma riigi keiser.
Uus!!: Gregorius VII ja Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Uus!!: Gregorius VII ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Hermann von Salm
Hermann von Salm (sündis umbes 1035, suri 28. septembril 1088) oli Saksa vastukuningas aastast 1081 kuni surmani.
Uus!!: Gregorius VII ja Hermann von Salm · Näe rohkem »
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Gregorius VII ja Hispaania · Näe rohkem »
Horvaatia
Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.
Uus!!: Gregorius VII ja Horvaatia · Näe rohkem »
Horvaatia kuningas
Horvaatia kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 925–1918 (ametlikult kuni 1943. aastani).
Uus!!: Gregorius VII ja Horvaatia kuningas · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Gregorius VII ja Inglismaa · Näe rohkem »
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Uus!!: Gregorius VII ja Inglismaa kuningriik · Näe rohkem »
Investituuritüli
Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.
Uus!!: Gregorius VII ja Investituuritüli · Näe rohkem »
István I Püha
István I Püha (ka Stephan I Püha, umbes 975–1038) oli Ungari esimene kuningas alates 1001.
Uus!!: Gregorius VII ja István I Püha · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Gregorius VII ja Itaalia · Näe rohkem »
Izjaslav I
Izjaslav I (1024–1078) oli Vana-Vene suurvürst aastatel 1054–1068, 1069–1073 ja 1076–1078, Novgorodi vürst, Kiievi vürst ja Volõõnia vürst.
Uus!!: Gregorius VII ja Izjaslav I · Näe rohkem »
Jaanuar
Jaanuar on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu.
Uus!!: Gregorius VII ja Jaanuar · Näe rohkem »
Jeesus
Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7. aprillil 30 või 3. aprillil 33 pKr Jeruusalemmas) oli karismaatiline juudi rändjutlustaja, usuõpetaja, tervendaja, märter ja prohvet, kelle tegevuse tulemusena tekkis kristlus.
Uus!!: Gregorius VII ja Jeesus · Näe rohkem »
Jeruusalemm
Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.
Uus!!: Gregorius VII ja Jeruusalemm · Näe rohkem »
John Norman Davidson Kelly
John Norman Davidson Kelly (sageli J. N. D. Kelly; 13. aprill 1909 Bridge of Allan – 31. märts 1997) oli inglise vaimulik ja kirikuajaloolane.
Uus!!: Gregorius VII ja John Norman Davidson Kelly · Näe rohkem »
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Uus!!: Gregorius VII ja Juudid · Näe rohkem »
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Uus!!: Gregorius VII ja Juuni · Näe rohkem »
Kantsler
Kantsler on paljudes riikides erinevate ametnike (sh riigiametnike) nimetus.
Uus!!: Gregorius VII ja Kantsler · Näe rohkem »
Kaplan
Kaplan ehk kapellaan on vaimulik, kes on kiriku poolt ametisse pühitsetud, kuid töötab väljaspool kirikut – koolides, haiglates, politseis, vanglates, sõjaväes jne.
Uus!!: Gregorius VII ja Kaplan · Näe rohkem »
Kardinal
Kardinalist peapiiskopi vapikaunistus. Punane kardinalikübar (''galero''), millel on 30 külgtutti, näitab, et tegu on kardinaliga. Rist näitab, et tegu on peapiiskopiga. Moto ja vapikilp on igal kardinalil erinev. Kardinali kooririietus Kardinal on katoliku kiriku hierarhias paavstist 1 aste allpool asuv ametikoht.
Uus!!: Gregorius VII ja Kardinal · Näe rohkem »
Kastiilia
Kastiilia lipp Kastiilia (hispaania Castilla) on ajalooline piirkond Hispaanias.
Uus!!: Gregorius VII ja Kastiilia · Näe rohkem »
Kastiilia riigipeade loend
See loend loetleb Kastiilia kuningad alates kuningriigi moodustamisest 1035.
Uus!!: Gregorius VII ja Kastiilia riigipeade loend · Näe rohkem »
Ketser
Ketseriks ehk hereetikuks nimetatakse kristluses hereesia pooldajat – isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast).
Uus!!: Gregorius VII ja Ketser · Näe rohkem »
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Uus!!: Gregorius VII ja Kiiev · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Gregorius VII ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Uus!!: Gregorius VII ja Kirikuriik · Näe rohkem »
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Uus!!: Gregorius VII ja Klooster · Näe rohkem »
Kolju
Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.
Uus!!: Gregorius VII ja Kolju · Näe rohkem »
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Uus!!: Gregorius VII ja Konstantinoopol · Näe rohkem »
Korsika
Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse) on Prantsusmaa piirkond (région métropolitaine) Vahemeres Sardiiniast põhjas.
Uus!!: Gregorius VII ja Korsika · Näe rohkem »
Kotiriie
Kotiriidest tehtud kott Kotiriie on labase sidusega jäme riie, mis on kootud lina-, kanepi- või džuudikiududest.
Uus!!: Gregorius VII ja Kotiriie · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Gregorius VII ja Kuld · Näe rohkem »
Kuuria
Curia Julia Kuuria (ladina curia) oli Vana-Roomas patriitsisugukondade ühendus, triibuse alajaotis.
Uus!!: Gregorius VII ja Kuuria · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Gregorius VII ja Langobardid · Näe rohkem »
Lateraani basiilika
Lateraani basiilika fassaad Lateraani basiilika (itaalia keeles Arcibasilica Papale di San Giovanni in Laterano) on Ristija Johannesele pühitsetud Rooma piiskopkonna katedraal ja roomakatoliku kiriku emakirik.
Uus!!: Gregorius VII ja Lateraani basiilika · Näe rohkem »
Lateraani palee
Lateraani palee (vasakul) ja Lateraani basiilika (paremal) Lateraani palee (itaalia keeles Palazzo Laterano) on palee Rooma kaguosas Lateraani basiilika kõrval.
Uus!!: Gregorius VII ja Lateraani palee · Näe rohkem »
Laupäev
Laupäev on nädala päev, millele eelneb reede ja järgneb pühapäev.
Uus!!: Gregorius VII ja Laupäev · Näe rohkem »
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Uus!!: Gregorius VII ja Legaat · Näe rohkem »
Leo IX
Leo IX (Bruno, saksa ajalookirjutuses Bruno von Egisheim-Dagsburg, prantsuse ajalookirjutuses Bruno d'Eguisheim-Dagsbourg või Eguisheim-Dabo; 21. juuni 1002 – 19. aprill 1054) oli paavst aastatel 1049–1054.
Uus!!: Gregorius VII ja Leo IX · Näe rohkem »
Leopold von Ranke
Leopold von Ranke (21. detsember 1795 – 23. mai 1886) oli Saksa ajaloolane, keda peetakse ka moodsa ajalooteaduse isaks.
Uus!!: Gregorius VII ja Leopold von Ranke · Näe rohkem »
Liha
Liha on loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarvitatakse toiduks.
Uus!!: Gregorius VII ja Liha · Näe rohkem »
Lombardia
Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).
Uus!!: Gregorius VII ja Lombardia · Näe rohkem »
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Uus!!: Gregorius VII ja Mai · Näe rohkem »
Matilde di Canossa
Matilde di Canossa, fragment maalist Matilde di Canossa (itaalia keeles Matilde, ladina keeles Matilda, Mathilda; märts 1046 Mantova – 24. juuli 1115 Bondeno di Roncore) oli Toscana markkrahvinna, tuntud ka Suure krahvinna ja Toscana Matildena.
Uus!!: Gregorius VII ja Matilde di Canossa · Näe rohkem »
Märts
Märts on Gregoriuse kalendris aasta kolmas kuu.
Uus!!: Gregorius VII ja Märts · Näe rohkem »
Metropoliit
Vinnõtsja metropoliit Simeon Metropoliit on kõrgeim piiskopi tiitel õigeusu kirikus pärast patriarhi.
Uus!!: Gregorius VII ja Metropoliit · Näe rohkem »
Milano
Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.
Uus!!: Gregorius VII ja Milano · Näe rohkem »
Montecassino
Monte Cassino klooster Montecassino (ka Monte Cassino) on koht ja mägi Itaalias Cassino linnas, umbes 120 km Roomast kagus.
Uus!!: Gregorius VII ja Montecassino · Näe rohkem »
Munk
Sofonisba Anguissola. Munga portree (1556) Munk (kreeka keelest μοναχός monachos 'üksik, üksildane') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või koos teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki.
Uus!!: Gregorius VII ja Munk · Näe rohkem »
Nõid Siimon
Nõid Siimon (ladina keeles Simon Magus, kreeka keeles Σίμων ὁ μάγος) oli Samaaria nõid ja usutegelane.
Uus!!: Gregorius VII ja Nõid Siimon · Näe rohkem »
Nicolaus II
Nicolaus II (Gérard Burgundiast, prantsuse ajalookirjutuses Gérard de Bourgogne, ka Gérald de Lorraine, Gérard, Gérald, Gherard, Gerardus, Giroldus; 990 või 1010 ? – 19. juuli, 26. juuli või 27. juuli 1061) oli paavst 1058 või 1059–1061.
Uus!!: Gregorius VII ja Nicolaus II · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Gregorius VII ja Norra · Näe rohkem »
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Uus!!: Gregorius VII ja Norra kuningas · Näe rohkem »
November
November ehk kooljakuu ehk talvekuu ehk hingekuu on Gregoriuse kalendris aasta üheteistkümnes kuu.
Uus!!: Gregorius VII ja November · Näe rohkem »
Oikumeenilised kirikukogud
Oikumeenilised kirikukogud on esimesed seitse ülemaailmset kirikukogu, mis peeti, kui kirik ei olnud veel lõhenenud katoliku ja õigeusu kirikuks.
Uus!!: Gregorius VII ja Oikumeenilised kirikukogud · Näe rohkem »
Oktoober
Oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu on Gregoriuse kalendris aasta kümnes kuu.
Uus!!: Gregorius VII ja Oktoober · Näe rohkem »
Olav Kyrre
Olav Haraldsson (Olav Kyrre (norra keeles 'rahumeelne') või Olav III; umbes 1050 – 1093 Haukbø Ranrikes (praegune Håkeby Rootsis Tanumi vallas) oli Norra kuningas aastail 1067–1093. Tema valitsusajal oli Norras pikk rahuperiood. Olavi vanemad olid Norra kuningas Harald Hardråde ja Tora Torbergsdatter Giskest. Ta oli Erling Skjalgssoni tütretütre poeg, kuningas Olav II Haraldsson Püha poolvenna poeg ja kuningas Magnus II Haraldssoni vend. Saagad ütlevad, et Olav oli koos oma vanema venna Magnus Haraldssoniga kaasas, kui nende isa kuningas Harald Hardråde pidas 1062 Hallandis Niså lahingu. Ükski skaldilauludest seda ei kinnita. Olav võttis osa viikingite vallutusretkest Inglismaale 1066. aastal. 25. septembril toimunud Stamford Bridge'i lahingust ta osa ei võtnud, vaid oli sel ajal laevade juures. Selles lahingus langes Olavi isa Harald; seda sündmust peetakse viikingiajastu lõpuks. Pärast kaotust sõitis Olav koos Norra vägede jäänustega Orkney saartele, kus talvituti. Tagasi Norrasse jõuti 1067. Isa surma järel jagas Olav Norra trooni oma vanema venna Magnus Haraldssoniga, kes oli kuningaks saanud 1065. Olav valitses Vikenit (Kagu-Norra), Magnus Norra põhja- ja läänepiirkondi. Pärast Magnuse surma haigusesse 1069. aastal sai Olavist Norra ainuvalitseja. Olav sõlmis rahu Inglismaa kuninga William Vallutajaga. Samuti sõlmis ta rahu Taani kuninga Svend Estridseniga, ilma et sõda oleks alustatud, ning abiellus tema tütre Ingerid Svendsdatteriga. Pärast seda ta enam ühtki sõda ei pidanud, mille tõttu ta oma lisanime (vanapõhja kyrri ('rahumeelne')) saigi. Ta loobus oma eelkäijate püüdest kuningriiki Taani või Inglismaa arvel laiendada. Pärimuse kohaselt asutas Olav 1070. aastal Bergeni linna. Tema teine lisanimi oli bóndi ('talupoeg'). Ühe inglise allika järgi õppis Olav lugema ning kirjutama; ilmselt oli ta esimene Norra kuningas, kes seda tegi. Tema valitsusajal tugevnes Norras kuningavõim ning käsitööliste ja kaupmeeste hulgas seati sisse gildisüsteem. Tema valitsusajal pandi ilmselt esmakordselt kirja ka Norra seadused (Gulatingsloven). Olav seadis sisse head suhted paavstiga ning Põhjamaade kirikujuhtkonnaga Bremenis, asutas nähtavasti Bergeni ja Nidarosi piiskopkonna ning laskis rajada Bergeni Kristuse kiriku ja Nidarosi vana toomkiriku (Kristuse kiriku). Pärimuse järgi kahekordistas ta vahtkonna kuningatalus. Kuninganna Ingerid Svendssatteriga Olavil lapsi ei olnud, kuid hilisem kuningas Magnus Paljasjalg oli tema vallaspoeg, kelle ema oli Tora Arnesdatter. Olav oli kuningas Håkon Magnusson Toresfostre onu. Olav Kyrre on maetud Bergeni vanasse toomkirikusse (Kristuse kirikusse). Umbes 1225. aastal kirjutas Snorri Sturluson saaga Olavist oma "Heimskringlas". Et Olav sõdu ei pidanud, polnud Snorril tema 26 aastat kestnud valitsemisaja kohta kuigi palju öelda. 1998. aastal püstitati Bergenisse Olavi abstraktne ratsamonument.
Uus!!: Gregorius VII ja Olav Kyrre · Näe rohkem »
Ordinatsioon
õigeusu kirikus Ordinatsioon ehk ordineerimine on vaimulike ametissepühitsemine.
Uus!!: Gregorius VII ja Ordinatsioon · Näe rohkem »
Paast
Paastumine ehk paast on põhiliselt tahtlik hoidumine toidust (söögist, joogist või mõlemast) mingiks ajaperioodiks.
Uus!!: Gregorius VII ja Paast · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Gregorius VII ja Paavst · Näe rohkem »
Pallium
Pallium paavst Benedictus XVI liturgilise rüü osana. 15. mai 2005, Vatikan Pallium on katoliku kiriku kõige kõrgemate vaimulike kantav liturgiline riietusese, lai valge villane sallitaoline riideese, kuhu on sisse kootud 6 musta risti.
Uus!!: Gregorius VII ja Pallium · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Uus!!: Gregorius VII ja Pariis · Näe rohkem »
Paschalis II
Paschalis II (Rainerio, Raniero di Bieda, Rainerio Raineri, Raniero Ranieri di Bleda, Rainerius; 1050 või 1055 – 21. jaanuar 1118) oli paavst 1099–1118.
Uus!!: Gregorius VII ja Paschalis II · Näe rohkem »
Püha õli
Püha õli ehk püha mürr ehk krisma, ka kriisam on katoliku, anglikaani, õigeusu ja mõnedes muudes kirikutes liturgiline vahend sakramentide toimetamiseks.
Uus!!: Gregorius VII ja Püha õli · Näe rohkem »
Pühak
Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu jumal maailmas toimib.
Uus!!: Gregorius VII ja Pühak · Näe rohkem »
Pürenee poolsaar
Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.
Uus!!: Gregorius VII ja Pürenee poolsaar · Näe rohkem »
Peetrus
Michelangelo Caravaggio. Püha Peetruse ristilöömine. Õli lõuendil. 1600–1601. Santa Maria del Popolo basiilika, Rooma Lluís Borrassà (1375–1424). Jeesus päästab Peetruse veest. 1411. Peetruse altar. Església de Sant Pere, Terrassa Barcelona lähedal Firenzes. Juudas Iskariot annab Jeesuse ära teda põsele suudeldes. Pildil on ka Peetrus, kes mõõk käes Jeesust kaitseb Peetrus (ka Siimon Peetrus; suri umbes aastal 64 Roomas) oli Uue Testamendi ja kristliku pärimuse järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst.
Uus!!: Gregorius VII ja Peetrus · Näe rohkem »
Piacenza
Piacenza on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Piacenza provintsi halduskeskus.
Uus!!: Gregorius VII ja Piacenza · Näe rohkem »
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Uus!!: Gregorius VII ja Piibel · Näe rohkem »
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Uus!!: Gregorius VII ja Piiskop · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Gregorius VII ja Poola · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Gregorius VII ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Gregorius VII ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Preester
Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.
Uus!!: Gregorius VII ja Preester · Näe rohkem »
Prior
Prior (ladina keeles 'kahest esimene') on roomakatoliku mungakloostri abti asetäitja või väiksema harukloostri ülem.
Uus!!: Gregorius VII ja Prior · Näe rohkem »
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Uus!!: Gregorius VII ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Näe rohkem »
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Uus!!: Gregorius VII ja Ristisõjad · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Gregorius VII ja Rooma · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Gregorius VII ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Rudolf von Rheinfelden
Rudolf von Rheinfelden (u 1030 – 15. oktoober 1080) oli Švaabimaa hertsog 1057–1079 ja Saksa vastukuningas 1077–1080.
Uus!!: Gregorius VII ja Rudolf von Rheinfelden · Näe rohkem »
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Uus!!: Gregorius VII ja Saksa kuningas · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Gregorius VII ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Gregorius VII ja Saksamaa · Näe rohkem »
Salerno
Vaade linnale (enne 2006) Salerno on linn Itaalias Campania maakonnas Salerno provintsis.
Uus!!: Gregorius VII ja Salerno · Näe rohkem »
Sentimeeter
Sentimeeter (tähis cm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub sajandiku meetriga ehk 10 millimeetriga: Sentimeeter on pikkuse põhiühik CGS-süsteemis.
Uus!!: Gregorius VII ja Sentimeeter · Näe rohkem »
Siena
''Piazza del Campo'' ja ''Palazzao Comunale'' Siena on linn Itaalias Toscana maakonnas, Siena provintsi halduskeskus.
Uus!!: Gregorius VII ja Siena · Näe rohkem »
Sinod
Sinod selle sõna ajaloolises tähenduses on kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi.
Uus!!: Gregorius VII ja Sinod · Näe rohkem »
Skisma
Skisma (kreeka keeles σχισμα (σχιζω) – jagunema) tähendab kiriku lõhenemist.
Uus!!: Gregorius VII ja Skisma · Näe rohkem »
Speyer
Speyer on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.
Uus!!: Gregorius VII ja Speyer · Näe rohkem »
Stephanus IX
Stephanus IX (mõnes paavstide loendis, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus X; Friedrich Lotringist või Frédéric Lotringist, Federicus, Friedericus, saksa ajalookirjutuses Friedrich von Lothringen, prantsuse ajalookirjutuses Frédéric de Lorraine; 1000 ? – 29. märts 1058) oli paavst aastatel 1057–1058.
Uus!!: Gregorius VII ja Stephanus IX · Näe rohkem »
Suveräänsus
Suveräänsus on võim, millel on kõrgeima vahelesekkuja omadused: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatud lõplikkusastmega.
Uus!!: Gregorius VII ja Suveräänsus · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: Gregorius VII ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Talv
Pillapalu metsasiht talvel 2014 Paljudes maades seostatakse talve lume ja jääga. Jägala juga talvel Talv Saaremaal, jaanuar 2009 Lumehanged Tartu Supilinnas, jaanuar 2011 Talv Kuopios, veebruar 2019 Talv on külm aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Gregorius VII ja Talv · Näe rohkem »
Tšehhi keel
Tšehhi keel (čeština), ajalooliselt böömi keel (ladina keeles lingua Bohemica), on üks lääneslaavi keeltest.
Uus!!: Gregorius VII ja Tšehhi keel · Näe rohkem »
Teoloog
Teoloog on vastava hariduse (mag. theol; dr. theol) saanud usuteadlane.
Uus!!: Gregorius VII ja Teoloog · Näe rohkem »
Tiaara
Paavst Pius IX tiaara, valmistatud 1854 Paavstitiaara heraldiline kujutis Tiaara on kroonilaadne kõrge peakate, sõna täpne tähendus oleneb kontekstist.
Uus!!: Gregorius VII ja Tiaara · Näe rohkem »
Toul
Toul on linn Prantsusmaal Meurthe-et-Moselle'i departemangus.
Uus!!: Gregorius VII ja Toul · Näe rohkem »
Tsölibaat
Tsölibaat (ladinakeelsest sõnast caelibatus.
Uus!!: Gregorius VII ja Tsölibaat · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Gregorius VII ja Ungari · Näe rohkem »
Ungari kuningas
Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).
Uus!!: Gregorius VII ja Ungari kuningas · Näe rohkem »
Urbanus II
Urbanus II (Eudes de Châtillon, Eudes de Lagery, Odon de Lagery, Odon de Châtillon, ka Odo, Ostia piiskop Otto; 1035 või 1042 – 29. juuli 1099) oli paavst aastatel 1088–1099.
Uus!!: Gregorius VII ja Urbanus II · Näe rohkem »
Vaimulik
Vaimulik on eesti keeles.
Uus!!: Gregorius VII ja Vaimulik · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Gregorius VII ja Vasall · Näe rohkem »
Vastupaavst
Vastupaavst (ladina keeles antipapa) on isik, kes on kas valitud või seatud parajasti ametis oleva paavsti vastu kui konkureeriv kirikupea.
Uus!!: Gregorius VII ja Vastupaavst · Näe rohkem »
Veebruar
Veebruar on Juliuse kalendris ja Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, samuti aasta kõige lühem kuu.
Uus!!: Gregorius VII ja Veebruar · Näe rohkem »
Victor II
Victor II (Gebhard, saksa ajalookirjutuses Gebhard von Dollnstein-Hirschberg; 1018 ? – 28. juuli 1057) oli paavst 1055–1057.
Uus!!: Gregorius VII ja Victor II · Näe rohkem »
Victor III
Victor III (Dauferio, Dauferi, Daufario; mungana Desiderio da Montecassino, Desiderius; 1026 või 1027 – 16. september 1087) oli paavst 1086–1087.
Uus!!: Gregorius VII ja Victor III · Näe rohkem »
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Uus!!: Gregorius VII ja Viikingid · Näe rohkem »
William Vallutaja
William Vallutaja ehk William Sohilaps (umbes 1028 – 9. september 1087) oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja sai 25. detsembril 1066 Inglismaa kuningaks (William I nime all).
Uus!!: Gregorius VII ja William Vallutaja · Näe rohkem »
Worms
Worms on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.
Uus!!: Gregorius VII ja Worms · Näe rohkem »
1. juuni
1.
Uus!!: Gregorius VII ja 1. juuni · Näe rohkem »
1045
1045.
Uus!!: Gregorius VII ja 1045 · Näe rohkem »
1047
1047.
Uus!!: Gregorius VII ja 1047 · Näe rohkem »
1049
1049.
Uus!!: Gregorius VII ja 1049 · Näe rohkem »
1054
1054.
Uus!!: Gregorius VII ja 1054 · Näe rohkem »
1055
1055.
Uus!!: Gregorius VII ja 1055 · Näe rohkem »
1056
1056.
Uus!!: Gregorius VII ja 1056 · Näe rohkem »
1057
1057.
Uus!!: Gregorius VII ja 1057 · Näe rohkem »
1058
1058.
Uus!!: Gregorius VII ja 1058 · Näe rohkem »
1059
1059.
Uus!!: Gregorius VII ja 1059 · Näe rohkem »
1061
1061.
Uus!!: Gregorius VII ja 1061 · Näe rohkem »
1065
1065.
Uus!!: Gregorius VII ja 1065 · Näe rohkem »
1072
1072.
Uus!!: Gregorius VII ja 1072 · Näe rohkem »
1073
1073.
Uus!!: Gregorius VII ja 1073 · Näe rohkem »
1074
1074.
Uus!!: Gregorius VII ja 1074 · Näe rohkem »
1075
1075.
Uus!!: Gregorius VII ja 1075 · Näe rohkem »
1076
1076.
Uus!!: Gregorius VII ja 1076 · Näe rohkem »
1077
1077.
Uus!!: Gregorius VII ja 1077 · Näe rohkem »
1078
1078.
Uus!!: Gregorius VII ja 1078 · Näe rohkem »
1079
1079.
Uus!!: Gregorius VII ja 1079 · Näe rohkem »
1080
1080.
Uus!!: Gregorius VII ja 1080 · Näe rohkem »
1081
1081.
Uus!!: Gregorius VII ja 1081 · Näe rohkem »
1082
1082.
Uus!!: Gregorius VII ja 1082 · Näe rohkem »
1083
1083.
Uus!!: Gregorius VII ja 1083 · Näe rohkem »
1084
1084.
Uus!!: Gregorius VII ja 1084 · Näe rohkem »
1085
1085.
Uus!!: Gregorius VII ja 1085 · Näe rohkem »
11. september
11.
Uus!!: Gregorius VII ja 11. september · Näe rohkem »
14. veebruar
14.
Uus!!: Gregorius VII ja 14. veebruar · Näe rohkem »
15. märts
15.
Uus!!: Gregorius VII ja 15. märts · Näe rohkem »
15. oktoober
15.
Uus!!: Gregorius VII ja 15. oktoober · Näe rohkem »
1584
1584.
Uus!!: Gregorius VII ja 1584 · Näe rohkem »
1650
1650.
Uus!!: Gregorius VII ja 1650 · Näe rohkem »
17. aprill
17.
Uus!!: Gregorius VII ja 17. aprill · Näe rohkem »
1728
1728.
Uus!!: Gregorius VII ja 1728 · Näe rohkem »
1852
1852.
Uus!!: Gregorius VII ja 1852 · Näe rohkem »
19. aprill
19.
Uus!!: Gregorius VII ja 19. aprill · Näe rohkem »
19. märts
19.
Uus!!: Gregorius VII ja 19. märts · Näe rohkem »
2. jaanuar
2.
Uus!!: Gregorius VII ja 2. jaanuar · Näe rohkem »
20. aprill
20.
Uus!!: Gregorius VII ja 20. aprill · Näe rohkem »
20. august
20.
Uus!!: Gregorius VII ja 20. august · Näe rohkem »
22. aprill
22.
Uus!!: Gregorius VII ja 22. aprill · Näe rohkem »
22. veebruar
22.
Uus!!: Gregorius VII ja 22. veebruar · Näe rohkem »
23. jaanuar
23.
Uus!!: Gregorius VII ja 23. jaanuar · Näe rohkem »
24. jaanuar
24.
Uus!!: Gregorius VII ja 24. jaanuar · Näe rohkem »
24. veebruar
24.
Uus!!: Gregorius VII ja 24. veebruar · Näe rohkem »
25. detsember
25.
Uus!!: Gregorius VII ja 25. detsember · Näe rohkem »
25. jaanuar
25.
Uus!!: Gregorius VII ja 25. jaanuar · Näe rohkem »
25. juuni
25.
Uus!!: Gregorius VII ja 25. juuni · Näe rohkem »
25. mai
25.
Uus!!: Gregorius VII ja 25. mai · Näe rohkem »
28. jaanuar
28.
Uus!!: Gregorius VII ja 28. jaanuar · Näe rohkem »
28. juuni
28.
Uus!!: Gregorius VII ja 28. juuni · Näe rohkem »
28. veebruar
28.
Uus!!: Gregorius VII ja 28. veebruar · Näe rohkem »
30. aprill
30.
Uus!!: Gregorius VII ja 30. aprill · Näe rohkem »
30. juuni
30.
Uus!!: Gregorius VII ja 30. juuni · Näe rohkem »
4. oktoober
4.
Uus!!: Gregorius VII ja 4. oktoober · Näe rohkem »
6. august
6.
Uus!!: Gregorius VII ja 6. august · Näe rohkem »
6. detsember
6.
Uus!!: Gregorius VII ja 6. detsember · Näe rohkem »
6. mai
6.
Uus!!: Gregorius VII ja 6. mai · Näe rohkem »
6. märts
6.
Uus!!: Gregorius VII ja 6. märts · Näe rohkem »
7. märts
7.
Uus!!: Gregorius VII ja 7. märts · Näe rohkem »
8. detsember
8.
Uus!!: Gregorius VII ja 8. detsember · Näe rohkem »
9. mai
9.
Uus!!: Gregorius VII ja 9. mai · Näe rohkem »
