Kiiremini kui brauser!
39 suhted: Aare jõgi, Aare liustik, Alumiinium, Šveits, Berni Alpid, Berni kanton, Boden (Guttannen), Finsteraarhorn, Furka kuru, Guttannen, Hasli org, Hüdroelektrijaam, Juust, Maagaas, Mais, Mäekuru, Meiringen, Nahk (materjal), Oberhasli, Põhjameri, Prantsusmaa, Rhône, Riis, Saksa keel, Sankt Gotthardi kuru, Schreckhorn, Susteni kuru, Ulrichen, Vahemeri, Valais' kanton, Vürtsid, Veelahe, Vein, 14. august, 1799, 1882, 1891, 1894, 19. sajand.
Aare jõgi
Aare (saksa keeles Aare, prantsuse keeles Aar) on jõgi Euroopas Šveitsis, Reini lisajõgi.
Uus!!: Grimseli kuru ja Aare jõgi · Näe rohkem »
Aare liustik
Aare liustik (saksa keeles die Aargletscher 'Aare liustikud') on liustike rühm Berni Alpide idaosas Finsteraarhorni ümbruses.
Uus!!: Grimseli kuru ja Aare liustik · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Grimseli kuru ja Alumiinium · Näe rohkem »
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Grimseli kuru ja Šveits · Näe rohkem »
Berni Alpid
Berni Alpide peatipp Berni Alpid (saksa keeles Berner Alpen) on Šveitsis asuv Alpide osa, mis läbib Berni kantoni lõunaosa (Berner Oberland) ning Wallise kantoni põhjaosa (Lötschental), Aletschi ala (Aletschgebiet) ja Goms). Lõunas piirnevad nad Rhône'i oruga, põhjas Mittellandiga. Kõrgeim tipp on Finsteraarhorn (4273 m). Teisi tuntud mäetippe Berni Alpides.
Uus!!: Grimseli kuru ja Berni Alpid · Näe rohkem »
Berni kanton
Berni kanton (saksa keeles Kanton Bern, prantsuse keeles Canton de Berne) on kanton Šveitsi keskosas.
Uus!!: Grimseli kuru ja Berni kanton · Näe rohkem »
Boden (Guttannen)
Boden (ka: Boden bei (b.) Guttannen) on küla (Weiler) Šveitsis Berni kantonis Oberhasli ringkonnas Guttanneni vallas.
Uus!!: Grimseli kuru ja Boden (Guttannen) · Näe rohkem »
Finsteraarhorn
thumb Finsteraarhorn on mäetipp Šveitsis, Berni Alpide kõrgeim tipp ning Berner Oberlandi ja Berni kantoni kõrgeim punkt (4274 m).
Uus!!: Grimseli kuru ja Finsteraarhorn · Näe rohkem »
Furka kuru
Furka kuru, 2004 Furka kuru (saksa Furkapass) on kuru Leponti Alpides.
Uus!!: Grimseli kuru ja Furka kuru · Näe rohkem »
Guttannen
Guttannen on küla Šveitsis Berni kantoni Oberhasli ringkonnas, Guttanneni valla keskus.
Uus!!: Grimseli kuru ja Guttannen · Näe rohkem »
Hasli org
Hasli org (saksa keeles Haslital; sarapuupõõsaste (Haselnussstrauch) järgi) on kõrgete mägede vaheline tasandik Šveitsis Berni kantonis Berner Oberlandis.
Uus!!: Grimseli kuru ja Hasli org · Näe rohkem »
Hüdroelektrijaam
Hüdroelektrijaama põhimõtteskeem Hüdroelektrijaam (lühend HEJ; ka veejõujaam, hüdrojaam) on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks.
Uus!!: Grimseli kuru ja Hüdroelektrijaam · Näe rohkem »
Juust
Kõvad juustud Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kodukitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel.
Uus!!: Grimseli kuru ja Juust · Näe rohkem »
Maagaas
Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.
Uus!!: Grimseli kuru ja Maagaas · Näe rohkem »
Mais
''Zea mays 'Strawberry''' Mais (botaaniline nimi harilik mais; teaduslik nimetus Zea mays) on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili.
Uus!!: Grimseli kuru ja Mais · Näe rohkem »
Mäekuru
Klammljochi kuru Austria ja Itaalia piiril Mäekuru on madalam koht mäeahelikus, mis võimaldab selle hõlpsamat ületamist.
Uus!!: Grimseli kuru ja Mäekuru · Näe rohkem »
Meiringen
Meiringen on vald (Gemeinde) ja asula Šveitsis Berni kantonis Interlaken-Oberhasli ringkonnas Hasli orus.
Uus!!: Grimseli kuru ja Meiringen · Näe rohkem »
Nahk (materjal)
Erinevad nahad. Materjalide valimine jalatsite valmistamiseks Nahk kui materjal on loomade töödeldud nahk.
Uus!!: Grimseli kuru ja Nahk (materjal) · Näe rohkem »
Oberhasli
Oberhasli on.
Uus!!: Grimseli kuru ja Oberhasli · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Grimseli kuru ja Põhjameri · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Grimseli kuru ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Rhône
Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa (die) Rhone (varem (der) Rotten); valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse; ladina Rhodanus; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.
Uus!!: Grimseli kuru ja Rhône · Näe rohkem »
Riis
Väliskestaga riisiterad (''Oryza glaberrima'') Üleujutatud riisipõllud Riisitaimede istutamine Riisipõldude pühvlitega harimine Indoneesias Riisi kuivatamine pärast koristust Riisipõllud mäenõlvadel Erinevad riisisordid Riis (Oryza) on kõrreliste sugukonda kuuluvate taimede perekond.
Uus!!: Grimseli kuru ja Riis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Grimseli kuru ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sankt Gotthardi kuru
Sankt Gotthardi kuru asub Leponti Alpides.
Uus!!: Grimseli kuru ja Sankt Gotthardi kuru · Näe rohkem »
Schreckhorn
Schreckhorn on mägi Berni Alpides.
Uus!!: Grimseli kuru ja Schreckhorn · Näe rohkem »
Susteni kuru
thumb Susteni kuru (saksa keeles Sustenpass) on kuru Alpides Šveitsis.
Uus!!: Grimseli kuru ja Susteni kuru · Näe rohkem »
Ulrichen
Ulrichen, varem Ulrich (vene keeles Ульрихсен) oli Riiast pärit rae- ja aadlisuguvõsa.
Uus!!: Grimseli kuru ja Ulrichen · Näe rohkem »
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Uus!!: Grimseli kuru ja Vahemeri · Näe rohkem »
Valais' kanton
Valais' ehk Wallis (v'allis) on kanton Šveitsis.
Uus!!: Grimseli kuru ja Valais' kanton · Näe rohkem »
Vürtsid
Vürtsid Antalya turul Vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed, naturaalsed või kuivatatud mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel või risoomist (nt ingver) saadud maitseained, mida kasutatakse tervelt, tükeldatult, purustatult või jahvatatult. Taimede rohtsetest osadest saadud maitseaineid nimetatakse ürtideks. Kõige hinnatumaid vürtse saadakse troopikast ja lähistroopikast.
Uus!!: Grimseli kuru ja Vürtsid · Näe rohkem »
Veelahe
Veelahe on piir või piirivöönd valglate, vesikondade või jõgikondade vahel.
Uus!!: Grimseli kuru ja Veelahe · Näe rohkem »
Vein
Vein (saksa keeles Wein) on üldjuhul viinamarjamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook kangusega üle 8 mahuprotsendi alkoholi.
Uus!!: Grimseli kuru ja Vein · Näe rohkem »
14. august
14.
Uus!!: Grimseli kuru ja 14. august · Näe rohkem »
1799
1799.
Uus!!: Grimseli kuru ja 1799 · Näe rohkem »
1882
1882.
Uus!!: Grimseli kuru ja 1882 · Näe rohkem »
1891
1891.
Uus!!: Grimseli kuru ja 1891 · Näe rohkem »
1894
1894.
Uus!!: Grimseli kuru ja 1894 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Grimseli kuru ja 19. sajand · Näe rohkem »
