Kiiremini kui brauser!
58 suhted: A-tüüpi gripiviirus, A-tüüpi gripiviiruse alatüüp H5N1, Adenoviirused, Õhtuleht, Diagnostika, Enteroviirus, Epideemia, Genoom, Gripiviirused, Haigus, Hülglased, Hingamisteed, Hispaania gripp, Hongkong, Immuunsus, Inimene, Jaanuar, Köha, Koer, Lihas, Liiges, Linnud, Loom, Maailma Terviseorganisatsioon, Mari Järvelaid, Molekul, Mutatsioon, Organism, Orthomyxoviridae, Palavik, Pandeemia, Põhjapoolkera, Peavalu, Perekond, Rakk, Rinoviirus, RNA, Siga, Sugukond (bioloogia), Tavaline nohu, Vaktsiin, Vaktsineerimine, Valgud, Veebruar, Viirused, Virion, 1918, 1919, 1957, 1968, ..., 1969, 1977, 1997, 2004, 2007, 2008, 2010, 2011. Laienda indeks (8 rohkem) »
A-tüüpi gripiviirus
A-tüüpi gripiviirus ehk A-gripiviirus on viiruse liik.
Uus!!: Gripp ja A-tüüpi gripiviirus · Näe rohkem »
A-tüüpi gripiviiruse alatüüp H5N1
A-tüüpi gripiviiruse alatüüp H5N1 ehk H5N1 (inglise Influenza A virus A/H5N1) on gripiviiruste alamliik.
Uus!!: Gripp ja A-tüüpi gripiviiruse alatüüp H5N1 · Näe rohkem »
Adenoviirused
Adenoviirused kuuluvad viiruste rühma Adenoviridae.
Uus!!: Gripp ja Adenoviirused · Näe rohkem »
Õhtuleht
Õhtuleht on üle-eestilise levikuga eestikeelne tabloidleht.
Uus!!: Gripp ja Õhtuleht · Näe rohkem »
Diagnostika
Diagnostika on protsess, mille käigus uuritakse organismi elutegevuse ilminguid ja nende alusel hinnatakse organismi tervislikku seisundit.
Uus!!: Gripp ja Diagnostika · Näe rohkem »
Enteroviirus
Enteroviirus (ladina keeles Enterovirus) on pikornaviiruste (Picornaviridae) sugukonda kuuluv viiruste perekond.
Uus!!: Gripp ja Enteroviirus · Näe rohkem »
Epideemia
Epideemia ehk taud ehk rändtaud on nakkushaiguse puhang, mis nõuab ulatuslikku nakkustõrjet.
Uus!!: Gripp ja Epideemia · Näe rohkem »
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Uus!!: Gripp ja Genoom · Näe rohkem »
Gripiviirused
Gripiviirused on ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad viirused, mis tekitavad inimestel ja loomadel grippi.
Uus!!: Gripp ja Gripiviirused · Näe rohkem »
Haigus
Haigus (kreeka νόσος nosos 'haigus', 'tõbi', ladina morbus) on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses.
Uus!!: Gripp ja Haigus · Näe rohkem »
Hülglased
Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650 Mõõkvaalad Antarktika vetes jahtimas jääpangale roninud krabihüljest Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.
Uus!!: Gripp ja Hülglased · Näe rohkem »
Hingamisteed
Hingamisteed on...
Uus!!: Gripp ja Hingamisteed · Näe rohkem »
Hispaania gripp
Hispaania grippi põdevad sõdurid laatsaretis Camp Funstonis Kansases USA-s Hispaania gripp oli pandeemia, mis levis 1918.
Uus!!: Gripp ja Hispaania gripp · Näe rohkem »
Hongkong
Hongkong Hongkong (hiina keeles 香港; pinyin'is xiānggǎng; kantoni keeles heung gong 'lõhnav sadam'; ametlikult Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond) on linn ja Hiina erihalduspiirkond Lõuna-Hiina mere ääres.
Uus!!: Gripp ja Hongkong · Näe rohkem »
Immuunsus
Immuunsuseks ehk nakkuskindluseks ehk tõvekindluseks (ladina immunitas, immunis) nimetatakse paljude loomade spetsiifilist kaitset ja vastupanuvõimet või ka vastuvõtmatust näiteks mikroobide, teiselt organismilt pärinevate kudede või toksiinide ning organismile ohtlikena tunduvate ainete vastu.
Uus!!: Gripp ja Immuunsus · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Gripp ja Inimene · Näe rohkem »
Jaanuar
Jaanuar on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu.
Uus!!: Gripp ja Jaanuar · Näe rohkem »
Köha
Läkaköhaga köhiv poiss Köha ehk köhimine (ladina keeles tussis) on inimesel ja paljudel teistel selgroogsetel (köhaärritaja poolt köharefleksi vahendusel esile kutsutud) hingeõhu plahvatuslik väljatõukamine, mille juures häälepilu avaneb.
Uus!!: Gripp ja Köha · Näe rohkem »
Koer
Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud.
Uus!!: Gripp ja Koer · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Gripp ja Lihas · Näe rohkem »
Liiges
Liigese ehitus Liiges on selline kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda.
Uus!!: Gripp ja Liiges · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Gripp ja Linnud · Näe rohkem »
Loom
Looma all mõeldakse filosoofias ja üldkeeles bioloogia seisukohast loomade hulka arvatavat elusolendit, kes ei ole inimene.
Uus!!: Gripp ja Loom · Näe rohkem »
Maailma Terviseorganisatsioon
Maailma Terviseorganisatsioon (varasem eestikeelne nimetus Maailma Tervishoiuorganisatsioon; rahvusvaheline lühend WHO ingliskeelsest nimetusest World Health Organization; eesti keeles on kasutatud ka lühendit MTO) on ÜRO juures tegutsev rahvusvaheline tervishoiuorganisatsioon, mille eesmärk on inimeste tervise tagamine ja võitlus haiguste vastu.
Uus!!: Gripp ja Maailma Terviseorganisatsioon · Näe rohkem »
Mari Järvelaid
Mari Järvelaid (1980. aastani Mari Palm; sündinud 25. septembril 1956 Tartus) on eesti arstiteadlane.
Uus!!: Gripp ja Mari Järvelaid · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Gripp ja Molekul · Näe rohkem »
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Uus!!: Gripp ja Mutatsioon · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Gripp ja Organism · Näe rohkem »
Orthomyxoviridae
Orthomyxoviridae on viiruste sugukond.
Uus!!: Gripp ja Orthomyxoviridae · Näe rohkem »
Palavik
Palaviku mõõtmiseks kasutatakse kehatermomeetrit Oskar Kallise pastellmaal "Palavik" (1917) Palavikuks ehk püreksiaks nimetatakse normaalsest kõrgemat kehatemperatuuri.
Uus!!: Gripp ja Palavik · Näe rohkem »
Pandeemia
Pandeemia ehk laustaud on riikide- ja kontinentidevaheline haiguspuhang, mille leviku suunda pole võimalik ette arvata ja mida harilikult seostatakse mitmete kahju toovate teguritega, nagu kahju inimeste (sh meditsiinitöötajate) tervisele ja elule, kahju riikide majandusele ja ravi, vaktsiinide puudumine jpt.
Uus!!: Gripp ja Pandeemia · Näe rohkem »
Põhjapoolkera
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis Põhjapoolkera on ekvaatori tasapinnast põhja pool asuv osa Maast.
Uus!!: Gripp ja Põhjapoolkera · Näe rohkem »
Peavalu
Peavalu on valu peapiirkonnas.
Uus!!: Gripp ja Peavalu · Näe rohkem »
Perekond
Perekond: isa, ema ja kolm last Perekonda on Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine.
Uus!!: Gripp ja Perekond · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Gripp ja Rakk · Näe rohkem »
Rinoviirus
Rinoviirus (Rhinovirus) on kõige sagedasem ülemiste hingamisteede haiguste, nende seas nohu patogeenne põhjustaja.
Uus!!: Gripp ja Rinoviirus · Näe rohkem »
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Uus!!: Gripp ja RNA · Näe rohkem »
Siga
Kodusiga ehk siga (Sus domestica või Sus scrofa domestica) on liik või alamliik sõralisi perekonnast siga.
Uus!!: Gripp ja Siga · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Gripp ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Tavaline nohu
Tavaline nohu ehk nina-neelupõletik ehk äge nasofarüngiit on ülemiste hingamisteede viiruslik nakkushaigus.
Uus!!: Gripp ja Tavaline nohu · Näe rohkem »
Vaktsiin
Vaktsiin on bioloogiline preparaat, mille abil on võimalik omandada immuunsus kindlale haigusele.
Uus!!: Gripp ja Vaktsiin · Näe rohkem »
Vaktsineerimine
Anna Ancher, "Vaktsineerimine" (1899) Vaktsineerimine (vaccinatio) ehk immuniseerimine ehk kaitsepookimine on vaktsiini(de) viimine organismi (naha, suu, nina kaudu), näiteks immuunsuse esile kutsumise eesmärgil.
Uus!!: Gripp ja Vaktsineerimine · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Gripp ja Valgud · Näe rohkem »
Veebruar
Veebruar on Juliuse kalendris ja Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, samuti aasta kõige lühem kuu.
Uus!!: Gripp ja Veebruar · Näe rohkem »
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Uus!!: Gripp ja Viirused · Näe rohkem »
Virion
Illustratsioon SARS-CoV-2 viiruse virionist Viirusosake ehk virion (inglise virion) on viiruse rakuvälise oleluse vorm.
Uus!!: Gripp ja Virion · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Gripp ja 1918 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Gripp ja 1919 · Näe rohkem »
1957
1957.
Uus!!: Gripp ja 1957 · Näe rohkem »
1968
1968.
Uus!!: Gripp ja 1968 · Näe rohkem »
1969
1969.
Uus!!: Gripp ja 1969 · Näe rohkem »
1977
1977.
Uus!!: Gripp ja 1977 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Gripp ja 1997 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Gripp ja 2004 · Näe rohkem »
2007
2007.
Uus!!: Gripp ja 2007 · Näe rohkem »
2008
2008.
Uus!!: Gripp ja 2008 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Gripp ja 2010 · Näe rohkem »
2011
2011.
Uus!!: Gripp ja 2011 · Näe rohkem »
