Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Gustav I Vasa

Index Gustav I Vasa

Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (arvatavasti 12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560, Vasade dünastia rajaja, kuningate Erik XIV, Johan III ja Karl IX isa.

102 suhted: Aadel, Östergötlandi hertsog, Banér, Christian II, Christoph II (Baden-Rodemachern), Christoph von Mecklenburg, Clemens VII, Dalarna, Dalarna maakond, Dominiiklased, Erik Abrahamsson (Leijonhufvud), Erik Johansson (Vasa), Erik Pommerist, Erik XIV, Frederik I, Gustav II Adolf, Hans, Hansa Liit, Joakim Brahe, Johan III, Johann VII (Hoya), Johannes Magnus, Kalmar, Kalmari unioon, Karl IX, Katoliku kirik, Kirikukell, Kopenhaagen, Lübeck, Linköping, Linnakodanik, Magnus Vasa, Moskva suurvürstiriik, Norra, Olaus Petri, Paavst, Paulus III, Piibel, Piiskop, Piiskopkond, Rahvuspüha, Reformatsioon, Riigikirik, Rooma, Rootsi, Rootsi kuningas, Rootsi riigipäev (seisuste esindus), Saksamaa, Saksi-Lauenburg, Södermanlandi hertsog, ..., Skara, Småland, Smålandi hertsog, Soome hertsog, Sten Sture Noorem, Sten Sture vanem, Stockholm, Stockholmi veresaun, Strängnäs, Suurtükk, Svante Nilsson, Taani kuningas, Tallinn, Talupoeg, Toomkapiitel, Turu, Ultimaatum, Uppland, Uppsala, Vadstena loss, Vasad, Vasaloppet, Vassili III, Västerås, Växjö, 1. oktoober, 12. mai, 1496, 15. sajand, 1501, 1512, 1518, 1520, 1521, 1523, 1526, 1527, 1531, 1536, 1541, 1552, 1560, 16. sajand, 17. sajand, 18. sajand, 19. sajand, 2005, 22. august, 24. juuni, 24. september, 29. september, 6. juuni. Laienda indeks (52 rohkem) »

Aadel

Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Aadel · Näe rohkem »

Östergötlandi hertsog

Östergötlandi hertsog või hertsoginna (rootsi hertig (hertiginna) av Östergötland) on Rootsi aadlitiitel, mida on kandnud mitmed Rootsi printsid ja üks printsess.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Östergötlandi hertsog · Näe rohkem »

Banér

Banér on Rootsi põlisaadlisuguvõsa.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Banér · Näe rohkem »

Christian II

Christian II ehk Kristian II (ka Kristian Türann) (1. juuli 1481 Nyborg – 25. jaanuar 1559 Kalundborg) oli Taani kuningas ja Norra kuningas 1513–1523 ning Rootsi kuningas 1520–1521.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Christian II · Näe rohkem »

Christoph II (Baden-Rodemachern)

Christoph II (26. veebruar 1537 Baden – 2. august 1575 Rodemachern) oli Baden-Rodemacherni markkrahv 1556–1575.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Christoph II (Baden-Rodemachern) · Näe rohkem »

Christoph von Mecklenburg

Christoph von Mecklenburgi ja tema abikaasa Elisabethi haud Schwerini toomkirikus. Christoph von Mecklenburg (30. juuli 1537 Augsburg – 4. märts 1592 Tempzini klooster) oli Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I vend, Riia peapiiskopi Wilhelmi koadjuutor ja Ratzeburgi piiskopkonna administraator.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Christoph von Mecklenburg · Näe rohkem »

Clemens VII

Clemens VII (Giulio de' Medici, 26. mai 1478 – 25. september 1534), oli paavst 1523–1534.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Clemens VII · Näe rohkem »

Dalarna

Dalarna on piirkond Rootsis.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Dalarna · Näe rohkem »

Dalarna maakond

Upplandi asukoht Rootsis Dalarna on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsi keskosas Svealandis.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Dalarna maakond · Näe rohkem »

Dominiiklased

Dominiiklaste klooster Austrias Dominiiklased ehk dominikaanid (ametlik nimi Jutlustajate Vendade Ordu, ladina keeles Ordo Fratrum Praedicatorum, lühend OP) on religioosne ordu katoliku kirikus, mille meesharu asutas 1215 Hispaania aadlik Dominicus.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Dominiiklased · Näe rohkem »

Erik Abrahamsson (Leijonhufvud)

Erik Abrahamsson (hukati 8. novembril 1520 Stockholmis) oli Rootsi riiginõunik.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Erik Abrahamsson (Leijonhufvud) · Näe rohkem »

Erik Johansson (Vasa)

Erik Johansson (umbes 1470 Örby – 8. november 1520 Stockholm) oli Rootsi riigitegelane ja kõrgaadlik, kes pärines hiljem Vasa nime kandma hakanud suguvõsast.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Erik Johansson (Vasa) · Näe rohkem »

Erik Pommerist

Erik Pommerist (Erik av Pommern või Erik af Pommern; norra Eirik III; rootsi Erik XIII; taani Erik VII; umbes 1382 – 16. juuni 1459) oli Kalmari uniooni ja Rootsi kuningas 1396–1439, Norra kuningas 1389–1442 ning Taani kuningas 1412–1439.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Erik Pommerist · Näe rohkem »

Erik XIV

Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Erik XIV · Näe rohkem »

Frederik I

Frederik I Frederik I (7. oktoober 1471 Haderslevhus – 10. aprill 1533 Gottorp) oli Taani ja Norra kuningas aastatel 1523–1533.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Frederik I · Näe rohkem »

Gustav II Adolf

Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »

Hans

Hans Hans (2. veebruar 1455 – 20. veebruar 1513) oli Taani ja Norra kuningas 1481–1513 ning Rootsi kuningas (Johan II) 1497–1501.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Hans · Näe rohkem »

Hansa Liit

Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Hansa Liit · Näe rohkem »

Joakim Brahe

Joakim Brahe portree Joakim Brahe (hukati 1520 Stockholmis) oli Rootsi kuninga Gustav I Vasa õe Margareta abikaasa.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Joakim Brahe · Näe rohkem »

Johan III

Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Johan III · Näe rohkem »

Johann VII (Hoya)

Johann VII (surnud 11. juunil 1535) oli Hoya krahv ja väejuht.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Johann VII (Hoya) · Näe rohkem »

Johannes Magnus

Johan Månsson Johan Månsson (19. märts 1488 Linköping, Rootsi – 22. märts 1544 Rooma) oli Rootsi viimane katoliiklik Uppsala peapiiskop ja Rootsi priimas (1523–1531), samuti teoloog, genealoog ja ajaloolane.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Johannes Magnus · Näe rohkem »

Kalmar

Kalmari loss Kalmar on linn Rootsis, Kalmari lääni ja Kalmari valla keskus.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Kalmar · Näe rohkem »

Kalmari unioon

Kalmari unioon (taani, rootsi ja norra keeles Kalmarunionen) oli Taani, Rootsi ja Norra kuningriigi vaheline personaalunioon aastail 1397–1523.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Kalmari unioon · Näe rohkem »

Karl IX

Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Karl IX · Näe rohkem »

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Gustav I Vasa ja Katoliku kirik · Näe rohkem »

Kirikukell

Aleksander Nevski katedraali kirikukell (2013) Kirikukell on kirikus olev kell, mida helistatakse (lüüakse) jumalateenistusele kutsumiseks, et inimesed teaksid kirikusse tulla.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Kirikukell · Näe rohkem »

Kopenhaagen

Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Kopenhaagen · Näe rohkem »

Lübeck

Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Lübeck · Näe rohkem »

Linköping

Linköping on linn Rootsis, Östergötlandi lääni ja Linköpingi valla keskus.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Linköping · Näe rohkem »

Linnakodanik

Linnakodanik (ka pürjel, bürger, saksa keeles Stadtbürger) oli feodalismiajal linnakogukonna liige, kes oli täieõiguslik ja isiklikult vaba.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Linnakodanik · Näe rohkem »

Magnus Vasa

Oletatav Magnuse portree Magnus Vasa (25. juuli 1552 – 26. juuni 1595) oli Rootsi prints ja Östergötlandi hertsog alates 1555.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Magnus Vasa · Näe rohkem »

Moskva suurvürstiriik

Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Norra · Näe rohkem »

Olaus Petri

Olaus Petri (harvem Olavus Petri, latiniseering rootsikeelsest nimest Olof Persson või Pettersson; 6. jaanuar 1493 Örebro – 19. aprill 1552 Stockholm) oli rootsi usu-uuendaja, kirikuõpetaja, õigusteadlane, piiblitõlkija ja ajaloolane.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Olaus Petri · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Paavst · Näe rohkem »

Paulus III

Paulus III (Alessandro Farnese, 29. veebruar 1468 – 10. november 1549), oli paavst aastatel 1534–1549.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Paulus III · Näe rohkem »

Piibel

Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Piibel · Näe rohkem »

Piiskop

Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Piiskop · Näe rohkem »

Piiskopkond

Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Piiskopkond · Näe rohkem »

Rahvuspüha

Rahvuspüha on tähtpäev, mil tähistatakse pidustustega rahva olemasolu.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Rahvuspüha · Näe rohkem »

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Reformatsioon · Näe rohkem »

Riigikirik

Riigikirik on riigi poolt ainu- või eesõigustatud kirik (näiteks luteri kirik, anglikaani kirik), mis halduslikult ja majanduslikult sõltub sellest riigist.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Riigikirik · Näe rohkem »

Rooma

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Rooma · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Gustav I Vasa ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »

Rootsi riigipäev (seisuste esindus)

Rootsi riigipäev, ka riksdag, ka riigipäev oli Rootsi seisuste esindus 15.–19. sajandil; Rootsi parlamendi, riksdagi eelkäija.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Rootsi riigipäev (seisuste esindus) · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Saksamaa · Näe rohkem »

Saksi-Lauenburg

Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Saksi-Lauenburg · Näe rohkem »

Södermanlandi hertsog

Praeguse Södermanlandi hertsogi Alexandri vapp. Södermanlandi hertsog (rootsi keeles hertig av Södermanland) on Rootsi aadlitiitel, mida on kandnud Rootsi kuningliku perekonna liikmed.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Södermanlandi hertsog · Näe rohkem »

Skara

Skara on linn Rootsis Västra Götalandi läänis, Skara valla keskus.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Skara · Näe rohkem »

Småland

Småland on Lõuna-Rootsis asuv ajalooline maakond (landskap).

Uus!!: Gustav I Vasa ja Småland · Näe rohkem »

Smålandi hertsog

Viimase Smålandi hertsogi Lennarti vapp Smålandi hertsog (rootsi hertig av Småland) on Rootsi aadlitiitel, mida on kandnud mitmed Rootsi printsid.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Smålandi hertsog · Näe rohkem »

Soome hertsog

Soome hertsog (rootsi hertig av Finland, soome Suomen herttua) on Rootsi aadlitiitel, mida on kandnud mitmed Rootsi printsid (lisaks printsidele kandis tiitlit ka Magnus IV armuke Bengt Algotsson).

Uus!!: Gustav I Vasa ja Soome hertsog · Näe rohkem »

Sten Sture Noorem

Sten Sture Noorem Sten Sture Noorem (rootsi keeles Sten Sture den yngre; 1493 – 3. veebruar 1520) oli Rootsi regent (riksföreståndare) aastail 1512–1520.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Sten Sture Noorem · Näe rohkem »

Sten Sture vanem

Sten Sture monument Uppsalas Sten Sture vanem (rootsi keeles Sten Sture den äldre; 1440 – 14. detsember 1503) oli Rootsi regent aastail 1470–1497 ja 1501–1503.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Sten Sture vanem · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Stockholm · Näe rohkem »

Stockholmi veresaun

Stockholmi veresaun Stockholmi veresaun (rootsi keeles Stockholms blodbad, taani keeles Det Stockholmske Blodbad) oli Taani kuninga Christian II vägede eduka sissetungi mõjul alanud sündmusteahel, mis toimus 7.–9.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Stockholmi veresaun · Näe rohkem »

Strängnäs

Strängnäsi vaade toomkirikuga Strängnäs on linn Rootsis Södermanlandi läänis, Strängnäsi valla keskus.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Strängnäs · Näe rohkem »

Suurtükk

Saksa suurtükimeeskond läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Suurtükk · Näe rohkem »

Svante Nilsson

Svante Nilssoni pitser Svante Nilsson (1460 Penningby linnus – 2. jaanuar 1512 Västeråsi linnus) oli Rootsi riiginõunik ja riigieestseisja alates 1504 kuni surmani.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Svante Nilsson · Näe rohkem »

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Uus!!: Gustav I Vasa ja Taani kuningas · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Tallinn · Näe rohkem »

Talupoeg

Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Talupoeg · Näe rohkem »

Toomkapiitel

Toomkapiitel on vaimulike nõukogu toomkiriku juures.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Toomkapiitel · Näe rohkem »

Turu

Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on ajalooline linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Turu · Näe rohkem »

Ultimaatum

Ultimaatum on suulises või kirjalikus vormis esitatud ühe vaidluspoole (riigi) poolt teisele vaidluspoolele (riigile) tüliküsimuse lahendamiseks ilma edasiste läbirääkimiste kavatsusteta esitatav kategooriline nõue.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Ultimaatum · Näe rohkem »

Uppland

Upplandi asukoht Rootsis. Upplandi vapp. Uppland on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsi idarannikul, põhja pool Rootsi pealinna Stockholmi.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Uppland · Näe rohkem »

Uppsala

Uppsala (varasem kirjapilt Upsala, soome keeles ka vahel Upsala) on linn Rootsis Uppsala läänis, see asub Stockholmist põhjaloodes 70 km kaugusel.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Uppsala · Näe rohkem »

Vadstena loss

thumb Vadstena loss on loss Rootsis Östergötlandi läänis Vadstena vallas Vadstena linnas.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Vadstena loss · Näe rohkem »

Vasad

Vasade vapp Vasad (Vasa dünastia) olid kuninglik dünastia Rootsis aastail 1523–1654 ja Poolas aastail 1587–1668.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Vasad · Näe rohkem »

Vasaloppet

Vasaloppet (rootsi keelest) on maailma suurim suusamaraton, mis toimub Rootsis; üks Worldloppeti suusamaratonidest.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Vasaloppet · Näe rohkem »

Vassili III

Leedu suurvürstiriigi ja Moskva suurvürstiriigi piirialad 15. sajandil Vassili III (25. märts 1479 – 3. detsember 1533) oli Moskva suurvürstiriigi suurvürst aastatel 1505–1533.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Vassili III · Näe rohkem »

Västerås

Västerås on linn Rootsis, Västmanlandi lääni ja Västeråsi valla keskus.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Västerås · Näe rohkem »

Växjö

Växjö toomkirik Växjö on linn Rootsis, Kronobergi lääni ja Växjö valla keskus.

Uus!!: Gustav I Vasa ja Växjö · Näe rohkem »

1. oktoober

1.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 1. oktoober · Näe rohkem »

12. mai

12.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 12. mai · Näe rohkem »

1496

1496.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 1496 · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 15. sajand · Näe rohkem »

1501

1501.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 1501 · Näe rohkem »

1512

1512.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 1512 · Näe rohkem »

1518

1518.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 1518 · Näe rohkem »

1520

1520.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 1520 · Näe rohkem »

1521

1521.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 1521 · Näe rohkem »

1523

1523.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 1523 · Näe rohkem »

1526

1526.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 1526 · Näe rohkem »

1527

1527.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 1527 · Näe rohkem »

1531

1531.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 1531 · Näe rohkem »

1536

1536.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 1536 · Näe rohkem »

1541

1541.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 1541 · Näe rohkem »

1552

1552.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 1552 · Näe rohkem »

1560

1560.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 1560 · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 16. sajand · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 17. sajand · Näe rohkem »

18. sajand

Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 18. sajand · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 19. sajand · Näe rohkem »

2005

2005.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 2005 · Näe rohkem »

22. august

22.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 22. august · Näe rohkem »

24. juuni

24.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 24. juuni · Näe rohkem »

24. september

24.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 24. september · Näe rohkem »

29. september

29.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 29. september · Näe rohkem »

6. juuni

6.

Uus!!: Gustav I Vasa ja 6. juuni · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Gustaf I Eriksson Vaasa, Gustav Eriksson, Gustav Eriksson (Vasa), Gustav Eriksson Vasa, Gustav I, Gustav I Eriksson, Gustav I Eriksson Vasa, Gustav I Vaasa, Gustav Vasa.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »