Gutni keel

Gutni keel on keel, mida kõneldi Rootsi saarel Ojamaal.

Kasuta AI-d

Sisukord

1. 9 suhted: Keel, Keskaeg, Kirjakeel, Murre, Ojamaa, Rootsi, Rootsi keel, Saar, Vanagutni keel.

2. Germaani keeled
3. Ojamaa
4. Põhjagermaani keeled
5. Rootsi keeled

Keel

Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.

Vaata Gutni keel ja Keel

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.

Vaata Gutni keel ja Keskaeg

Kirjakeel

Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.

Vaata Gutni keel ja Kirjakeel

Murre

Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.

Vaata Gutni keel ja Murre

Ojamaa

Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.

Vaata Gutni keel ja Ojamaa

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Vaata Gutni keel ja Rootsi

Rootsi keel

Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.

Vaata Gutni keel ja Rootsi keel

Saar

Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.

Vaata Gutni keel ja Saar

Vanagutni keel

germaani keelte (mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest) levikut. Vanagutni keel oli põhjagermaani keel, mida räägiti Ojamaa saarel.

Vaata Gutni keel ja Vanagutni keel

Vaata ka

Germaani keeled

• Germaani algkeel
• Germaani keeled
• Gutni keel
• Hollandi keel
• Inglise keel
• Läänegermaani keeled
• Letseburgi keel

Ojamaa

• Fårö
• Gammalsvenskby
• Gotska Sandön
• Gutni keel
• Hans Henrik von Essen
• Hansa Liit
• Ingmar Bergman
• Konrad von Jungingen
• Loopealne
• Ojamaa
• Ojamaa lään
• Pildikivi
• Vanagutni keel
• Vitaalivennad

Põhjagermaani keeled

• Bokmål
• Gutni keel
• Islandi keel
• Muinaspõhja keel
• Norra keel
• Põhjagermaani keeled
• Rootsi keel
• Saaga
• Taani keel
• Uusnorra keel
• Vanapõhja keel

Rootsi keeled

• Gutni keel
• Lõunasaami keel
• Lule saami keel
• Meä keel
• Mustlaskeel
• Põhjasaami keel
• Pite saami keel
• Rootsi keel
• Saami keeled
• Soome keel
• Taani keel
• Ume saami keel

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika