Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Häälik

Index Häälik

Häälik ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav suulise kõne üksus.

32 suhted: Afrikaat, Ahtushäälik, Akustika, Allofoon, Eesvokaalid, Eksemplar, Foneem, Foneetika, Foneetiline transkriptsioon, Fonoloogia, Hambasombuhäälik, Hammashäälik, Häälikusüsteem, Huulhäälik, Kaashäälik, Kõne (keeleteadus), Kõnetrakt, Kõrihäälik, Kontekst, Lateraal, Logopeedia, Ninahäälik, Palataal, Poolvokaal, Sibilant, Sulghäälik, Suuline keel, Tagavokaalid, Taju, Täht (kiri), Täishäälik, Tremulant.

Afrikaat

Afrikaat on keele süsteemis ühele foneemile vastav häälik, mis algab sulghäälikuna ning läheb sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks.

Uus!!: Häälik ja Afrikaat · Näe rohkem »

Ahtushäälik

Ahtushäälik ehk spirant ehk hõõrdhäälik ehk frikatiiv on selline konsonant, mille hääldamisel õhu takistus on osaline.

Uus!!: Häälik ja Ahtushäälik · Näe rohkem »

Akustika

Akustika (kreeka sõnast akustikos ’kuulmis-’) on füüsika haru, mis uurib helinähtusi, s.o mehaaniliste lainete levimist gaasides, vedelikes ja tahkistes.

Uus!!: Häälik ja Akustika · Näe rohkem »

Allofoon

Allofoon on foneemi häälduskuju.

Uus!!: Häälik ja Allofoon · Näe rohkem »

Eesvokaalid

Eesvokaalid on need täishäälikud, mille hääldamisel asetseb keel suu eesosas ja keeletipp on hammaste lähedal.

Uus!!: Häälik ja Eesvokaalid · Näe rohkem »

Eksemplar

Eksemplar (ladina sõnast exemplar ('ärakiri', 'koopia', 'kujutis', 'eeskuju, originaal') on mingisse liiki või komplekti kuuluv üksikese. Seda sõna kasutatakse tavaliselt trükitoote, näiteks raamatu puhul (trükitoote tiraaž on selle eksemplaride kogum või eksemplaride arv). Eksemplaridest räägitakse ka kollektsioneerimisobjektide puhul. Loogikas, filosoofias ja keeleteaduses nimetatakse eksemplariks (inglise keeles token) sõna, väljendi või lause esinemisjuhtu kõnes (ja üldisemalt tekstis). Lause eksemplari nimetatakse lause lausungiks ehk eksemplar-lauseks ehk lauseeksemplariks. Sõna (sõnavormi) eksemplari nimetatakse sõneks. Kategooria:Trükindus Kategooria:Loogika Kategooria:Filosoofia Kategooria:Keeleteadus.

Uus!!: Häälik ja Eksemplar · Näe rohkem »

Foneem

Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest.

Uus!!: Häälik ja Foneem · Näe rohkem »

Foneetika

Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.

Uus!!: Häälik ja Foneetika · Näe rohkem »

Foneetiline transkriptsioon

Foneetiline transkriptsioon on süsteem suulise kõne häälduslikult võimalikult täpseks ülesmärkimiseks.

Uus!!: Häälik ja Foneetiline transkriptsioon · Näe rohkem »

Fonoloogia

Fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega.

Uus!!: Häälik ja Fonoloogia · Näe rohkem »

Hambasombuhäälik

Hambasombuhäälik ehk alveolaar on konsonant, mis moodustatakse hambasompude piirkonnas keeletipu ning keeleselja esiosa või selle külgede abil.

Uus!!: Häälik ja Hambasombuhäälik · Näe rohkem »

Hammashäälik

Hammashäälik ehk dentaal on konsonant, mis moodustatakse ülahammaste piirkonnas keeletipu ning keeleselja esiosa või selle külgede abil.

Uus!!: Häälik ja Hammashäälik · Näe rohkem »

Häälikusüsteem

Häälikusüsteem hõlmab kõiki häälikuid, mida mingis keeles teabeedastuse eesmärgil kasutatakse.

Uus!!: Häälik ja Häälikusüsteem · Näe rohkem »

Huulhäälik

Huulhäälik ehk bilabiaal on konsonant, mis moodustatakse üla- ja alahuule abil.

Uus!!: Häälik ja Huulhäälik · Näe rohkem »

Kaashäälik

Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnetrakti takistus või sulgetakse õhuvool täielikult.

Uus!!: Häälik ja Kaashäälik · Näe rohkem »

Kõne (keeleteadus)

Kõne on keele põhiline avaldumisvorm.

Uus!!: Häälik ja Kõne (keeleteadus) · Näe rohkem »

Kõnetrakt

Kõnetrakt on inimese vokaaltrakt ehk häälekulgla.

Uus!!: Häälik ja Kõnetrakt · Näe rohkem »

Kõrihäälik

Kõrihäälik ehk larüngaal on kõris moodustatud häälik.

Uus!!: Häälik ja Kõrihäälik · Näe rohkem »

Kontekst

Kontekst ehk kaastekst (lad k contextus – "ühendumine, side") on sõna vm keelelist üksust ümbritsev (lingvistiline) ümbrus, mis võimaldab seda sõna või muud keelelist üksust tekstis mõista.

Uus!!: Häälik ja Kontekst · Näe rohkem »

Lateraal

Lateraal ehk külghäälik on konsonant, mille moodustamisel õhuvool väljub ühelt või mõlemalt poolt keelt.

Uus!!: Häälik ja Lateraal · Näe rohkem »

Logopeedia

Logopeedia on teadus kommunikatsioonipuuete avaldumisest, ennetamisest, hindamisest ja teraapiast.

Uus!!: Häälik ja Logopeedia · Näe rohkem »

Ninahäälik

Ninahäälikud ehk nasaalid on häälikud, mille tekitamisel on pehme suulagi madalal ja õhk väljub läbi nina.

Uus!!: Häälik ja Ninahäälik · Näe rohkem »

Palataal

Palataal ehk kõvasuulaehäälik on häälik, mille hääldamisel keel ligineb kõvale suulaele või puudutab seda.

Uus!!: Häälik ja Palataal · Näe rohkem »

Poolvokaal

Poolvokaal on vokaaliga sarnanevalt hõõrdumiskahinata hääldatav konsonant (näit. j, w sõnades majja, laua).

Uus!!: Häälik ja Poolvokaal · Näe rohkem »

Sibilant

Sibilandid ehk sisihäälikud on kaashäälikud, mille hääldamisel on kuulda iseloomulikku sisisevat heli.

Uus!!: Häälik ja Sibilant · Näe rohkem »

Sulghäälik

Sulghäälik ehk klusiil on häälik, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult.

Uus!!: Häälik ja Sulghäälik · Näe rohkem »

Suuline keel

Suuline keel ehk suuline kõne on keel, mis tekib inimes(t)e suhtlemisprotsessis (spontaanse vormina), vastandudes kirjalikule keelele.

Uus!!: Häälik ja Suuline keel · Näe rohkem »

Tagavokaalid

Tagavokaalid on need täishäälikud, mille hääldamisel asetseb keel suus tagapool.

Uus!!: Häälik ja Tagavokaalid · Näe rohkem »

Taju

Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.

Uus!!: Häälik ja Taju · Näe rohkem »

Täht (kiri)

Täht (ka: kirjatäht, aabe, pookstav) on laiemas tähenduses tähtkirja (häälikkirja) või silpkirja tähestiku märk.

Uus!!: Häälik ja Täht (kiri) · Näe rohkem »

Täishäälik

Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Vokaal ehk täishäälik on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.

Uus!!: Häälik ja Täishäälik · Näe rohkem »

Tremulant

Tremulant ehk värihäälik on konsonant, mille moodustamisel pannakse mingi häälduselund vibreerima.

Uus!!: Häälik ja Tremulant · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »