Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Hõimuhertsogkonnad

Index Hõimuhertsogkonnad

tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.

59 suhted: Akvitaania, Akvitaania kuningriik, Alam-Lotring, Alemannid, Austria, Švaabimaa, Švaabimaa hertsogkond, Baieri, Baieri hertsogkond, Billungid, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Burgundia, Burgundia hertsogkond, Burgundid, Cannstatti verekohus, Elbe, Flandria krahvkond, Frangi riik, Frangid, Frangimaa, Frangimaa hertsogkond, Friisid, Habsburgid, Hõim, Heinrich Lõvi, Hertsog, Hohenstaufenid, Ida-Frangi riik, Idagootide kuningriik, Karl Suur, Karlmann (majordoomus), Karolingid, Kärnteni mark, Lorraine, Lotharingia, Lotringi hertsogkond, Ludwig III Laps, Ludwig Sakslane, Merovingid, Normandia, Normandia hertsogkond, Peer, Ristisõdijate riigid, Rooma riik, Saksi sõjad, Saksid, Saksimaa, Saksimaa hertsogiriik, Steiermargi liidumaa, Tüüringi, ..., Tüüringid, Thurgau kanton, Tirooli krahvkond, Toulouse'i krahvkond, Varakeskaeg, Verduni leping, Vestfaali hertsogkond, Welfid, Wittelsbachi dünastia. Laienda indeks (9 rohkem) »

Akvitaania

Akvitaania on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi edelaosas Biskaia lahe kaldal.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Akvitaania · Näe rohkem »

Akvitaania kuningriik

Akvitaania kuningriik oli kuningriik Lääne-Euroopas aastatel 781–982.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Akvitaania kuningriik · Näe rohkem »

Alam-Lotring

ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir). Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Alam-Lotring · Näe rohkem »

Alemannid

Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand. Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul. Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Alemannid · Näe rohkem »

Austria

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Austria · Näe rohkem »

Švaabimaa

1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergis ja Baieris, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Švaabimaa · Näe rohkem »

Švaabimaa hertsogkond

Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917. Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Švaabimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Baieri

Baieri on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Baieri · Näe rohkem »

Baieri hertsogkond

Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamuse oma territoriaalsest ulatusest.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »

Billungid

Billungid on dünastia, mis valitses Saksimaa hertsogiriiki 961–1106.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Billungid · Näe rohkem »

Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond

Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond · Näe rohkem »

Burgundia

Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) on üks 27 Prantsusmaa piirkonnast (1. järgu haldusüksus) riigi keskosas.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Burgundia · Näe rohkem »

Burgundia hertsogkond

Lipp Vapp Valois-Burgundia dünastia valdused Charles Südi valitsemise ajal. Burgundia hertsogkond (1032–1477) oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »

Burgundid

Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–38); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes siis asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõgede vahel (Poolas). Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Burgundid · Näe rohkem »

Cannstatti verekohus

Cannstatti nõukogu, ka Cannstatti verekohus (Blutgericht zu Cannstatt), oli nõukogu kohtumine Cannstattis aastal 746, mis leidis aset, kui Austraasia majordoomus Karlmann, Karl Martelli vanem poeg, kutsus kokku kõik alemannide ülikud.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Cannstatti verekohus · Näe rohkem »

Elbe

pisi Elbe (saksa; tšehhi Labe) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Elbe · Näe rohkem »

Flandria krahvkond

Flandria krahvkond (hollandi Graafschap Vlaanderen, prantsuse Comté de Flandre) oli ajalooline territoorium Madalmaades.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Flandria krahvkond · Näe rohkem »

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Frangi riik · Näe rohkem »

Frangid

Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Frangid · Näe rohkem »

Frangimaa

Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Lõuna-Tüüringist ja Kirde-Baden-Württembergi piirkond Heilbronn-Franken.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Frangimaa · Näe rohkem »

Frangimaa hertsogkond

Frangimaa hertsogkond (saksa Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Frangimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Friisid

Friisid ehk friislased (endanimetus Friezen) on läänegermaani rahvas, kes praegu elab Kirde-Hollandis ja Loode-Saksamaal ning kes on minevikus asustanud väga suurt osa Põhjamere lõuna- ja idaranniku äärsetest aladest.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Friisid · Näe rohkem »

Habsburgid

Habsburgide monarhia lipp Maximilian II vapp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Habsburgid · Näe rohkem »

Hõim

Hõim on rahvast väiksem etniline üksus, mille liikmeid ühendavad keel, kultuur ja päritolu.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Hõim · Näe rohkem »

Heinrich Lõvi

Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »

Hertsog

Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Hertsog · Näe rohkem »

Hohenstaufenid

Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, aastatel (1137-1208 ja 1208-1254), Hohenstaufenid võitlesid Saksamaa ja Saksa-Rooma riigi valitsemise nimel Baieri suguvõsa Welfidega, kelle käes oli ka Saksimaa.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Hohenstaufenid · Näe rohkem »

Ida-Frangi riik

Kuningas Ludwig Sakslane pitsat. Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843. Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium), ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis), oli 843.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »

Idagootide kuningriik

Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastast 493 kuni aastani 553.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Idagootide kuningriik · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Karl Suur · Näe rohkem »

Karlmann (majordoomus)

Karlmann (706, 708, 714 või 716 – 17. juuli või 17. august 754) oli Frangi riigi hertsog ja Austraasia majordoomus aastatel 741–747.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Karlmann (majordoomus) · Näe rohkem »

Karolingid

Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Karolingid · Näe rohkem »

Kärnteni mark

Saksa-Rooma riik 10. sajandil. Kärnteni mark on keskosa Baieri markidest, viirutatud, all paremal. Kärnteni mark oli aastal 889 loodud Karolingide impeeriumi piiriringkond (mark).

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Kärnteni mark · Näe rohkem »

Lorraine

Lorraine on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi kirdeosas.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Lorraine · Näe rohkem »

Lotharingia

Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane). Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Lotharingia · Näe rohkem »

Lotringi hertsogkond

Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Lotringi hertsogkond · Näe rohkem »

Ludwig III Laps

Ludwig III Laps (19. sajandi pilt) Ludwig III Laps (mõnikord ka Ludwig IV; 893 Altötting – 911 Maini-äärne Frankfurt) oli viimane Karolingist Ida-Frangi riigi valitseja.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Ludwig III Laps · Näe rohkem »

Ludwig Sakslane

Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Ludwig Sakslane · Näe rohkem »

Merovingid

Merovingid on 5.-8.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Merovingid · Näe rohkem »

Normandia

Normandia lipp Normandia (prantsuse Normandie) on ajalooline maakond Prantsusmaa põhjaosas La Manche'i ääres.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Normandia · Näe rohkem »

Normandia hertsogkond

Normandia hertsogkond oli hertsogkond Prantsusmaa põhjarannikul, aastatel 911 – 1469.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Normandia hertsogkond · Näe rohkem »

Peer

Peer on kõrgaadlike tiitel Suurbritannias, Prantsusmaal ja Kanadas.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Peer · Näe rohkem »

Ristisõdijate riigid

Lähis-Ida aastal 1135, ristisõdijate riigid on märgitud punaste ristidega Väike-Aasia ja ristisõdijate riigid u. aastal 1140 Ristisõdijate riigid olid mitmed enamasti 12.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Ristisõdijate riigid · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Rooma riik · Näe rohkem »

Saksi sõjad

Saksi sõjad olid kampaaniad ja ülestõusud rohkem kui 30 aasta jooksul aastast 772, kui Frangi riigi kuningas Karl Suur esmakordselt sisenes Saksimaale kavatsusega vallutada, aastani 804, kui viimane rahulolematute hõimlaste mäss oli purustatud.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Saksi sõjad · Näe rohkem »

Saksid

Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Saksid · Näe rohkem »

Saksimaa

Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Saksimaa · Näe rohkem »

Saksimaa hertsogiriik

Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Steiermargi liidumaa

Steiermark on Austria liidumaa.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Steiermargi liidumaa · Näe rohkem »

Tüüringi

Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Tüüringi · Näe rohkem »

Tüüringid

Rooma keisririigi ja tolleaegsete Euroopa põlisrahvaste kaart aastal 125, näidates tüüringite paiknemist tänapäeva Saksamaal. Tüüringid või toringid olid germaani hõim, kes ilmus umbes aastal 280, Suure rahvasterändamise lõpul Harzi mägedesse Kesk-Germaanias, piirkonda, mis kannab veelgi nende nime – Tüüringi.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Tüüringid · Näe rohkem »

Thurgau kanton

Thurgau kantoni ringkonnad Thurgau kanton on üks Šveitsi 26 kantonist.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Thurgau kanton · Näe rohkem »

Tirooli krahvkond

Tirooli krahvkond, aastast 1504 vürstlik krahvkond, oli Saksa-Rooma riigi osariik, aastast 1814 Austria keisririigi provints ja aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa (Kronland) Austria-Ungaris.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Tirooli krahvkond · Näe rohkem »

Toulouse'i krahvkond

Toulouse'i krahvkonna kaart aastal 1154 Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all Linn varakeskajal Saint-Étienne'i katedraal Raymond VI, Toulouse'i krahv ''Les Jacobins'' Toulouse'is Toulouse'i krahvkond oli territoorium Lõuna-Prantsusmaal (ja Oksitaania keskus), mis koosnes Merovingide ajal Toulouse'i linnast ja selle ümbrusest ning mida valitses Toulouse'i krahv.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Toulouse'i krahvkond · Näe rohkem »

Varakeskaeg

Euroopa 814. aastal Varakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes aastani 1000 või 1050.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Varakeskaeg · Näe rohkem »

Verduni leping

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843. Euroopa enne Karolingide kodusõda (840-843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal. Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Verduni leping · Näe rohkem »

Vestfaali hertsogkond

Vestfaali hertsogkond ja teised Lääne-Saksamaa riigid u. aastal 1645 Vestfaali hertsogkond (1180–1803) oli ajalooline territoorium suuremas Vestfaali piirkonnas, paiknedes tänapäeva Saksamaa Nordrhein-Westfaleni idaosas.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Vestfaali hertsogkond · Näe rohkem »

Welfid

Braunschweig-Lüneburgi vapp Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest pärinevad paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Welfid · Näe rohkem »

Wittelsbachi dünastia

Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).

Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Wittelsbachi dünastia · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Hõimuhertsogkond.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »