Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Hõreda mõis

Index Hõreda mõis

Kunagise Hõreda mõisa peahoone Peahoone tagantvaates Hõreda mõis (saksa keeles Hoerdel) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.

74 suhted: Baggehufwudt, Balti pataljon, Baumgarten, Brigaad, Eesti mõisate loend, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Essen (aadlisuguvõsa), Friis, Frontoon, Harjumaa, Haud, Härrastemaja, Hõberubla, Hõreda, Ingliste mõis, Järvakandi mõis, Järvamaa, Juuru, Juuru kihelkond, Kaarli mõis, Kasvuhoone, Keava mõis, Klassitsism, Krusenstern, Lüpsilehm, Lellapere mõis, Maanõunik, Mahtra mõis, Mõisate reduktsioon, Meeskohus, Norra mõis, Oktoobrirevolutsioon, Orikas, Pae mõis, Põhjasõda, Põllutööministeerium, Põrsas, Pilar von Pilchau, Pirgu mõis, Portikus, Rapla maakond, Rapla vald, Rüütlimõis, Rosen, Saeveski, Saksa keel, Sikeldi mõis, Staabiülem, Staal, Stackelberg, ..., Sugutäkk, Tõeline riiginõunik, Toll (aadlisuguvõsa), Umsiedlung, Vabahärra, Valdo Praust, Varss, Võlausaldaja, Venemaa Keisririigi Valitsev Senat, Venemaa Keisririik, Veski, Viktor Liivak, 1. Diviis, 1627, 1811, 1812, 1819, 1842, 1905. aasta revolutsioon Eestis, 1909, 1919. aasta maareform, 1980. aastad, 1990. aastad, 4. Üksik Jalaväepataljon. Laienda indeks (24 rohkem) »

Baggehufwudt

Baggehufwudtide vapp Baggehufwudt (Baggehuffwudt) oli Norra päritolu aadlisuguvõsa.

Uus!!: Hõreda mõis ja Baggehufwudt · Näe rohkem »

Balti pataljon

Vabadussõjas võidelnud Balti pataljoni mälestussammas Balti pataljon (ka Balti rügement, saksa keeles Baltenregiment) 1918.

Uus!!: Hõreda mõis ja Balti pataljon · Näe rohkem »

Baumgarten

Baumgartenide vapp Baumgarten oli Šveitsi päritolu aadlisuguvõsa.

Uus!!: Hõreda mõis ja Baumgarten · Näe rohkem »

Brigaad

Brigaad on iseseisev operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt mitmest pataljonist ja mitmesugustest muudest vajalikest üksustest.

Uus!!: Hõreda mõis ja Brigaad · Näe rohkem »

Eesti mõisate loend

Siin on loetletud Eestis asunud mõisaid.

Uus!!: Hõreda mõis ja Eesti mõisate loend · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkonna peameeste loend

Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.

Uus!!: Hõreda mõis ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend · Näe rohkem »

Essen (aadlisuguvõsa)

Esseni suguvõsa vabahärravapp Essen (varem ka Essen a.d. H. Nauckshen-Orrisaar) on Vestfaalist pärit baltisaksa põlis aadlisuguvõsa.

Uus!!: Hõreda mõis ja Essen (aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »

Friis

Friis on pildi alaservas asuv ehisliist, millest ülalpool paikneb karniis. Ateena Tuulte torni friisil on kujutatud 8 tuult. Friis on talastiku ehk antablemaani keskmine, arhitraavi (alumise tala) ja karniisi vahel kulgev rõhtne ehisriba.

Uus!!: Hõreda mõis ja Friis · Näe rohkem »

Frontoon

Frontoon (prantsuse fronton, ladina frons, frontis, 'laup, seina esiosa') on eeskätt dekoratiivne madal viil, mis sageli on kujundatud tugeva äärekarniisiga.

Uus!!: Hõreda mõis ja Frontoon · Näe rohkem »

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Uus!!: Hõreda mõis ja Harjumaa · Näe rohkem »

Haud

Värskelt kaevatud haud Seattle'is juudi surnuaias Haud ehk kalm on paik, kuhu surnu säilmed on maetud.

Uus!!: Hõreda mõis ja Haud · Näe rohkem »

Härrastemaja

Sangaste mõisa härrastemaja. Härrastemaja ehk häärber (saksa sõnast Herberge 'võõraste- ehk öömaja') oli mõisa peahoone, kus elas mõisniku perekond.

Uus!!: Hõreda mõis ja Härrastemaja · Näe rohkem »

Hõberubla

1732. aasta hõberubla Hõberubla (vene серебряный рубль) oli Venemaa keisririigi münt ja rahaühik.

Uus!!: Hõreda mõis ja Hõberubla · Näe rohkem »

Hõreda

Hõreda on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.

Uus!!: Hõreda mõis ja Hõreda · Näe rohkem »

Ingliste mõis

Kunagise Ingliste mõisa peahoone. Peahoone tagantvaates. Ingliste mõis (saksa k. Haehl) oli rüütlimõis Juuru kihelkond Harjumaal.

Uus!!: Hõreda mõis ja Ingliste mõis · Näe rohkem »

Järvakandi mõis

Järvakandi mõisa peahoone, 19. sajandi lõpp. Järvakandi mõis (saksa keeles Jerwakant) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Hõreda mõis ja Järvakandi mõis · Näe rohkem »

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale. Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanemaid maakondi.

Uus!!: Hõreda mõis ja Järvamaa · Näe rohkem »

Juuru

Juuru on alevik Rapla maakonna Rapla vallas.

Uus!!: Hõreda mõis ja Juuru · Näe rohkem »

Juuru kihelkond

Juuru kihelkond (lühend Juu, saksa k. Kirchspiel Jörden) oli kihelkond ajaloolisel Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Uus!!: Hõreda mõis ja Juuru kihelkond · Näe rohkem »

Kaarli mõis

Kaarli mõis oli mitme Eesti mõisa nimi.

Uus!!: Hõreda mõis ja Kaarli mõis · Näe rohkem »

Kasvuhoone

Kasvuhooned Hollandis Westlandis Mäetaguse mõisa kasvuhoone Kasvuhoone ehk triiphoone on taimede, enamasti kultuurtaimede kasvatamiseks mõeldud, üldjuhul valgust läbilaskvast materjalist seinte ja katusega rajatis.

Uus!!: Hõreda mõis ja Kasvuhoone · Näe rohkem »

Keava mõis

Kunagise Keava mõisa peahoone talvel Kunagise Keava mõisa peahoone varemed Keava mõis (saksa keeles Kedenpäh) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Hõreda mõis ja Keava mõis · Näe rohkem »

Klassitsism

Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.

Uus!!: Hõreda mõis ja Klassitsism · Näe rohkem »

Krusenstern

Krusenstern (harvemini Krusenstiern) on Alam-Saksimaalt, Rotenburgist pärit Eestimaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Hõreda mõis ja Krusenstern · Näe rohkem »

Lüpsilehm

Holsteini tõugu piimaveis Lüpsilehm ehk piimalehm ehk piimaveis on piima saamiseks peetav lehm.

Uus!!: Hõreda mõis ja Lüpsilehm · Näe rohkem »

Lellapere mõis

Lellapere mõis (saksa keeles Lellefer) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Hõreda mõis ja Lellapere mõis · Näe rohkem »

Maanõunik

Maanõunik (saksa keeles Landrat) oli.

Uus!!: Hõreda mõis ja Maanõunik · Näe rohkem »

Mahtra mõis

Mahtra mõis (saksa Machters) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Hõreda mõis ja Mahtra mõis · Näe rohkem »

Mõisate reduktsioon

Rootsi impeerium Läänemereäärsed dominioonid 17. sajandil Mõisate reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess.

Uus!!: Hõreda mõis ja Mõisate reduktsioon · Näe rohkem »

Meeskohus

Meeskohus (saksa keeles Manngericht) ehk vasallikohus oli Eestimaal ja Liivimaal tegutsenud kohtuasutus.

Uus!!: Hõreda mõis ja Meeskohus · Näe rohkem »

Norra mõis

Norra mõis (saksa keeles Kaltenborn) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Hõreda mõis ja Norra mõis · Näe rohkem »

Oktoobrirevolutsioon

Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii. Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.

Uus!!: Hõreda mõis ja Oktoobrirevolutsioon · Näe rohkem »

Orikas

Orikas on kohitsetud kult.

Uus!!: Hõreda mõis ja Orikas · Näe rohkem »

Pae mõis

Pae mõis (saksa k Payel) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Hõreda mõis ja Pae mõis · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Hõreda mõis ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Põllutööministeerium

Põllutööministeerium oli enne Teist maailmasõda üks Eesti ministeeriumeid.

Uus!!: Hõreda mõis ja Põllutööministeerium · Näe rohkem »

Põrsas

Emis koos põrsastega Põrsas on noor siga, kes ei ole veel kesikuealiseks saanud.

Uus!!: Hõreda mõis ja Põrsas · Näe rohkem »

Pilar von Pilchau

Pilar von Pilchaude suguvõsavapp Pilar von Pilchau (vene: Пиллар фон Пильхау) oli baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Hõreda mõis ja Pilar von Pilchau · Näe rohkem »

Pirgu mõis

Peahoone eestvaates Peahoone tagantvaates Pirgu mõis (saksa keeles Pirk) oli Harjumaal Juuru kihelkonnas asunud rüütlimõis.

Uus!!: Hõreda mõis ja Pirgu mõis · Näe rohkem »

Portikus

Tartu Ülikooli peahoonel on silmapaistev portikus Portikus on hoone peasissekäigu ees paiknev sammaste ja frontooniga hooneosa.

Uus!!: Hõreda mõis ja Portikus · Näe rohkem »

Rapla maakond

Rapla maakond ehk Raplamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Hõreda mõis ja Rapla maakond · Näe rohkem »

Rapla vald

Rapla vald on Raplamaa haldusüksus.

Uus!!: Hõreda mõis ja Rapla vald · Näe rohkem »

Rüütlimõis

Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.

Uus!!: Hõreda mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »

Rosen

Rosen on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Hõreda mõis ja Rosen · Näe rohkem »

Saeveski

Vee jõul töötava roomlaste saeveski skeem (3. sajand) Saeveski (kõnekeeles ka saekaater) on saetööstuse ettevõte või ehitis, kus palkidest või pakkudest saetakse laudu ja valmistatakse muud puitmaterjalitoodangut.

Uus!!: Hõreda mõis ja Saeveski · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Hõreda mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »

Sikeldi mõis

Sikeldi mõis (saksa keeles Siklecht) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Hõreda mõis ja Sikeldi mõis · Näe rohkem »

Staabiülem

Staabiülem on sõjaväeüksuse staabi tööd juhtiv sõjaväelane.

Uus!!: Hõreda mõis ja Staabiülem · Näe rohkem »

Staal

Staalide vapp Staal (ka Stahl, Stahlen) oli aadlisuguvõsa.

Uus!!: Hõreda mõis ja Staal · Näe rohkem »

Stackelberg

Stackelberg on Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa ja Kuramaa aadlisuguvõsa Stackelberge on esmakordselt märgitud Riia võlaraamatus 1306.

Uus!!: Hõreda mõis ja Stackelberg · Näe rohkem »

Sugutäkk

Sugutäkk ehk tõutäkk (ka paaritustäkk) on puhtatõuline isane hobune.

Uus!!: Hõreda mõis ja Sugutäkk · Näe rohkem »

Tõeline riiginõunik

Tõeline riiginõunik (ka tegelik riiginõunik; vene keeles действительный статский советник) oli Venemaa keisririigi tsiviilteenistuse IV klassi teenistusaste, mis oli võrdne armee kindralmajori ja mereväe kontradmirali auastmega.

Uus!!: Hõreda mõis ja Tõeline riiginõunik · Näe rohkem »

Toll (aadlisuguvõsa)

Toll (vene фон Толль) on aadlisugukond, mille liikmed loevad end pärinevaks Madalmaadest ning põlvnevaks Wittenbergi ülikoolis õppinud ning koos hertsog Magnusega Saaremaale saabunud kirjutajast Lucas Tollist.

Uus!!: Hõreda mõis ja Toll (aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »

Umsiedlung

''Umsiedlung'''it kujutav plakat 1939. aastast Umsiedlung (saksa keeles 'ümberasumine, ümberasustamine') ehk baltisakslaste ümberasumine oli aktsioon, mille käigus asustati 1939.

Uus!!: Hõreda mõis ja Umsiedlung · Näe rohkem »

Vabahärra

Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa Freiherr, rootsi friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).

Uus!!: Hõreda mõis ja Vabahärra · Näe rohkem »

Valdo Praust

Valdo Praust koos 1938. aasta Husqvarna jalgrattaga (juuli, 2012) Valdo Praust (23. aprillil 1970) on eesti küberneetik, Eesti mõisate uurija.

Uus!!: Hõreda mõis ja Valdo Praust · Näe rohkem »

Varss

Varss on kasvueas hobuslane või kaamel.

Uus!!: Hõreda mõis ja Varss · Näe rohkem »

Võlausaldaja

Võlausaldaja ehk kreeditor on õigustatud pool võlasuhtes.

Uus!!: Hõreda mõis ja Võlausaldaja · Näe rohkem »

Venemaa Keisririigi Valitsev Senat

Senati hoone Peterburis (2010) Venemaa Keisririigi Valitsev Senat (vene keeles Правительствующий сенат) oli Venemaa keisririigi kõrgeim riigiorgan, mis allus Venemaa keisrile ja keiser ühtlasi valis ka senati liikmed.

Uus!!: Hõreda mõis ja Venemaa Keisririigi Valitsev Senat · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Pоссійская ИмперіяVenemaa Keisririik 130px LippVapp (1883) 300pxVenemaa, 1866 RiigikeelVene RiigikirikVene Õigeusu Kirik PealinnSankt Peterburg (1721–1728)Moskva (1728–1730)Sankt Peterburg (1730–1914)Petrograd (1914–1918) RiigipeaVenemaa keiser:Peeter I (esimene; 1721 – 1725)Mihhail II (viimane; 15. märts (vkj 2. märts) 1917) Seadusandlik võimVenemaa keiser Venemaa Keisririigi Riigiduuma Iseseisvus22. oktoober (vkj 11. oktoober) 1721 – 15. märts (vkj 2. märts) 1917 Pindala21 799 825 km² (1916) Rahvaarv18 153 7800 (1916) RahaühikRubla RiigihümnБоже, Царя храни Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Hõreda mõis ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Veski

Kaasaegsed veskid on suuresti automatiseeritud. Veski (ka jahuveski) on ehitis või ettevõte, kus teravilja jahvatatakse.

Uus!!: Hõreda mõis ja Veski · Näe rohkem »

Viktor Liivak

Viktor Liivak (1. märts 1890 Tallinn – 9. juuli 1949 Volgolagi vangilaager, Jaroslavli oblast, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Uus!!: Hõreda mõis ja Viktor Liivak · Näe rohkem »

1. Diviis

1.

Uus!!: Hõreda mõis ja 1. Diviis · Näe rohkem »

1627

1627.

Uus!!: Hõreda mõis ja 1627 · Näe rohkem »

1811

1811.

Uus!!: Hõreda mõis ja 1811 · Näe rohkem »

1812

1812.

Uus!!: Hõreda mõis ja 1812 · Näe rohkem »

1819

1819.

Uus!!: Hõreda mõis ja 1819 · Näe rohkem »

1842

1842.

Uus!!: Hõreda mõis ja 1842 · Näe rohkem »

1905. aasta revolutsioon Eestis

1905. aasta veresauna mälestusmärk Tallinnas Rahumäe kalmistul 1905.

Uus!!: Hõreda mõis ja 1905. aasta revolutsioon Eestis · Näe rohkem »

1909

1909.

Uus!!: Hõreda mõis ja 1909 · Näe rohkem »

1919. aasta maareform

Maareformi mälestuskivi, mille püstitasid maareformi 10. aastapäeval Uhtna ümbruse põllumehed. 1919.

Uus!!: Hõreda mõis ja 1919. aasta maareform · Näe rohkem »

1980. aastad

1980.

Uus!!: Hõreda mõis ja 1980. aastad · Näe rohkem »

1990. aastad

1990.

Uus!!: Hõreda mõis ja 1990. aastad · Näe rohkem »

4. Üksik Jalaväepataljon

4.

Uus!!: Hõreda mõis ja 4. Üksik Jalaväepataljon · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »