Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Hüdriidid

Index Hüdriidid

Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.

98 suhted: Aatom, Aktseptor (keemia), Alus, Alus (keemia), Amfoteersus, Ammoniaak, Anioon, Anood, Be, Boor, Ca, D-elemendid, Dietüüleeter, Difraktsioon, Difusioon, Doonor (keemia), Eesti entsüklopeedia, Eeter, Elekter, Elektrijuhtivus, Elektrivool, Elektrolüüs, Elektron, Elektronegatiivsus, Elektronpaar, Energia, F, Faas (füüsikaline keemia), Fosfor, Halogeenid, Hape, Hüdrogeenimine, Hüdrolüüs, Hõbe, Ioon, Jää, Katalüsaator, Keemiline element, Keemiline süntees, Keemiline side, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keemistemperatuur, Kristallstruktuur, LA, Lahus, Lahusti, Lämmastik, Leelis, Leelismetallid, Leelismuldmetallid, ..., Lewisi happed ja alused, Ligand, Mangaan, Metaan, Metallid, Mg, Mittemetallid, Molaarne kontsentratsioon, Molekul, N, O, Oksüdatsioon, Oksüdatsiooniaste, Oksüdeerija, Orbitaal, Orgaaniline aine, Pallaadium, Polarisatsioon, Polümeerid, Prisma, Raadius, Rõhk, Redoksreaktsioon, Redutseerija, Ruumala, Süsihappegaas, Soolad, Stöhhiomeetria, Strontsium, Struktuur, Sulam, Sulamistemperatuur, Tahkis, Temperatuur, Tihedus, Tuumamagnetresonantsspektroskoopia, Valentselektron, Väärisgaasid, Väävel, Väliselektronkiht, Vesi, Vesilahus, Vesinik, Vesinikfluoriidhape, Vesinikioon, Vesinikkloriidhape, Vesinikside, Y. Laienda indeks (48 rohkem) »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Hüdriidid ja Aatom · Näe rohkem »

Aktseptor (keemia)

Keemias on aktseptor selline aineosake nagu molekul (molekuli kuuluv aatom) või ioon, mis võib endaga liita elektronipaari või aineosakesi nagu, ioon, aatom või aatomite rühma.

Uus!!: Hüdriidid ja Aktseptor (keemia) · Näe rohkem »

Alus

Sõnal alus on mitu tähendust.

Uus!!: Hüdriidid ja Alus · Näe rohkem »

Alus (keemia)

Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone.

Uus!!: Hüdriidid ja Alus (keemia) · Näe rohkem »

Amfoteersus

Amfoteersus on keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena.

Uus!!: Hüdriidid ja Amfoteersus · Näe rohkem »

Ammoniaak

Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.

Uus!!: Hüdriidid ja Ammoniaak · Näe rohkem »

Anioon

Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.

Uus!!: Hüdriidid ja Anioon · Näe rohkem »

Anood

Anood (kreeka k anodos tee ülespoole) on elektriseadme elektrood, millele liiguvad katoodilt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad ‒ elektronid või anioonid.

Uus!!: Hüdriidid ja Anood · Näe rohkem »

Be

Be võib tähendada mitut asja.

Uus!!: Hüdriidid ja Be · Näe rohkem »

Boor

Boor on keemiline element järjenumbriga 5.

Uus!!: Hüdriidid ja Boor · Näe rohkem »

Ca

ca.

Uus!!: Hüdriidid ja Ca · Näe rohkem »

D-elemendid

d-elemendid (ka d-metallid, B-metallid) on keemilised elemendid, millel viimasena täitub(täituvad) elektronidega eelviimase elektronkihi d-alakihi orbitaal(id).

Uus!!: Hüdriidid ja D-elemendid · Näe rohkem »

Dietüüleeter

Dietüüleeter ehk etüüleeter ehk etoksüetaan ehk eeter on kergesti lenduv iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega värvuseta vedelik.

Uus!!: Hüdriidid ja Dietüüleeter · Näe rohkem »

Difraktsioon

Laser kiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või levib väikesest avast välja.

Uus!!: Hüdriidid ja Difraktsioon · Näe rohkem »

Difusioon

Enamasti mõistetakse difusiooni (ladina sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumise all aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda.

Uus!!: Hüdriidid ja Difusioon · Näe rohkem »

Doonor (keemia)

Keemias on doonor aineosake nagu molekul (molekuli kuuluv aatom) või ioon, mis keemilises protsessis võib ära anda elektronipaari või aineosakese nagu, ioon, aatom või aatomite rühm.

Uus!!: Hüdriidid ja Doonor (keemia) · Näe rohkem »

Eesti entsüklopeedia

"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1990 "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) nime all ja alates 5.

Uus!!: Hüdriidid ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »

Eeter

Eeter võib tähendada mitut asja.

Uus!!: Hüdriidid ja Eeter · Näe rohkem »

Elekter

Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.

Uus!!: Hüdriidid ja Elekter · Näe rohkem »

Elektrijuhtivus

Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.

Uus!!: Hüdriidid ja Elektrijuhtivus · Näe rohkem »

Elektrivool

Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.

Uus!!: Hüdriidid ja Elektrivool · Näe rohkem »

Elektrolüüs

Illustratsioon elektrolüüsiaparaadist. Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.

Uus!!: Hüdriidid ja Elektrolüüs · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: Hüdriidid ja Elektron · Näe rohkem »

Elektronegatiivsus

400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.

Uus!!: Hüdriidid ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »

Elektronpaar

Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.

Uus!!: Hüdriidid ja Elektronpaar · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Hüdriidid ja Energia · Näe rohkem »

F

F on ladina tähestiku täht.

Uus!!: Hüdriidid ja F · Näe rohkem »

Faas (füüsikaline keemia)

Faas ehk aine faas on aine olek, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused.

Uus!!: Hüdriidid ja Faas (füüsikaline keemia) · Näe rohkem »

Fosfor

Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.

Uus!!: Hüdriidid ja Fosfor · Näe rohkem »

Halogeenid

Halogeenid on VII A rühma elemendid.

Uus!!: Hüdriidid ja Halogeenid · Näe rohkem »

Hape

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone.

Uus!!: Hüdriidid ja Hape · Näe rohkem »

Hüdrogeenimine

Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus.

Uus!!: Hüdriidid ja Hüdrogeenimine · Näe rohkem »

Hüdrolüüs

Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.

Uus!!: Hüdriidid ja Hüdrolüüs · Näe rohkem »

Hõbe

Hõbe on keemiline element sümboliga Ag (ladina keeles argentum) ja järjenumbriga 47.

Uus!!: Hüdriidid ja Hõbe · Näe rohkem »

Ioon

Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Hüdriidid ja Ioon · Näe rohkem »

Jää

Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.

Uus!!: Hüdriidid ja Jää · Näe rohkem »

Katalüsaator

Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust.

Uus!!: Hüdriidid ja Katalüsaator · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Hüdriidid ja Keemiline element · Näe rohkem »

Keemiline süntees

Keemiline süntees on vajaliku saaduse saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.

Uus!!: Hüdriidid ja Keemiline süntees · Näe rohkem »

Keemiline side

Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.

Uus!!: Hüdriidid ja Keemiline side · Näe rohkem »

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.

Uus!!: Hüdriidid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Uus!!: Hüdriidid ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »

Kristallstruktuur

Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.

Uus!!: Hüdriidid ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »

LA

LA või La võib tähendada.

Uus!!: Hüdriidid ja LA · Näe rohkem »

Lahus

Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.

Uus!!: Hüdriidid ja Lahus · Näe rohkem »

Lahusti

Lahusti ehk solvent on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid - vedelikke, gaase või tahkeid aineid.

Uus!!: Hüdriidid ja Lahusti · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Hüdriidid ja Lämmastik · Näe rohkem »

Leelis

Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks.

Uus!!: Hüdriidid ja Leelis · Näe rohkem »

Leelismetallid

Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.

Uus!!: Hüdriidid ja Leelismetallid · Näe rohkem »

Leelismuldmetallid

Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.

Uus!!: Hüdriidid ja Leelismuldmetallid · Näe rohkem »

Lewisi happed ja alused

Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB.

Uus!!: Hüdriidid ja Lewisi happed ja alused · Näe rohkem »

Ligand

HCo(CO)4 viie ligandiga. Ligand on ioon või molekul (funktsionaalrühm), mis seondub keskse metalliaatomiga (kompleksühendi tuumaga), moodustades kompleksühendi.

Uus!!: Hüdriidid ja Ligand · Näe rohkem »

Mangaan

Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.

Uus!!: Hüdriidid ja Mangaan · Näe rohkem »

Metaan

Metaan ehk metüülhüdriid (molekulvalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.

Uus!!: Hüdriidid ja Metaan · Näe rohkem »

Metallid

Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.

Uus!!: Hüdriidid ja Metallid · Näe rohkem »

Mg

Mg on.

Uus!!: Hüdriidid ja Mg · Näe rohkem »

Mittemetallid

Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.

Uus!!: Hüdriidid ja Mittemetallid · Näe rohkem »

Molaarne kontsentratsioon

Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus iseloomustab lahuse kontsentratsiooni ning näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahuses.

Uus!!: Hüdriidid ja Molaarne kontsentratsioon · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Hüdriidid ja Molekul · Näe rohkem »

N

N (väiketähena n) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.

Uus!!: Hüdriidid ja N · Näe rohkem »

O

O-täht seriifideta ja seriifidega fondis O on eesti tähestiku 15.

Uus!!: Hüdriidid ja O · Näe rohkem »

Oksüdatsioon

Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.

Uus!!: Hüdriidid ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »

Oksüdatsiooniaste

Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.

Uus!!: Hüdriidid ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »

Oksüdeerija

Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.

Uus!!: Hüdriidid ja Oksüdeerija · Näe rohkem »

Orbitaal

Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekuliorbitaal).

Uus!!: Hüdriidid ja Orbitaal · Näe rohkem »

Orgaaniline aine

Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.

Uus!!: Hüdriidid ja Orgaaniline aine · Näe rohkem »

Pallaadium

Pallaadium Pallaadium (keemilise sümboliga Pd) on keemiline element järjenumbriga 46.

Uus!!: Hüdriidid ja Pallaadium · Näe rohkem »

Polarisatsioon

Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.

Uus!!: Hüdriidid ja Polarisatsioon · Näe rohkem »

Polümeerid

Bakeliidi 3D-struktuuri fragment Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest.

Uus!!: Hüdriidid ja Polümeerid · Näe rohkem »

Prisma

Kuusnurkne prisma Prisma on hulktahukas, mille kaks tahku (põhitahud ehk põhjad) on vastavalt paralleelsete külgedega kongruentsed hulknurgad ja ülejäänud tahud (külgtahud ehk küljed) rööpkülikud.

Uus!!: Hüdriidid ja Prisma · Näe rohkem »

Raadius

Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c - ümbermõõt, sinisega d - läbimõõt ehk diameeter, punasega r - raadius ja M on keskpunkt või algus. Raadius (ladina keeles radius - kiir) on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.

Uus!!: Hüdriidid ja Raadius · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: p.

Uus!!: Hüdriidid ja Rõhk · Näe rohkem »

Redoksreaktsioon

Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone.

Uus!!: Hüdriidid ja Redoksreaktsioon · Näe rohkem »

Redutseerija

Redutseerija on keemias element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone.

Uus!!: Hüdriidid ja Redutseerija · Näe rohkem »

Ruumala

Ruumala on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha mahtu või aine mahulist kogust.

Uus!!: Hüdriidid ja Ruumala · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Hüdriidid ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Soolad

Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). sool on aine, kus sees on happe H ja aluse OH ning need on kokku pandud On kahte sorti sooli.

Uus!!: Hüdriidid ja Soolad · Näe rohkem »

Stöhhiomeetria

Stöhhiomeetria on keemia osa, mis käsitleb keemiliste valemite ja reaktsioonivõrrandite tuletamist ning nendel valemitel ja võrranditel põhinevaid ainehulkade arvutusi.

Uus!!: Hüdriidid ja Stöhhiomeetria · Näe rohkem »

Strontsium

Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195±10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.

Uus!!: Hüdriidid ja Strontsium · Näe rohkem »

Struktuur

Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.

Uus!!: Hüdriidid ja Struktuur · Näe rohkem »

Sulam

Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku. Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.

Uus!!: Hüdriidid ja Sulam · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Uus!!: Hüdriidid ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Tahkis

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.

Uus!!: Hüdriidid ja Tahkis · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Hüdriidid ja Temperatuur · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Hüdriidid ja Tihedus · Näe rohkem »

Tuumamagnetresonantsspektroskoopia

250px Tuumamagnetresonantsspektroskoopia (lühend TMR-spektroskoopia) on raadiosagedusdiapasoonis töötav spektroskoopia liik, mille puhul spektri saamiseks rakendatakse tugevasse püsimagnetvälja (4...24 T) viidud aine aatomituumade ergastamist ja sellele järgneva kiirguse registreerimist.

Uus!!: Hüdriidid ja Tuumamagnetresonantsspektroskoopia · Näe rohkem »

Valentselektron

Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel.

Uus!!: Hüdriidid ja Valentselektron · Näe rohkem »

Väärisgaasid

Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.

Uus!!: Hüdriidid ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Uus!!: Hüdriidid ja Väävel · Näe rohkem »

Väliselektronkiht

Väliselektronkiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht.

Uus!!: Hüdriidid ja Väliselektronkiht · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Hüdriidid ja Vesi · Näe rohkem »

Vesilahus

Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.

Uus!!: Hüdriidid ja Vesilahus · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Hüdriidid ja Vesinik · Näe rohkem »

Vesinikfluoriidhape

Vesinikfluoriidhappe molekul Vesinikfluoriidhape on gaasilise vesinikfluoriidi lahus.

Uus!!: Hüdriidid ja Vesinikfluoriidhape · Näe rohkem »

Vesinikioon

Vesinikiooni kolm isotoopi Vesinikioon on termin, millega täistatakse vesiniku kõikvõimalikke ioone.

Uus!!: Hüdriidid ja Vesinikioon · Näe rohkem »

Vesinikkloriidhape

Soolhape Vesinikkloriidhape ehk soolhape (keemiline valem HCl) on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus.

Uus!!: Hüdriidid ja Vesinikkloriidhape · Näe rohkem »

Vesinikside

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

Uus!!: Hüdriidid ja Vesinikside · Näe rohkem »

Y

Y ehk üpsilon (ka: igrek, matemaatikas ka üü) on eesti tähestiku 32.

Uus!!: Hüdriidid ja Y · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Hüdriid.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »