Kiiremini kui brauser!
13 suhted: Äänisjärv, Eesti entsüklopeedia, Laadoga, Läti, Leedu, Liustik, Mandrijää, Otepää servamoodustiste vöönd, Palivere servamoodustiste vöönd, Pandivere servamoodustiste vöönd, Pinnavorm, Radiosüsinikumeetod, Rootsi.
Äänisjärv
thumb thumb Äänisjärv ehk Onega järv (varasemad eestikeelsed nimed Oneega järv, Onega; vene Онежское озеро, karjala Oniegu, vepsa Änine, soome Ääninen, Äänisjärvi) on mageveejärv Loode-Venemaal Karjala Vabariigi, Leningradi oblasti ja Vologda oblasti piiril.
Uus!!: Haanja servamoodustiste vöönd ja Äänisjärv · Näe rohkem »
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Uus!!: Haanja servamoodustiste vöönd ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Uus!!: Haanja servamoodustiste vöönd ja Laadoga · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Haanja servamoodustiste vöönd ja Läti · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Haanja servamoodustiste vöönd ja Leedu · Näe rohkem »
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Uus!!: Haanja servamoodustiste vöönd ja Liustik · Näe rohkem »
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Uus!!: Haanja servamoodustiste vöönd ja Mandrijää · Näe rohkem »
Otepää servamoodustiste vöönd
Otepää servamoodustiste vöönd oli umbes 12 600 14C-aastat tagasi viimase mandrijää taandumise ajal liustiku pealetungil tekkinud pinnavormide vöönd.
Uus!!: Haanja servamoodustiste vöönd ja Otepää servamoodustiste vöönd · Näe rohkem »
Palivere servamoodustiste vöönd
Palivere servamoodustiste vöönd on umbes 11 200 14C-aastat tagasi viimase mandrijää taandumise ajal liustiku pealetungil tekkinud pinnavormide vöönd.
Uus!!: Haanja servamoodustiste vöönd ja Palivere servamoodustiste vöönd · Näe rohkem »
Pandivere servamoodustiste vöönd
Pandivere servamoodustiste vöönd on umbes 12 000 14C-aastat tagasi viimase mandrijää taandumise ajal liustiku pealetungil tekkinud pinnavormide vöönd Eesti aladel.
Uus!!: Haanja servamoodustiste vöönd ja Pandivere servamoodustiste vöönd · Näe rohkem »
Pinnavorm
Salta (Argentina) Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest.
Uus!!: Haanja servamoodustiste vöönd ja Pinnavorm · Näe rohkem »
Radiosüsinikumeetod
Radiosüsinikumeetodil dateerimine on radiomeetriline vanuse määramise meetod, mis kasutab looduses esineva süsiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 14 (süsinik-14), võimaldades määrata orgaanilise päritoluga süsinikku sisaldavate materjalide vanust, mis võib ulatuda kuni 62 000 aastani.
Uus!!: Haanja servamoodustiste vöönd ja Radiosüsinikumeetod · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Haanja servamoodustiste vöönd ja Rootsi · Näe rohkem »
