Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Hadrianus I

Index Hadrianus I

Hadrianus I oli paavst 772–795.

82 suhted: Aatrium, Abt, Akvedukt, Altar, Amnestia, Aristokraat, Baieri hertsog, Dagulfi psalter, Desiderius, Diakon, Diplomaatia, Ekskommunikatsioon, Frangi riik, Inglismaa, Itaalia, Jõulud, Johannes (apostel), Johannes Paulus II, John Norman Davidson Kelly, Juuni, Kanooniline õigus, Kantor, Kardinal, Karl Suur, Karlmann (Frangi kuningas), Kirikuriik, Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh, Kuuria, Langobardid, Legaat, Leo III (paavst), Leo XIII, Liber Pontificalis, Ludwig Vaga, Marmor, Münt, Mercia, Metz, Mosaiik, Nädal, Ordinatsioon, Paavst, Pallium, Paulus I, Pavia, Peetrus, Piiskop, Pius IX, Pius VI, Portaal (arhitektuur), ..., Portikus, Preester, Pronks, Ravenna, Rooma, Rooma Peetri kirik, September, Soissons, Spoleto, Stephanus II, Stephanus III, Tevere, Toscana, Vaeslaps, 1. veebruar, 25. detsember, 6. aprill, 772, 773, 774, 776, 777, 781, 782, 784, 787, 788, 790, 792, 794, 795, 9. veebruar. Laienda indeks (32 rohkem) »

Aatrium

Etruski aatrium Aatrium oli vanarooma arhitektuuris elamu keskne ruum.

Uus!!: Hadrianus I ja Aatrium · Näe rohkem »

Abt

Abt (aramea keeles abba 'isa') on roomakatoliku mungakloostri ülem; sellest tuleneb ka nunnakloostri ülema nimetus "abtiss".

Uus!!: Hadrianus I ja Abt · Näe rohkem »

Akvedukt

Pont du Gard Prantsusmaal Akvedukt ehk sildveejuhe (ladina sõnast aquaeductus 'veejuhe') on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit.

Uus!!: Hadrianus I ja Akvedukt · Näe rohkem »

Altar

Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht, kuhu pannakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele.

Uus!!: Hadrianus I ja Altar · Näe rohkem »

Amnestia

Amnestia (kreekakeelsest sõnast ἀμνηστία – amnestia, mis tähendab unustust, armuandmist, andestust) on õiguslik toiming, millega riigi kõrgeim võimuorgan vabastab isikute grupi või üksikisiku karistuse kandmisest.

Uus!!: Hadrianus I ja Amnestia · Näe rohkem »

Aristokraat

Aristokraat on aristokraatiasse ehk ülemkihti kuuluv isik, kes pärineb enamasti aadlisoost.

Uus!!: Hadrianus I ja Aristokraat · Näe rohkem »

Baieri hertsog

Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.

Uus!!: Hadrianus I ja Baieri hertsog · Näe rohkem »

Dagulfi psalter

Dagulfi psalter on Karolingide-aegne illumineeritud käsikiri, mis on loodud aastail umbes 793–795, pärit Karl Suure Aacheni pfaltsi õukonnakooli skriptooriumist ja on üks varasemaid sealt pärit käsikirjalisi raamatuid.

Uus!!: Hadrianus I ja Dagulfi psalter · Näe rohkem »

Desiderius

Karl Suur ja Desiderius. Illustratsioon 1911. aastal ilmunud humoorikast raamatust "Всеобщая история" (ajakirja Сатирикон väljaanne) Desiderius (itaalia keeles tuntud ka kui Desiderio) (suri u 786) oli Itaalia põhjaosas asunud Langobardide kuningriigi viimane kuningas, kes valitses aastatel 756–774.

Uus!!: Hadrianus I ja Desiderius · Näe rohkem »

Diakon

Diakon on luterliku, õigeusu, nelipühi, katoliku kiriku ja vanade idakirikute abivaimulik.

Uus!!: Hadrianus I ja Diakon · Näe rohkem »

Diplomaatia

Ger van Elk, ''Symmetry of Diplomacy'', 1975, Groninger Museum Diplomaatia on riike või rahvusvahelisi organisatsioone esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlemine.

Uus!!: Hadrianus I ja Diplomaatia · Näe rohkem »

Ekskommunikatsioon

Friedrich II Ekskommunikatsioon on kirikust väljaheitmine (lahutamine kiriku osadusest).

Uus!!: Hadrianus I ja Ekskommunikatsioon · Näe rohkem »

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Uus!!: Hadrianus I ja Frangi riik · Näe rohkem »

Inglismaa

Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.

Uus!!: Hadrianus I ja Inglismaa · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Uus!!: Hadrianus I ja Itaalia · Näe rohkem »

Jõulud

Jõulukuusk Maailma esimene kaubanduslik jõulukaart (1843, autor John Callcott Horsley) Jõulud on pühad, milles on kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamise kombestik 21.–27. detsembril ja kristlik Jeesuse Kristuse sündimise tähistamise kombestik 25.–27.

Uus!!: Hadrianus I ja Jõulud · Näe rohkem »

Johannes (apostel)

Apostel Johannes, Zampieri õlimaal Johannes (heebrea keeles יוחנן בן זבדי Yohanan ben Zavdi; u 6 – u 100 pKr) oli Jeesuse kaheteistkümnest apostlist kõige noorem, kristliku pärimuse järgi piibli mitme raamatu autor.

Uus!!: Hadrianus I ja Johannes (apostel) · Näe rohkem »

Johannes Paulus II

Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.

Uus!!: Hadrianus I ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »

John Norman Davidson Kelly

John Norman Davidson Kelly (sageli J. N. D. Kelly; 13. aprill 1909 Bridge of Allan – 31. märts 1997) oli inglise vaimulik ja kirikuajaloolane.

Uus!!: Hadrianus I ja John Norman Davidson Kelly · Näe rohkem »

Juuni

Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.

Uus!!: Hadrianus I ja Juuni · Näe rohkem »

Kanooniline õigus

"Concordia Discordatium Canonum", 1140 Kanooniline õigus ehk kirikuõigus on roomakatoliku kirikus ja õigeusu kirikus tekkinud eeskirjade kogum.

Uus!!: Hadrianus I ja Kanooniline õigus · Näe rohkem »

Kantor

Kantor on kiriku eeslaulja, koori juht, mõnel pool ka muusikahariduse andja kiriku juures.

Uus!!: Hadrianus I ja Kantor · Näe rohkem »

Kardinal

Kardinalist peapiiskopi vapikaunistus. Punane kardinalikübar (''galero''), millel on 30 külgtutti, näitab, et tegu on kardinaliga. Rist näitab, et tegu on peapiiskopiga. Moto ja vapikilp on igal kardinalil erinev. Kardinali kooririietus Kardinal on katoliku kiriku hierarhias paavstist 1 aste allpool asuv ametikoht.

Uus!!: Hadrianus I ja Kardinal · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.

Uus!!: Hadrianus I ja Karl Suur · Näe rohkem »

Karlmann (Frangi kuningas)

Karlmann ehk Karlmann I (751 – 4. detsember 771) oli Frangi kuningas 768–771 koos oma venna Karl Suurega.

Uus!!: Hadrianus I ja Karlmann (Frangi kuningas) · Näe rohkem »

Kirikuriik

Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.

Uus!!: Hadrianus I ja Kirikuriik · Näe rohkem »

Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh

Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh (kreeka keeles Οικουμενικός Πατριάρχης Κωνσταντινουπόλεως) on Konstantinoopoli Õigeusu Kiriku eestseisja, Konstantinoopoli peapiiskopi tiitel.

Uus!!: Hadrianus I ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh · Näe rohkem »

Kuuria

Curia Julia Kuuria (ladina curia) oli Vana-Roomas patriitsisugukondade ühendus, triibuse alajaotis.

Uus!!: Hadrianus I ja Kuuria · Näe rohkem »

Langobardid

Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.

Uus!!: Hadrianus I ja Langobardid · Näe rohkem »

Legaat

Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.

Uus!!: Hadrianus I ja Legaat · Näe rohkem »

Leo III (paavst)

Leo III oli paavst 795–816.

Uus!!: Hadrianus I ja Leo III (paavst) · Näe rohkem »

Leo XIII

Leo XIII (Vincenzo Gioacchino Raffaele Luigi Pecci, 2. märts 1810 – 20. juuli 1903) oli aastatel 1878–1903 paavst.

Uus!!: Hadrianus I ja Leo XIII · Näe rohkem »

Liber Pontificalis

"Liber Pontificalis" on paavstide elulugude raamat alates Peetrusest kuni 15. sajandini.

Uus!!: Hadrianus I ja Liber Pontificalis · Näe rohkem »

Ludwig Vaga

Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.

Uus!!: Hadrianus I ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »

Marmor

Paljanduv marmor Karjalas Hall marmor Uuralites Roosa marmor Hakassias Marmor (kreeka marmaros 'särav kivi') on karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim.

Uus!!: Hadrianus I ja Marmor · Näe rohkem »

Münt

Münt (ka: metallraha) on kõvast materjalist (enamasti metallist) valmistatud rahamärk.

Uus!!: Hadrianus I ja Münt · Näe rohkem »

Mercia

Mercia kuningriik (vanainglise Miercna rīce) ehk Mercia oli üks anglosaksi seitsmest kuningriigist.

Uus!!: Hadrianus I ja Mercia · Näe rohkem »

Metz

Metz on linn Prantsusmaal, Moselle'i departemangu keskus.

Uus!!: Hadrianus I ja Metz · Näe rohkem »

Mosaiik

Mosaiik 6. sajandist Ravennas Mosaiik on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi- või mõne muu materjali tükkidest.

Uus!!: Hadrianus I ja Mosaiik · Näe rohkem »

Nädal

Nädal on ööpäevast pikem ja kuust lühem ajaühik, mille kestus on enamikus kultuurides 7 ööpäeva.

Uus!!: Hadrianus I ja Nädal · Näe rohkem »

Ordinatsioon

õigeusu kirikus Ordinatsioon ehk ordineerimine on vaimulike ametissepühitsemine.

Uus!!: Hadrianus I ja Ordinatsioon · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Hadrianus I ja Paavst · Näe rohkem »

Pallium

Pallium paavst Benedictus XVI liturgilise rüü osana. 15. mai 2005, Vatikan Pallium on katoliku kiriku kõige kõrgemate vaimulike kantav liturgiline riietusese, lai valge villane sallitaoline riideese, kuhu on sisse kootud 6 musta risti.

Uus!!: Hadrianus I ja Pallium · Näe rohkem »

Paulus I

Paulus I oli paavst 757–767.

Uus!!: Hadrianus I ja Paulus I · Näe rohkem »

Pavia

Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.

Uus!!: Hadrianus I ja Pavia · Näe rohkem »

Peetrus

Michelangelo Caravaggio. Püha Peetruse ristilöömine. Õli lõuendil. 1600–1601. Santa Maria del Popolo basiilika, Rooma Lluís Borrassà (1375–1424). Jeesus päästab Peetruse veest. 1411. Peetruse altar. Església de Sant Pere, Terrassa Barcelona lähedal Firenzes. Juudas Iskariot annab Jeesuse ära teda põsele suudeldes. Pildil on ka Peetrus, kes mõõk käes Jeesust kaitseb Peetrus (ka Siimon Peetrus; suri umbes aastal 64 Roomas) oli Uue Testamendi ja kristliku pärimuse järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst.

Uus!!: Hadrianus I ja Peetrus · Näe rohkem »

Piiskop

Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.

Uus!!: Hadrianus I ja Piiskop · Näe rohkem »

Pius IX

Pius IX (Giovanni Maria Giambattista Pietro Pellegrino Isidoro Mastai Ferretti, 13. mai 1792 – 7. veebruar 1878) oli paavst aastatel 1846–1878.

Uus!!: Hadrianus I ja Pius IX · Näe rohkem »

Pius VI

Pius VI (Angelo Onofrio Melchiore Natale Giovanni Antonio Braschi, levinumas lühendatud variandis Giovanni Angelo Braschi; 25. detsember 1717 Cesena – 29. august 1799) oli paavst aastatel 1775–1799.

Uus!!: Hadrianus I ja Pius VI · Näe rohkem »

Portaal (arhitektuur)

Uspenski katedraali portaal Moskvas Portaal (keskladina portale Eesti arhitektuur: Oskussõnastik. 1993. Portaali juurde võib kuuluda eendehitis, nagu portikus, aatrium, etik, eeskoda või kabel.

Uus!!: Hadrianus I ja Portaal (arhitektuur) · Näe rohkem »

Portikus

Tartu Ülikooli peahoonel on silmapaistev portikus Portikus on hoone peasissekäigu ees paiknev sammaste ja frontooniga hooneosa.

Uus!!: Hadrianus I ja Portikus · Näe rohkem »

Preester

Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.

Uus!!: Hadrianus I ja Preester · Näe rohkem »

Pronks

Pronksist Vaskratsanik Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.

Uus!!: Hadrianus I ja Pronks · Näe rohkem »

Ravenna

Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.

Uus!!: Hadrianus I ja Ravenna · Näe rohkem »

Rooma

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.

Uus!!: Hadrianus I ja Rooma · Näe rohkem »

Rooma Peetri kirik

Rooma Peetri kirik ehk Püha Peetruse basiilika (itaalia keeles Basilica di San Pietro in Vaticano) on Vatikanis asuv hilisrenessansi stiilis katoliiklik kirikuhoone.

Uus!!: Hadrianus I ja Rooma Peetri kirik · Näe rohkem »

September

September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu.

Uus!!: Hadrianus I ja September · Näe rohkem »

Soissons

Soissons on linn Prantsusmaal Aisne'i departemangus.

Uus!!: Hadrianus I ja Soissons · Näe rohkem »

Spoleto

Spoleto on linn Itaalias Umbria maakonnas Perugia provintsis.

Uus!!: Hadrianus I ja Spoleto · Näe rohkem »

Stephanus II

Stephanus II (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus III) oli paavst 752–757.

Uus!!: Hadrianus I ja Stephanus II · Näe rohkem »

Stephanus III

Stephanus III (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus IV; 720 ? – 24. jaanuar 772) oli paavst 768–772.

Uus!!: Hadrianus I ja Stephanus III · Näe rohkem »

Tevere

Tevere (ka Tiber; ladina Tiberis) on jõgi Apenniini poolsaarel Kesk-Itaalias.

Uus!!: Hadrianus I ja Tevere · Näe rohkem »

Toscana

Toscana (varasem eestikeelne nimekuju Toskaana pole soovitatav) on maakond Kesk-Itaalias.

Uus!!: Hadrianus I ja Toscana · Näe rohkem »

Vaeslaps

Vaeslaps ehk orb on laps, kelle vanemad on surnud või kelle vanemad on alatiselt hüljanud.

Uus!!: Hadrianus I ja Vaeslaps · Näe rohkem »

1. veebruar

1.

Uus!!: Hadrianus I ja 1. veebruar · Näe rohkem »

25. detsember

25.

Uus!!: Hadrianus I ja 25. detsember · Näe rohkem »

6. aprill

6.

Uus!!: Hadrianus I ja 6. aprill · Näe rohkem »

772

772.

Uus!!: Hadrianus I ja 772 · Näe rohkem »

773

773.

Uus!!: Hadrianus I ja 773 · Näe rohkem »

774

774.

Uus!!: Hadrianus I ja 774 · Näe rohkem »

776

776.

Uus!!: Hadrianus I ja 776 · Näe rohkem »

777

777.

Uus!!: Hadrianus I ja 777 · Näe rohkem »

781

781.

Uus!!: Hadrianus I ja 781 · Näe rohkem »

782

782.

Uus!!: Hadrianus I ja 782 · Näe rohkem »

784

784.

Uus!!: Hadrianus I ja 784 · Näe rohkem »

787

787.

Uus!!: Hadrianus I ja 787 · Näe rohkem »

788

788.

Uus!!: Hadrianus I ja 788 · Näe rohkem »

790

790.

Uus!!: Hadrianus I ja 790 · Näe rohkem »

792

792.

Uus!!: Hadrianus I ja 792 · Näe rohkem »

794

794.

Uus!!: Hadrianus I ja 794 · Näe rohkem »

795

795.

Uus!!: Hadrianus I ja 795 · Näe rohkem »

9. veebruar

9.

Uus!!: Hadrianus I ja 9. veebruar · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »