Kiiremini kui brauser!
21 suhted: Aatom, Astaat, Broom, Elektron, Elektronkiht, Fluor, Gaas, Halogeniidid, Jood, Keemiline element, Kloor, Lihtaine, Mürk, Oksüdeerija, Tahkis, Tihedus, Toatemperatuur, Väärisgaasid, Vedelik, Vesi, Vesinikside.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Halogeenid ja Aatom · Näe rohkem »
Astaat
Astaat on keemiline element järjenumbriga 85.
Uus!!: Halogeenid ja Astaat · Näe rohkem »
Broom
Broom on keemiline element järjenumbriga 35.
Uus!!: Halogeenid ja Broom · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Halogeenid ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Uus!!: Halogeenid ja Elektronkiht · Näe rohkem »
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Uus!!: Halogeenid ja Fluor · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Halogeenid ja Gaas · Näe rohkem »
Halogeniidid
Halogeniidid ehk haliidid on keemilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut halogeeni aatomit.
Uus!!: Halogeenid ja Halogeniidid · Näe rohkem »
Jood
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.
Uus!!: Halogeenid ja Jood · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Halogeenid ja Keemiline element · Näe rohkem »
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Uus!!: Halogeenid ja Kloor · Näe rohkem »
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Uus!!: Halogeenid ja Lihtaine · Näe rohkem »
Mürk
Paljud loomad kasutavad enesekaitseks või saagi püüdmiseks mürki. Vapsiku nõel mürgiga Mürk (ka mürkaine) on aine, mis võib ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma.
Uus!!: Halogeenid ja Mürk · Näe rohkem »
Oksüdeerija
Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
Uus!!: Halogeenid ja Oksüdeerija · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Halogeenid ja Tahkis · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Halogeenid ja Tihedus · Näe rohkem »
Toatemperatuur
Toatemperatuuriks (lühend RT) nimetatakse loodusteaduslike eksperimentide kirjeldamisel katse läbiviimise temperatuuri, kui see jääb ligikaudu vahemikku 21–23 °C (.
Uus!!: Halogeenid ja Toatemperatuur · Näe rohkem »
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Uus!!: Halogeenid ja Väärisgaasid · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Halogeenid ja Vedelik · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Halogeenid ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Uus!!: Halogeenid ja Vesinikside · Näe rohkem »
