Kiiremini kui brauser!
46 suhted: Anders Anton von Stiernman, Claes Åkesson Tott, Eestimaa kuberner, Erik XIV, Freytag von Loringhoven, Gabriel Kristiernsson Oxenstierna, Hattula vald, Heinrich von Knorring, Henrik Klasson Horn, Ivan Julm, Jõgisoo mõis, Johan III, Kahekümneviieaastane sõda, Kanta-Häme maakond, Kantsel, Kostivere mõis, Kuramaa, Liivi sõda, Liivimaa, Lossifoogt, Luterlus, Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg, Narva, Narva Hermanni linnus, Natt och Dag, Norra mõis, Olavinlinna, Põhjamaad, Rüütel, Riiginõunik (Venemaa), Rootsi, Rootsi keel, Rostocki Ülikool, Soome, Soome keel, Stockholm, Stolbovo rahu, Tallinn, Toompea loss, Udeva mõis, 13. juuli, 1550, 1561, 1565, 1570, 1572.
Anders Anton von Stiernman
Anders Anton von Stiernman (1753) Anders Anton von Stiernman (sündinud Anders Anton From; 27. september 1695 Stockholm – 2. märts 1765 Stockholm) oli rootsi ajaloouurija, arhivaar ja genealoog.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Anders Anton von Stiernman · Näe rohkem »
Claes Åkesson Tott
Claes Åkesson Tott (Klas, Clas, Klaus, Claus; umbes 1530 – 1596) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Claes Åkesson Tott · Näe rohkem »
Eestimaa kuberner
Eestimaa kuberner, vahel ka Eestimaa asehaldur (rootsi: Guvernör över Estland, ka: Ståthållare och landshövding över Estland) (vene: Эстляндский губернатор, ka: Эстляндский наместник) oli ametikoht Eestimaal.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Eestimaa kuberner · Näe rohkem »
Erik XIV
Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Erik XIV · Näe rohkem »
Freytag von Loringhoven
Freytag von Loringhoven (läti Freitāgs-Loringhovens; vene Фрейтаг фон Лорингофен) on Vestfaali päritolu saksa, Saaremaa ja Kuramaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Freytag von Loringhoven · Näe rohkem »
Gabriel Kristiernsson Oxenstierna
Vabahärra Gabriel Kristiernsson Oxenstierna (umbes 1506 – 3. aprill 1585 Steninge) oli Rootsi riiginõunik ja admiral.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Gabriel Kristiernsson Oxenstierna · Näe rohkem »
Hattula vald
Hattula on vald Lõuna-Soomes Kanta-Häme maakonnas.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Hattula vald · Näe rohkem »
Heinrich von Knorring
Heinrich von Knorring (10. juuli 1595 – 3. juuni 1679 Tallinn) oli Rootsi sõjaväelane.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Heinrich von Knorring · Näe rohkem »
Henrik Klasson Horn
Henrik Klasson Horn af Kanckas (1512 – 21. juuni 1595) oli soome päritolu Rootsi riigitegelane ja väejuht.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Henrik Klasson Horn · Näe rohkem »
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Ivan Julm · Näe rohkem »
Jõgisoo mõis
Jõgisoo mõis, ka Jõgisuu mõis (saksa keeles Joeggis) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal Keila jõe vasakul kaldal (vaadatud 08.07.2015).
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Jõgisoo mõis · Näe rohkem »
Johan III
Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Johan III · Näe rohkem »
Kahekümneviieaastane sõda
Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Kahekümneviieaastane sõda · Näe rohkem »
Kanta-Häme maakond
Kanta-Häme maakond on 1.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Kanta-Häme maakond · Näe rohkem »
Kantsel
Rokokookantsel Gutenzelli kirikus Heinrich II poolt rajada lastud kantsel Aacheni toomkirikus (1014) Klassitsistlik Valga Jaani kiriku kantsel Kantsel ehk räästool on põrandast või maapinnast kõrgemal asetsev rinnatise taga asuv kõnetool, millelt vaimulik peab kogudusele jutlust.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Kantsel · Näe rohkem »
Kostivere mõis
Kostivere mõis (saksa keeles Kostifer) oli mõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Kostivere mõis · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Kuramaa · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Liivimaa · Näe rohkem »
Lossifoogt
Lossifoogt (saksa keeles Schloßvogt, rootsi keeles Slottsfogde) oli Toompea linna kohaliku omavalitsuse juht ja lossifoogtikohtu (Schloßvogteigericht) eesistuja.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Lossifoogt · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Luterlus · Näe rohkem »
Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg
Halle-Wittenbergi Martin Lutheri Ülikool (saksa keeles Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg, lühendatult MLU) on Saksamaal Halles ja Wittenbergis asuv avalik-õiguslik ülikool.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Narva · Näe rohkem »
Narva Hermanni linnus
Narva Hermanni linnus Jaanilinna linnuse poolt vaadatuna sillaga Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Narva Hermanni linnus · Näe rohkem »
Natt och Dag
Natt och Dagi suguvõsavapp Natt och Dag (rootsi keeles 'Öö ja Päev') on Östergötlandi maakonnast pärit Rootsi aadlisuguvõsa.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Natt och Dag · Näe rohkem »
Norra mõis
Norra mõis (saksa keeles Kaltenborn) oli rüütlimõis Järvamaal Koeru kihelkonnas.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Norra mõis · Näe rohkem »
Olavinlinna
Olavinlinna linnus Olavinlinna (rootsi keeles Olofsborg; varasemates allikates ka Savonlinna või Uusilinna, rootsi keeles Nyslott) on keskajal ehitatud kolme torniga linnus Soomes Ida-Soome läänis Lõuna-Savo maakonnas.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Olavinlinna · Näe rohkem »
Põhjamaad
Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Põhjamaad · Näe rohkem »
Rüütel
Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Rüütel · Näe rohkem »
Riiginõunik (Venemaa)
Riiginõunik (vene keeles статский советник, saksa k. Staatsrat) oli Venemaa V klassi tsiviilteenistuse auaste.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Riiginõunik (Venemaa) · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Rostocki Ülikool
Rostocki Ülikool (saksa keeles Universität Rostock) on ülikool Saksamaal Rostockis.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Rostocki Ülikool · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Soome · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Soome keel · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Stockholm · Näe rohkem »
Stolbovo rahu
Stolbovo rahu sõlmiti 27. veebruaril 1617 Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Stolbovo rahu · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Tallinn · Näe rohkem »
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Toompea loss · Näe rohkem »
Udeva mõis
Mõisahoone otsavaade Udeva mõis seest Udeva mõis (saksa keeles Uddewa) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja Udeva mõis · Näe rohkem »
13. juuli
13.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja 13. juuli · Näe rohkem »
1550
1550.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja 1550 · Näe rohkem »
1561
1561.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja 1561 · Näe rohkem »
1565
1565.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja 1565 · Näe rohkem »
1570
1570.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja 1570 · Näe rohkem »
1572
1572.
Uus!!: Hans Björnsson Lejon ja 1572 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Hannu Björninpoika Lejon, Hans Björnsson till Lepas.
