Kiiremini kui brauser!
32 suhted: Arhangelsk, Østlandet, Dvina, Elevandiluu, Finnmargi maakond, Gröönimaa, Harald Kaunisjuus, Harald Sinihammas, Hålogaland, Heimskringla, Jarl, Jellingi kivid, Karusnahk, Kärp, Köis, Kristlus, Lade, Limfjorden, Norra, Norra keel, Norra kuningas, Snorri Sturluson, Taani keel, Taani kuningas, Tønsberg, Trøndelag, Valge meri, Vanapõhja keel, Vestlandet, Viikingid, 961, 976.
Arhangelsk
Arhangelsk (vene keeles Архангельск) on linn Põhja-Venemaal Valge mere lähedal Dvina jõe deltas 40–45 km kaugusel suudmest, Arhangelski oblasti ja Primorski rajooni keskus.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Arhangelsk · Näe rohkem »
Østlandet
Østlandet asend Norras Østlandet (uusnorra Austlandet) on regioon Kagu-Norras.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Østlandet · Näe rohkem »
Dvina
thumb Dvina ehk Põhja-Dvina (varem eesti keeles Põhja-Dvinaa; vene Северная Двина) on jõgi Euroopa-Venemaa põhjaosas.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Dvina · Näe rohkem »
Elevandiluu
Näide elevandiluu kasutamisest kunstis. Diptühhon stseenidega neitsi Maarja elust. XIV sajand. Louvre'i muuseum Pariisis Elevandiluu ehk vandel on elevandi võhkadest saadav väärismaterjal, mida kasutatakse vääris- või kultusesemete, ehete või nipsasjakeste tootmiseks.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Elevandiluu · Näe rohkem »
Finnmargi maakond
Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) oli Norra põhjapoolseim maakond.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Finnmargi maakond · Näe rohkem »
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Gröönimaa · Näe rohkem »
Harald Kaunisjuus
Harald Kaunisjuus Harald Kaunisjuus (vanapõhja Haraldr hárfagri, norra Harald Hårfagre, ka Harald Halfdansson või Harald I; umbes 850 – umbes 933) oli esimene Norra kuningas.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Harald Kaunisjuus · Näe rohkem »
Harald Sinihammas
Munk Poppo ristib Harald Sinihammast Harald Sinihammas (Taanis Harald I, taani keeles Harald Blåtand, vanapõhja keeles Haraldr blátönn; norra keeles Harald Blåtann; umbes 910 – umbes 986 Jomsborg) oli Taani kuningas alates 958 ja Norra kuningas alates 976 kuni surmani umbes 986.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Harald Sinihammas · Näe rohkem »
Hålogaland
Hålogaland (vanapõhja Hálogaland) oli keskaegse Norra kõige põhjapoolsem maakond.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Hålogaland · Näe rohkem »
Heimskringla
Lehekülg Eggertsoni "Heimskringla" koopiast "Heimskringla" ('maa ring', 'maailmasõõr') on tuntuim Põhjala kuningasaagade kogu.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Heimskringla · Näe rohkem »
Jarl
Jarl oli varakeskajal sellise kõrgüliku, kes juhtis suurt piirkonda või oli kuninga lähim mees (”parem käsi”), ametinimetus.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Jarl · Näe rohkem »
Jellingi kivid
Jellingi kivid Jellingi kivid (taani keeles Jellingstenene) on kaks 10.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Jellingi kivid · Näe rohkem »
Karusnahk
Hermeliinist kübar, sall ja muhv Karusnahk on rikkaliku karvastikuga pargitav nahk.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Karusnahk · Näe rohkem »
Kärp
Kärp Jaan. Jaan. Kärp (Mustela erminea) on kärplaste sugukonda kärbi perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Kärp · Näe rohkem »
Köis
3-keeline keerutatud köis rullil Köis on tugevast orgaanilisest või sünteetilisest kiudainest (kanepist, džuudist, sisalist, manillast või polümeerkiududest) valmistatud toode.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Köis · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Kristlus · Näe rohkem »
Lade
Lade (inglise stage) on väikseim kronostratigraafiline üksus.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Lade · Näe rohkem »
Limfjorden
Limfjorden talvel Limfjorden on väin Taani põhjaosas, mis ühendab Kattegatti Põhjamerega ja eraldab Jüüti poolsaare põhjapoolsemat osa (Norrejyske) ülejäänud poolsaarest.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Limfjorden · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Norra · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Norra keel · Näe rohkem »
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Norra kuningas · Näe rohkem »
Snorri Sturluson
Lehekülg Heimskringla käsikirjast Snorri Sturluson (islandi keeles Snorri Sturluson, norra keeles Snorre Sturlason, rootsi ja taani keeles ka Snorre Sturlasson) (1178 või 1179 – 23. september 1241) oli Islandi ajaloolane, luuletaja ja poliitik.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Snorri Sturluson · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Taani keel · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: Harald Hallmantel ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Tønsberg
Tønsberg on linn Norras Vestfold og Telemargi maakonnas, Tønsbergi valla ja endise Vestfoldi maakonna keskus, mis asub Oslo fjordi ääres Oslost 73 km edelas.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Tønsberg · Näe rohkem »
Trøndelag
Trøndelagi asukoht Norras Trøndelagi vaade Trøndelagi vapp Trøndelag on ajalooline ja geograafiline piirkond (landsdel) Norra keskosas.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Trøndelag · Näe rohkem »
Valge meri
Asukoht kaardil NASA satelliidifotod Valgest merest: ülemine kevadel, alumine varatalvel Valge meri (vene Белое море, karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi Сэрако ям’) on Põhja-Jäämere sisemeri.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Valge meri · Näe rohkem »
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »
Vestlandet
Norra kaart. Vestlandet on kujutatud punasega Vestlandet on regioon Norra lääneosas.
Uus!!: Harald Hallmantel ja Vestlandet · Näe rohkem »
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Uus!!: Harald Hallmantel ja Viikingid · Näe rohkem »
961
961.
Uus!!: Harald Hallmantel ja 961 · Näe rohkem »
976
976.
Uus!!: Harald Hallmantel ja 976 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Harald Eiriksson, Harald Graafeld, Harald Graafell, Harald Grafell, Harald Gråfell, Harald II Eiriksson Hallmantel, Harald II Hallmantel.
