Kiiremini kui brauser!
27 suhted: Abilehed, Astel, Õisik, Baltimaad, Hekk, Ida-Euroopa lauskmaa, Juuni, Kaheidulehelised, Katteseemnetaimed, Kännas, Kümmepäevak, Kesk-Euroopa, Leherood, Leht, Liik (bioloogia), Mesi, Põõsas, Puu, Roosõielised, Roosilaadsed, Süda, Sügis, September, Skandinaavia, Taimed, Võrse, Viirpuu.
Abilehed
Üheemakase viirpuu abilehtedega lehed Abilehed (ladina stipulae) on leherootsu alusel (leherootsu varrele kinnitumise koht) olevad lehesarnased väljakasved, lehtedest enamasti palju väiksemad, harva suuremad.
Uus!!: Harilik viirpuu ja Abilehed · Näe rohkem »
Astel
''Acacia collinsii'' astlad Astel on torkavaks moodustiseks moondunud oks, leht või abileht taime varrel.
Uus!!: Harilik viirpuu ja Astel · Näe rohkem »
Õisik
Õisik (inflorescentia) on taimevartel olevate õite kogum.
Uus!!: Harilik viirpuu ja Õisik · Näe rohkem »
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Uus!!: Harilik viirpuu ja Baltimaad · Näe rohkem »
Hekk
Hekk rajatakse sageli esteetilistel eesmärkidel Sirelihekk Vilsandi saarel Hekk (elavtara, elustara) on tihe, ühtlaste vahedega istutatud, tavaliselt maapinnani ulatuvate okstega põõsaste või puude rida.
Uus!!: Harilik viirpuu ja Hekk · Näe rohkem »
Ida-Euroopa lauskmaa
Ida-Euroopa lauskmaa hõlmab suure osa Euroopast Ida-Euroopa lauskmaa ehk Vene tasandik on suur lauskmaa Euroopa idaosas.
Uus!!: Harilik viirpuu ja Ida-Euroopa lauskmaa · Näe rohkem »
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Uus!!: Harilik viirpuu ja Juuni · Näe rohkem »
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Uus!!: Harilik viirpuu ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Harilik viirpuu ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Kännas
Kännase skeem Kännas (ladina keeles corymbus) on õisik, mille õieraod algavad küll erinevalt kõrguselt, ent õied ulatuvad ikkagi enam-vähem samale kõrgusele.
Uus!!: Harilik viirpuu ja Kännas · Näe rohkem »
Kümmepäevak
Kümmepäevak ehk dekaad (inglise dekad, ten-day period) on kümnepäevane periood.
Uus!!: Harilik viirpuu ja Kümmepäevak · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Harilik viirpuu ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Leherood
Hõlmikpuu dihhotoomselt roodunud lehed Leherood ehk rood on lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud.
Uus!!: Harilik viirpuu ja Leherood · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Harilik viirpuu ja Leht · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Harilik viirpuu ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Mesi
Meekärg õiel nektarit kogumas Nektari töötlemisel saadud mett hoiustavad mesilased kärjekannudes Voolav mesi Mee kristalliseerumine Mesi on kodustatud mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud suure suhkrusisaldusega, enamasti magus toiduaine.
Uus!!: Harilik viirpuu ja Mesi · Näe rohkem »
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Uus!!: Harilik viirpuu ja Põõsas · Näe rohkem »
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Uus!!: Harilik viirpuu ja Puu · Näe rohkem »
Roosõielised
Roosõielised (Rosaceae) on suve- ja igihaljaste puittaimede (väga harva ka liaanide) ning mitmeaastaste, harvem üheaastaste õistaimede sugukond roosilaadsete seltsist.
Uus!!: Harilik viirpuu ja Roosõielised · Näe rohkem »
Roosilaadsed
Roosilaadsed (Rosales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Uus!!: Harilik viirpuu ja Roosilaadsed · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Harilik viirpuu ja Süda · Näe rohkem »
Sügis
Sügisel muutuvad puude lehed punaseks, kollaseks ja pruuniks Sügis on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Harilik viirpuu ja Sügis · Näe rohkem »
September
September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu.
Uus!!: Harilik viirpuu ja September · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Harilik viirpuu ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Harilik viirpuu ja Taimed · Näe rohkem »
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Uus!!: Harilik viirpuu ja Võrse · Näe rohkem »
Viirpuu
Viirpuu (Crataegus L.) on roosõieliste sugukonda kuuluv puittaimede perekond.
Uus!!: Harilik viirpuu ja Viirpuu · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Crataegus rhipidophylla, Harilik Viirpuu.
