37 suhted: Alpid, Alpinaarium, Arktika, Arktiline kliimavööde, Õieraag, Õis, Carl von Linné, Euroopa, Haljastus, Igihaljus, Island, Kaheidulehelised, Karpaadid, Katteseemnetaimed, Kaukasus, Köha, Kroonlehed, Lõng, Leht, Norra, Pähkel, Püü, Põhja-Ameerika, Põhjapõder, Poolpõõsas, Putuktolmlemine, Roosõielised, Roosilaadsed, Sør-Trøndelagi maakond, Skandinaavia, Stara planina, Sugukond (bioloogia), Taimed, Tee (jook), Vars, Vili, 1989.
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Uus!!: Harilik drüüas ja Alpid · Näe rohkem »
Alpinaarium
Kiviktaimla Londonis 2010. aastal Ülaltvaade Tartu Ülikooli botaanikaaia kiviktaimlale 2021. aasta sügisel Alpinaarium (ka alpiaed, kiviktaimla) on aed, aiaosa või peenar, kus kasvatatakse oma kasvukoha suhtes vähenõudlikke taimi (alpitaimed).
Uus!!: Harilik drüüas ja Alpinaarium · Näe rohkem »
Arktika
Punase joonega on tähistatud juuli 10 °C isoterm, mida kokkuleppeliselt loetakse Arktika piiriks Kevadine jäälagunemine Arktikas Arktika on polaarpiirkond, mis ümbritseb põhjapoolust.
Uus!!: Harilik drüüas ja Arktika · Näe rohkem »
Arktiline kliimavööde
Arktilise kliima ala Arktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb arktiline õhumass.
Uus!!: Harilik drüüas ja Arktiline kliimavööde · Näe rohkem »
Õieraag
Õieraag ehk õievars on taime osa, mille abil õis kinnitub varrele.
Uus!!: Harilik drüüas ja Õieraag · Näe rohkem »
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Uus!!: Harilik drüüas ja Õis · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Harilik drüüas ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Harilik drüüas ja Euroopa · Näe rohkem »
Haljastus
aiaskulptuuriga (Agenis Prantsusmaal) Haljastus on pargi, aia, majaümbruse või muu rohelusega ala kujundus, mis hõlmab kõnniteede ja muru rajamist, taimede istutamist.
Uus!!: Harilik drüüas ja Haljastus · Näe rohkem »
Igihaljus
Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.
Uus!!: Harilik drüüas ja Igihaljus · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Harilik drüüas ja Island · Näe rohkem »
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Uus!!: Harilik drüüas ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »
Karpaadid
Karpaadid Rohelisega on märgitud Lääne-Karpaadid, oranžiga Ida-Karpaadid, lillaga Transilvaania platoo, punasega Lääne-Transilvaania mäed ja sinisega Transilvaania Alpid Karpaadid on mäed Euroopas.
Uus!!: Harilik drüüas ja Karpaadid · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Harilik drüüas ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Kaukasus
Kaukasuse satelliidipilt Kaukasus on mäestik Euraasias.
Uus!!: Harilik drüüas ja Kaukasus · Näe rohkem »
Köha
Läkaköhaga köhiv poiss Köha ehk köhimine (ladina keeles tussis) on inimesel ja paljudel teistel selgroogsetel (köhaärritaja poolt köharefleksi vahendusel esile kutsutud) hingeõhu plahvatuslik väljatõukamine, mille juures häälepilu avaneb.
Uus!!: Harilik drüüas ja Köha · Näe rohkem »
Kroonlehed
Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.
Uus!!: Harilik drüüas ja Kroonlehed · Näe rohkem »
Lõng
Carlton Alfred Smith, "Tüdrukud lõnga kerimas" Lõng on kiudude ketramisel saadav saadud põimitud kiududega või ühe pika kiuna esinev materjal riide, silmkoeesemete jms kudumiseks, tikkimiseks jneEesti keele seletav sõnaraamat 2009.
Uus!!: Harilik drüüas ja Lõng · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Harilik drüüas ja Leht · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Harilik drüüas ja Norra · Näe rohkem »
Pähkel
Sarapuupähklid on tõelised pähklid Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on kivistunud või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud.
Uus!!: Harilik drüüas ja Pähkel · Näe rohkem »
Püü
Püü (Lagopus) on linnuperekond faasanlaste sugukonnas.
Uus!!: Harilik drüüas ja Püü · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Uus!!: Harilik drüüas ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »
Põhjapõder
Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Harilik drüüas ja Põhjapõder · Näe rohkem »
Poolpõõsas
Harilik puju Poolpõõsas on taimede eluvorm, mille alumised osad (võsud ja maa-alused osad) puituvad.
Uus!!: Harilik drüüas ja Poolpõõsas · Näe rohkem »
Putuktolmlemine
Sirelane õit tolmeldamas Putuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise viis, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (9/10 liikidest) ning mille korral õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.
Uus!!: Harilik drüüas ja Putuktolmlemine · Näe rohkem »
Roosõielised
Roosõielised (Rosaceae) on suve- ja igihaljaste puittaimede (väga harva ka liaanide) ning mitmeaastaste, harvem üheaastaste õistaimede sugukond roosilaadsete seltsist.
Uus!!: Harilik drüüas ja Roosõielised · Näe rohkem »
Roosilaadsed
Roosilaadsed (Rosales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Uus!!: Harilik drüüas ja Roosilaadsed · Näe rohkem »
Sør-Trøndelagi maakond
Kjeungskjæri majakas Sør-Trøndelagis, Ørlandeti lähistel 2016. aastal Sør-Trøndelagi maakond oli 1.
Uus!!: Harilik drüüas ja Sør-Trøndelagi maakond · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Harilik drüüas ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Stara planina
Stara planina kulg Stara planina (eesti keeles on mööndav nimekuju Balkani mäed; bulgaaria Стара планина) on mäestik Balkani poolsaarel.
Uus!!: Harilik drüüas ja Stara planina · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Harilik drüüas ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Harilik drüüas ja Taimed · Näe rohkem »
Tee (jook)
Teepõõsad Tee on looduslik, aromaatne ja värskendav ning tulenevalt valmistusviisist kas rahustav või ergutav jook, mida saadakse teepõõsa lehtedest.
Uus!!: Harilik drüüas ja Tee (jook) · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Harilik drüüas ja Vars · Näe rohkem »
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Uus!!: Harilik drüüas ja Vili · Näe rohkem »
1989
1989.
Uus!!: Harilik drüüas ja 1989 · Näe rohkem »