Kiiremini kui brauser!
277 suhted: Aasia, Abstsess, Adaptatsioon, Adenoviirused, Aed-liivatee, Ain Raal, Ajuripats, Alamliik, Alamokakilbis, Alaria alata, Alethinophidia, Anaalkilbis, Anafülaksia, Antibiootikumid, Apodemus, Aprill, Aristoteles, Arusisalik, Ascarops strongylina, Augustus, Bakterid, Basiilik, Bioakumulatsioon, Biotõrje, Carl von Linné, D-vitamiin, Diastoolne vererõhk, Dokumentaalfilm, Droog, Durrelli loomapark, Duvernoy nääre, Eesti, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eeterlikud õlid, Ehitamine, Elavhõbe, Endokriinsüsteem, Endoteel, Epiteelkude, Euraasia, Euroopa, Fülogeograafia, Gaasivahetus, George Albert Boulenger, Haigla, Harakas, Harderi nääre, Harilik leethiir, Harilik rästik, Harilik rosmariin, ..., Harilik saialill, Harilik sibul, Harilik soolikarohi, Hariliku rästiku mürk, Hädaabinumber, Hektar, Helmintoosid, Hemipeenis, Hiir, Hiireviu, Igikelts, Imetajad, Inglased, Inglismaa, Inimene, Jacobsoni elund, Jahifaasan, Jääaeg, Järv, Jõgi, Juuli, Juuni, Juur, Juura mäed, Kael, Kaheharuline keel, Kahepaiksed, Kallas, Kanepilind, Kantserogeenid, Kapillaar (anatoomia), Karihiir, Karmiinleevike, Karnivoor, Kass, Känd, Kärnkonn, Küüslauk, Kõhukilbised, Keelikloomad, Kehatemperatuur, Kelts, Kesk-Euroopa, Kestumine, Kibe paprika, Kiirukilbis, Kiur, Kloaaginääre, Kloaak, Kolmnurk, Kopsupõletik, Kopulatsioon, Kopulatsioonikork, Korea, Kultuurmaastik, Kunel, Kurt, Lahas, Laubakilbis, Lavendel, Lüli, Lümfosarkoom, Leepra, Lehelind, Levila, Liigiteke, Linnud, Looduskaitse all olevad liigid Eestis, Loomad, Loomade elu, Lumi, Maapind, Madukotkas, Magu, Mai, Maolised, Mardikalised, Mäestik, Mäger, Männik, Mürgiaparaat, Mürkmadu, Melanism, Metsvint, Mikroskoop, Mitmikisadus, Muna, Munajuha, Murulauk, Mustlased, Mutt, Naftaleen, Näärmed, Nälkjad, Närilised, Närv, Neeru-sugusegmendid, Nestori kroonika, Niit, Ninakilbis, Nokisekilbis, Nokisrästik, Oks, Oktoober, Oleg, Ovaal, Ovulatsioon, Paanika, Paigatruudus, Papilloomiviirused, Parasitism, Parasvööde, Päriskonnalised, Pärisrästiklased, Põõsas, Põhja-Euroopa, Põhjalaius, Põlendik, Pea, Peaaju, Peiulill, Perekond (bioloogia), Piparmünt, Platsenta, Pleistotseen, Plinius, Pliotseen, Polüandria (zooloogia), Polügüünia (zooloogia), Proopiomelanokortiin, Pruun, Puhkeseisund, Punane, Putukad, Puu, Puugid, Rabakonn, Raiesmik, Rästik (perekond), Rästiklased, Rästikuhammustus, Rästikuhammustuse mürgistus, Rästikumürgi antiseerum, Räts, Röövik, Rebane, Rebu, Rein Maran, Retroviirused, Rohukonn, Romb, Roomajad, Roomajate andmebaas, Rootsi, Saba, Sabaalune kilbis, Sabalülid, Sahhalin, Saksamaa, Salvei, Süljenäärmed, Sünonüüm (bioloogia), Süstoolne vererõhk, Sõõrmed, Segamets, Seljakilbis, Selts (bioloogia), Sepsis, September, Siil, Silm, Silmaalune kilbis, Silmaüline kilbis, Silmaeesne kilbis, Silmatagune kilbis, Sipelglased, Sisalikulised, Siuglemine, Skelett, Sloveenia, Soo, Soomuselised, Soomussisalikud, Sperm, Sperma, Stepp, Steroidid, Sugu (bioloogia), Suguküpsus, Sugukond, Suguti, Suurbritannia, Taiga, Taimestik, Talvitumine, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tiinus, Tina, Tirtslased, Triiton, Tsiitsitaja, Tsink, Tuhkur, Ungari, Urg, Uruhiir, Ussiviin, Vaagnakannus, Valge, Valge-toonekurg, Vares, Vaskuss, Vastumürk, Väävel, Väliskõrv, Vererõhk, Vesilik, Vihmauss, Viirused, Vikerkest, Vipera berus bosniensis, Vipera berus nikolskii, Vipera berus sachalinensis, Vivipaaria, Vorstirohi, 112 (hädaabinumber), 1771. Laienda indeks (227 rohkem) »
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Uus!!: Harilik rästik ja Aasia · Näe rohkem »
Abstsess
Abstsess reies kurgumandlitel angiini korral Abstsess (ladina keeles abscessus) ehk mädanik ehk mädakolle on koondnimetus sidekoelise kihnu ehk kapsliga piirdunud mädakogumi kohta osadel loomadel (sh inimestel), mis võib paikneda kas koe või elundi sees, nahal või elundite vahel paiknevas vastmoodustunud õõnes.
Uus!!: Harilik rästik ja Abstsess · Näe rohkem »
Adaptatsioon
Adaptatsioon (ka adaptsioon) on kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus.
Uus!!: Harilik rästik ja Adaptatsioon · Näe rohkem »
Adenoviirused
Adenoviirused kuuluvad viiruste rühma Adenoviridae.
Uus!!: Harilik rästik ja Adenoviirused · Näe rohkem »
Aed-liivatee
Aed-liivatee ehk tüümian (Thymus vulgaris) on huulõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane igihaljas poolpõõsas.
Uus!!: Harilik rästik ja Aed-liivatee · Näe rohkem »
Ain Raal
Ain Raal (sündinud 16. juulil 1961 Tartus) on eesti proviisor, õppejõud, teadlane (ravimtaimede ja farmaatsia ajaloo uurija) ning publitsist.
Uus!!: Harilik rästik ja Ain Raal · Näe rohkem »
Ajuripats
pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
Uus!!: Harilik rästik ja Ajuripats · Näe rohkem »
Alamliik
kalakajaka alamliiki: kalakajakas (''Larus canus canus'') ja järve-kalakajakas (''Larus canus heinei'') Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus.
Uus!!: Harilik rästik ja Alamliik · Näe rohkem »
Alamokakilbis
Alamokakilbis (ladina scutum sublabiale, sün sublabialia, mitm scuta sublabialia) on soomuselistel pead katva naha soomus.
Uus!!: Harilik rästik ja Alamokakilbis · Näe rohkem »
Alaria alata
Alaria alata on valdavalt karnivooride soolestikus parasiteeriv alaarialiik, kes on maailmas laialt levinud.
Uus!!: Harilik rästik ja Alaria alata · Näe rohkem »
Alethinophidia
Alethinophidia on maoliste alamseltsi kuuluv infraselts, mõne autori järgi ka ülemsugukond.
Uus!!: Harilik rästik ja Alethinophidia · Näe rohkem »
Anaalkilbis
Anaalkilbis (ladina scutum anale) on paljudel soomuselistel kere kõhupoolel paiknev kloaagiavaust kattev naha soomus.
Uus!!: Harilik rästik ja Anaalkilbis · Näe rohkem »
Anafülaksia
Anafülaksia ehk anafülaktiline šokk ehk anafülaktiline reaktsioon on järsku tekkinud eluohtlik allergiline reaktsioon, mis vajab kiiret arstiabi.
Uus!!: Harilik rästik ja Anafülaksia · Näe rohkem »
Antibiootikumid
Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ja mis terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi.
Uus!!: Harilik rästik ja Antibiootikumid · Näe rohkem »
Apodemus
Apodemus on hiirlaste sugukonda kuuluv näriliste perekond.
Uus!!: Harilik rästik ja Apodemus · Näe rohkem »
Aprill
Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.
Uus!!: Harilik rästik ja Aprill · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Harilik rästik ja Aristoteles · Näe rohkem »
Arusisalik
Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Arusisalik (Zootoca vivipara) on sisaliklaste sugukonda kuuluv roomajaliik.
Uus!!: Harilik rästik ja Arusisalik · Näe rohkem »
Ascarops strongylina
Ascarops strongylina on osade põrniklaste soontes ja osade karnivooride maos parasiteeriv ümarusside liik, kes on maailmas laialt levinud.
Uus!!: Harilik rästik ja Ascarops strongylina · Näe rohkem »
Augustus
Augustus (Imperator Caesar Divi filius Augustus; sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus; 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr) oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr.
Uus!!: Harilik rästik ja Augustus · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Harilik rästik ja Bakterid · Näe rohkem »
Basiilik
Basiilik (Ocimum) on üheaastaste taimede perekond huulõieliste sugukonnast.
Uus!!: Harilik rästik ja Basiilik · Näe rohkem »
Bioakumulatsioon
Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse.
Uus!!: Harilik rästik ja Bioakumulatsioon · Näe rohkem »
Biotõrje
Biotõrje on umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms.
Uus!!: Harilik rästik ja Biotõrje · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Harilik rästik ja Carl von Linné · Näe rohkem »
D-vitamiin
D3-vitamiin D-vitamiin (üldnimetus kaltsiferoolid) hõlmab antirahhiitilisi rasvlahustuvaid ja väga lähedase ehitusega ühendeid, mis inimorganismis toimivad hormoonidena.
Uus!!: Harilik rästik ja D-vitamiin · Näe rohkem »
Diastoolne vererõhk
Diastoolne vererõhk on vererõhk, mis näitab suletud vereringeelundkonnaga organismidel suure vereringe suurte arterite kõige madalamat rõhku südamediastoli jooksul.
Uus!!: Harilik rästik ja Diastoolne vererõhk · Näe rohkem »
Dokumentaalfilm
Dokumentaalfilm (argikeeles ka dokfilm; vananenud terminiga kultuurfilm (vaadatud 19.01.2019)) on film, mis dokumenteerib mõnd tegelikkuse tahku.
Uus!!: Harilik rästik ja Dokumentaalfilm · Näe rohkem »
Droog
Droog on mitmes sellises teaduses nagu farmaatsia, farmakognoosia, meditsiin jt kasutatav mõiste, millel on igale teadusharule vastav tähendus.
Uus!!: Harilik rästik ja Droog · Näe rohkem »
Durrelli loomapark
Les Augrès' mõisahoone, Durrell Wildlife Conservation Trusti peakorter pisi pisi Gerald Durrelli kuju Loomapargi sümboli dodo kiviskulptuur loomapargi peasissepääsu juures Durrelli loomapark (inglise keeles Durrell Wildlife Park, varem Jersey loomaaed (Jersey Zoo)) on La Manche'i väina Jersey saarel asuv loomaaed, mille asutas 1958.
Uus!!: Harilik rästik ja Durrelli loomapark · Näe rohkem »
Duvernoy nääre
Duvernoy nääre on paljude madude peapiirkonnas, silmade ja suu vahel, paiknev paariline välissekretoorne nääre.
Uus!!: Harilik rästik ja Duvernoy nääre · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Harilik rästik ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Uus!!: Harilik rästik ja Eesti Entsüklopeediakirjastus · Näe rohkem »
Eeterlikud õlid
Eeterlikud õlid on taimedes esinevad õlikad (hüdrofoobsed) vedelikud, mida iseloomustab suhteliselt kerge lenduvus; molekulis sisaldub 8–15 süsiniku aatomit:...C8...C15...
Uus!!: Harilik rästik ja Eeterlikud õlid · Näe rohkem »
Ehitamine
Ehitamine on hoone, rajatise vms ehitise püstitamine.
Uus!!: Harilik rästik ja Ehitamine · Näe rohkem »
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Uus!!: Harilik rästik ja Elavhõbe · Näe rohkem »
Endokriinsüsteem
Endokriinsüsteemiks ehk sisenõristussüsteemiks ehk sisesekretsioonisüsteemiks ehk hormoonsüsteemiks(sün. sisesekretoorsed näärmed) nimetatakse peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade viimajuhadeta sisenõristusnäärmete elundisüsteemi.
Uus!!: Harilik rästik ja Endokriinsüsteem · Näe rohkem »
Endoteel
Endoteeliks (ladina keeles endothelium) nimetatakse paljude selgroogsete loomade vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda katvat ühekihilist endoteelirakkudest koosnevat lameepiteelikihti.
Uus!!: Harilik rästik ja Endoteel · Näe rohkem »
Epiteelkude
Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.
Uus!!: Harilik rästik ja Epiteelkude · Näe rohkem »
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Uus!!: Harilik rästik ja Euraasia · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Harilik rästik ja Euroopa · Näe rohkem »
Fülogeograafia
Fülogeograafia (inglise phylogeography) on biogeograafia, populatsioonigeneetika ja fülogeneetika allharuna uurimissuund, mis uurib ja kirjeldab geograafilisi protsesse ja sündmusi ning nende levikut ja fülogeneetilisi seoseid ning seaduspärasusi ja üksikute geneetiliste liinide seoseid taksonisiseselt.
Uus!!: Harilik rästik ja Fülogeograafia · Näe rohkem »
Gaasivahetus
Gaasivahetus on protsess, mille läbi toimub gaaside (hapniku ja CO2) vahetus organismi ja väliskeskkonna vahel.
Uus!!: Harilik rästik ja Gaasivahetus · Näe rohkem »
George Albert Boulenger
George Boulenger George Albert Boulenger (19. oktoober 1858 Brüssel – 23. november 1937 Saint Malo, Prantsusmaa) oli Briti zooloog, ihtüoloog ja botaanik.
Uus!!: Harilik rästik ja George Albert Boulenger · Näe rohkem »
Haigla
Haiglaruum Taanis Haigla on asutus haigete statsionaarseks ravimiseks.
Uus!!: Harilik rästik ja Haigla · Näe rohkem »
Harakas
Harakas (Pica pica) on linnuliik vareslaste sugukonnast haraka perekonnast.
Uus!!: Harilik rästik ja Harakas · Näe rohkem »
Harderi nääre
Harderi nääre (inglise keeles Harderian gland, ka Harder's lacrimal gland) on paljudel selgroogsetel (roomajad, linnud, enamik imetajad) silmade piirkonnas paiknev eksokriinnääre, mis inimestel on taandarenenud.
Uus!!: Harilik rästik ja Harderi nääre · Näe rohkem »
Harilik leethiir
Harilik leethiir ehk leethiir ehk tava-leethiir (Myodes glareolus, varem Clethrionomys glareolus) on hamsterlaste sugukonda leethiire perekonda kuuluv näriline.
Uus!!: Harilik rästik ja Harilik leethiir · Näe rohkem »
Harilik rästik
Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.
Uus!!: Harilik rästik ja Harilik rästik · Näe rohkem »
Harilik rosmariin
Harilik rosmariin (Rosmarinus officinalis) on huulõieliste sugukonda rosmariini perekonda kuuluv mitmeaastane poolpõõsaliik.
Uus!!: Harilik rästik ja Harilik rosmariin · Näe rohkem »
Harilik saialill
Harilik saialill (Calendula officinalis) on korvõieliste (Asteraceae) sugukonda saialille perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Uus!!: Harilik rästik ja Harilik saialill · Näe rohkem »
Harilik sibul
Harilik sibul ehk söögisibul ehk sibul (Allium cepa L.) on lauguliste sugukonda laugu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Harilik sibul on levinud paljude sortidena kõikidel mandritel (vähem Antarktises). Sibula looduslik eellastaim on teadmata, kodustamine sai alguse tõenäoliselt 4000 aastat tagasi Lähis-Idast. Varaseimad arheoloogilised andmed sibula kasutamise kohta pärinevad 5000 aasta tagant Surnumere ümbrusest. Sibulat on kasutatud kultus-, toidu-, tarbe-, maitse-, ravim-, ilu-, viljakus-, seltsilis-, mee-, mürk-, juur-, värvi-, komposti-, kontroll-, katse-, doonortaimena, kaubaartiklina ja botaanikaaedades eksponaadina. Kuigi harilik sibul on püsik (geofüüt) kasvatatakse teda kultuuris kahe- ja üheaastase aia- ja põllukultuuri (sh vahekultuuri) taimena.
Uus!!: Harilik rästik ja Harilik sibul · Näe rohkem »
Harilik soolikarohi
Harilik soolikarohi Harilik soolikarohi (Tanacetum vulgare L.) on korvõieliste sugukonna soolikarohu perekonda kuuluv mitmeaastane taimeliik.
Uus!!: Harilik rästik ja Harilik soolikarohi · Näe rohkem »
Hariliku rästiku mürk
Hariliku rästiku mürgiks (ladina venenum Viperae berus) nimetatakse rästiku süljenäärmete toksilist eritist (sülge), mis on kliiniliselt tähtis droog.
Uus!!: Harilik rästik ja Hariliku rästiku mürk · Näe rohkem »
Hädaabinumber
Hädaabinumber on telefoninumber, mille kaudu saab ühendust hädaabiteenistustega (päästeteenistus, politsei või kiirabi), et abi kutsuda.
Uus!!: Harilik rästik ja Hädaabinumber · Näe rohkem »
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Uus!!: Harilik rästik ja Hektar · Näe rohkem »
Helmintoosid
Helmintoosid (ka helmintiaasid) ehk usstõved või nugiusstõved on haigused, mis on tekitatud kehas (enamasti soolestikus) nugivate usside (helmintide) poolt.
Uus!!: Harilik rästik ja Helmintoosid · Näe rohkem »
Hemipeenis
Hemipeenis (inglise keeles hemipenis) soomuseliste seltsi isasloomade üksik ja või paarissuguti, ka kopulatsioonielund, mis kopulatsioonil, läbi kloaagi nende kehast välja sopistub.
Uus!!: Harilik rästik ja Hemipeenis · Näe rohkem »
Hiir
Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.
Uus!!: Harilik rästik ja Hiir · Näe rohkem »
Hiireviu
Hiireviu (Buteo buteo) on haugaslaste sugukonda viu perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Harilik rästik ja Hiireviu · Näe rohkem »
Igikelts
Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore ülemine osa.
Uus!!: Harilik rästik ja Igikelts · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Harilik rästik ja Imetajad · Näe rohkem »
Inglased
Inglased (inglise keeles English või English people) on Euroopa rahvas, kes on traditsiooniliselt elanud Inglismaal ja emakeelena rääkinud inglise keelt või mõnda selle erikuju.
Uus!!: Harilik rästik ja Inglased · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Harilik rästik ja Inglismaa · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Harilik rästik ja Inimene · Näe rohkem »
Jacobsoni elund
Jacobsoni elundi (H) paigutus roomajal Jacobsoni elund ehk sahkluu-ninaelund ehk sahkluu-nina elund ehk vomeronasaalelund ehk vomeronasaalne süsteem (ladina organum vomeronasale) on paljude loomade peas paiknev paariline lisahaistmiselund.
Uus!!: Harilik rästik ja Jacobsoni elund · Näe rohkem »
Jahifaasan
Jahifaasani luustik Jahifaasan ehk faasan (Phasianus colchicus) on kanaliste seltsi faasanlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Harilik rästik ja Jahifaasan · Näe rohkem »
Jääaeg
Jääaeg on võrdlemisi lai mõiste, tähendades nüüdsest märksa jahedamat kliimat, millega kaasnes liustike ulatuslik pealetung.
Uus!!: Harilik rästik ja Jääaeg · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Harilik rästik ja Järv · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Harilik rästik ja Jõgi · Näe rohkem »
Juuli
Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu.
Uus!!: Harilik rästik ja Juuli · Näe rohkem »
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Uus!!: Harilik rästik ja Juuni · Näe rohkem »
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Uus!!: Harilik rästik ja Juur · Näe rohkem »
Juura mäed
Juura mäed Juura (prantsuse Jura) on mäestik Euroopas.
Uus!!: Harilik rästik ja Juura mäed · Näe rohkem »
Kael
Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.
Uus!!: Harilik rästik ja Kael · Näe rohkem »
Kaheharuline keel
''Morelia spilota mcdowelli'' kaheharuline keel Kaheharuline keel on keel, mis haruneb otsast kaheks.
Uus!!: Harilik rästik ja Kaheharuline keel · Näe rohkem »
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Harilik rästik ja Kahepaiksed · Näe rohkem »
Kallas
Kallas on veekogu (tavaliselt jõge või väikest järve) ääristav maariba.
Uus!!: Harilik rästik ja Kallas · Näe rohkem »
Kanepilind
Isane kanepilind Kanepilinnu munad Kanepilind (Linaria cannabina) on linnuliik vintlaste sugukonnast kanepilinnu perekonnast.
Uus!!: Harilik rästik ja Kanepilind · Näe rohkem »
Kantserogeenid
Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, ühendid, valmistised või keskkonnatingimused, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust.
Uus!!: Harilik rästik ja Kantserogeenid · Näe rohkem »
Kapillaar (anatoomia)
Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.
Uus!!: Harilik rästik ja Kapillaar (anatoomia) · Näe rohkem »
Karihiir
Karihiir (Sorex) on putuktoiduliste seltsi karihiirlaste sugukonda kuuluv imetajate perekond.
Uus!!: Harilik rästik ja Karihiir · Näe rohkem »
Karmiinleevike
Karmiinleevike (Carpodacus erythrinus) on linnuliik vintlaste sugukonnast karmiinleevikese perekonnast.
Uus!!: Harilik rästik ja Karmiinleevike · Näe rohkem »
Karnivoor
Loomtoiduline loom ehk lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest.
Uus!!: Harilik rästik ja Karnivoor · Näe rohkem »
Kass
Siiami kass Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom.
Uus!!: Harilik rästik ja Kass · Näe rohkem »
Känd
Känd vahetult pärast puu raiumist Mõneaastane arukasekänd Känd (stump)) on pärast puu langetamist maapinda ja sellest ülespoole juurestikule jääv tüveosa.
Uus!!: Harilik rästik ja Känd · Näe rohkem »
Kärnkonn
Kärnkonn (Bufo) on perekond päriskonnaliste seltsist kärnkonlaste (Bufonidae) sugukonnast.
Uus!!: Harilik rästik ja Kärnkonn · Näe rohkem »
Küüslauk
Küüslauk (Allium sativum) on laugu perekonda kuuluv mitmeaastane taime- ja köögiviljakultuuri liik, mida kasvatatakse harilikult kas ühe- või kaheaastasena.
Uus!!: Harilik rästik ja Küüslauk · Näe rohkem »
Kõhukilbised
Kõhukilbised (ladina scuta ventralia, ventralia; gastrostege, ainsuses scutum ventrale) on paljudel soomuselistel keha kõhupoolt katva naha soomused.
Uus!!: Harilik rästik ja Kõhukilbised · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Harilik rästik ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Kehatemperatuur
Kehatemperatuur ehk kehasoojus (inglise body temperature) on kontseptsioon mille kohaselt on elusorganismidel võime kontrollida nii keha soojuskadu kui ka soojusteket, ka füsioloogiline näitaja.
Uus!!: Harilik rästik ja Kehatemperatuur · Näe rohkem »
Kelts
Kelts ehk kirs (omastav kirre) on ajuti (ka kaks või rohkem aastat) külmunud pinnas.
Uus!!: Harilik rästik ja Kelts · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Harilik rästik ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Kestumine
tsikaadlase kestumine Kestumine ehk kestamine (inglise keeles ecdysis) on paljude lülijalgsete, kahepaiksete ja roomajate regulaarne jäiga kutiikula või epidermise marraskihi vahetamine selleks, et loom saaks kasvada.
Uus!!: Harilik rästik ja Kestumine · Näe rohkem »
Kibe paprika
Kibe paprika ehk kirbik ehk kajenni paprika (Capsicum frutescens) on maavitsaliste sugukonna paprika perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Harilik rästik ja Kibe paprika · Näe rohkem »
Kiirukilbis
Kiirukilbis (ladina scutum parietale, sün parietale, mitm scuta parietalia) on paljudel soomuselistel pead katva naha soomus.
Uus!!: Harilik rästik ja Kiirukilbis · Näe rohkem »
Kiur
Kiur (Anthus) on västriklaste sugukonda kuuluv linnuperekond.
Uus!!: Harilik rästik ja Kiur · Näe rohkem »
Kloaaginääre
Kloaaginääre (inglise cloacal scent gland, cloacal gland) on osadel selgroogsetel (näiteks madudel) saba piirkonnas, kummalgil pool kloaaki, paiknev nääre.
Uus!!: Harilik rästik ja Kloaaginääre · Näe rohkem »
Kloaak
Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.
Uus!!: Harilik rästik ja Kloaak · Näe rohkem »
Kolmnurk
Kolmnurk on kolme tipuga hulknurk.
Uus!!: Harilik rästik ja Kolmnurk · Näe rohkem »
Kopsupõletik
Kopsupõletik ehk pneumoonia (ladina pneumonia) on osadel suletud vereringega loomadel (sh inimestel) tekkiv kopsukoe põletik.
Uus!!: Harilik rästik ja Kopsupõletik · Näe rohkem »
Kopulatsioon
Harilike toakärbeste kopulatsioon Kopulatsioon on sugulisel teel paljunevate loomade suguelundite ühtimine seemendamiseks ja munaraku viljastamiseks.
Uus!!: Harilik rästik ja Kopulatsioon · Näe rohkem »
Kopulatsioonikork
Kopulatsioonikork ka seemnevedelikukork (inglise keeles mating plug) on mitmete suguküpsete isasloomade poolt kopulatsiooni vahendusel peamiselt emassuguelunditesse väljutatud seemnevedelikust moodustuv (hüübinud) tahke korgina toimiv moodustis.
Uus!!: Harilik rästik ja Kopulatsioonikork · Näe rohkem »
Korea
Korea on maa Kaug-Idas Korea poolsaarel Hiina ja Jaapani vahel.
Uus!!: Harilik rästik ja Korea · Näe rohkem »
Kultuurmaastik
Kultuurmaastik ehk kultuurmaistu (ka antropogeenne maastik või inimkujundatud maastik) on maastik, kus inimtegevus on loodust tugevalt muutnud või mõjutanud.
Uus!!: Harilik rästik ja Kultuurmaastik · Näe rohkem »
Kunel
Kunel (Glis glis) on suurekasvuline unihiir ja ainuke elav liik perekonnast Glis.
Uus!!: Harilik rästik ja Kunel · Näe rohkem »
Kurt
Rahvusvaheline kurtuse sümbol Kurt on inimene, kellel puudub kuulmine või on tugevalt häiritud.
Uus!!: Harilik rästik ja Kurt · Näe rohkem »
Lahas
Lahas on nihestunud või murdunud või muul viisil vigastatud kehaosa(de) toestamiseks ja kaitseks kasutatav kipsist, plastist või muust materjalist valmistatud jäik või piiratud ulatuses painduv vahend.
Uus!!: Harilik rästik ja Lahas · Näe rohkem »
Laubakilbis
Laubakilbis (ladina scutum frontale, sün frontale) on paljudel soomuselistel pead katva naha soomus.
Uus!!: Harilik rästik ja Laubakilbis · Näe rohkem »
Lavendel
Lavendel (Lavandula) on igihaljaste aromaatsete poolpõõsaste, lehtpõõsaste ja rohttaimede perekond huulõieliste sugukonnast.
Uus!!: Harilik rästik ja Lavendel · Näe rohkem »
Lüli
Lüli (ladina vertebra; mitmuses vertebrae) ehk selgroolüli on paljude selgroogsete loomade skeleti rõngataoline mitme jätkega kere luu, millest koosneb selgroog.
Uus!!: Harilik rästik ja Lüli · Näe rohkem »
Lümfosarkoom
Lümfosarkoomiks (ladina keeles lymphosarcoma) nimetatakse osadel loomadel (sh inimestel) vohavat lümfisõlmede pahaloomulist kasvajat.
Uus!!: Harilik rästik ja Lümfosarkoom · Näe rohkem »
Leepra
Leepra ehk pidalitõbi ehk Hanseni tõbi on pikka aega kestev peamiselt inimestel esinev raske nakkushaigus, mis põhjustab granulomatoosset põletikku ja mille tekitajaks on mükobakterid leepra mükobakter ja Mycobacterium lepromatosis.
Uus!!: Harilik rästik ja Leepra · Näe rohkem »
Lehelind
Lehelind (Phylloscopus) on värvuliste seltsi põõsalindlaste sugukonda kuuluv lindude perekond.
Uus!!: Harilik rästik ja Lehelind · Näe rohkem »
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Uus!!: Harilik rästik ja Levila · Näe rohkem »
Liigiteke
Liigiteke ehk spetsiatsioon on evolutsiooniprotsess, mille tulemusena tekivad uued liigid.
Uus!!: Harilik rästik ja Liigiteke · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Harilik rästik ja Linnud · Näe rohkem »
Looduskaitse all olevad liigid Eestis
Kõre (''Epidalea calamita'') on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik Viigerhüljes (''Phoca hispida'') on teise kaitsekategooria kaitsealune liik Hallpea-rähn, üks kolmanda kategooria kaitsealustest liikidest Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse.
Uus!!: Harilik rästik ja Looduskaitse all olevad liigid Eestis · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Harilik rästik ja Loomad · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Harilik rästik ja Loomade elu · Näe rohkem »
Lumi
Lumi Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.
Uus!!: Harilik rästik ja Lumi · Näe rohkem »
Maapind
Maapind on Maa pind.
Uus!!: Harilik rästik ja Maapind · Näe rohkem »
Madukotkas
Madukotkas (Circaetus gallicus) on haugaslaste sugukonnna madukotka perekonda kuuluv röövlind.
Uus!!: Harilik rästik ja Madukotkas · Näe rohkem »
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Uus!!: Harilik rästik ja Magu · Näe rohkem »
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Uus!!: Harilik rästik ja Mai · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Harilik rästik ja Maolised · Näe rohkem »
Mardikalised
Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Uus!!: Harilik rästik ja Mardikalised · Näe rohkem »
Mäestik
Tatrad Poola lõunaosas Pamiiri mäestik Mäestik on enamasti piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm.
Uus!!: Harilik rästik ja Mäestik · Näe rohkem »
Mäger
Mägra jäljerada Kõrvemaal 2021. aasta märtsis Mäger (Meles meles) on kärplaste sugukonda kuuluv kiskjaline.
Uus!!: Harilik rästik ja Mäger · Näe rohkem »
Männik
Männik Eestis Männik Meenikunno maastikukaitsealal Eesti männikute levikukaart (rohelisega) Männik talvel, Seidla kandis 2017. aastal. Männik ehk männimets on mets, kus valdav puu on mänd (Eestis harilik mänd).
Uus!!: Harilik rästik ja Männik · Näe rohkem »
Mürgiaparaat
Mürgiaparaat on osade tänapäevaste imetajate ja soomuseliste elundisüsteem.
Uus!!: Harilik rästik ja Mürgiaparaat · Näe rohkem »
Mürkmadu
Looduses elav ja maokasvandustes peetav harilik rästik kuulub Euroopas meditsiiniliselt ja farmakoloogiliselt oluliste mürkmadude hulka Mürkmadu on madu, kes saakloomade püüdmisel ja enesekaitseks röövloomade ehk vaenlaste vastu eritab, valdavalt hammustuse ajal, lõualuudel paiknevate mürgihammaste kaudu mürgist süljenäärmete eritist – sülge.
Uus!!: Harilik rästik ja Mürkmadu · Näe rohkem »
Melanism
Melanism (ladina melanismus) on paljudel organismidel melaniini toime tulemusel tekkiv naha, limaskestade või ka elundite ning isegi karvkatte tumedus.
Uus!!: Harilik rästik ja Melanism · Näe rohkem »
Metsvint
Metsvint võib mõnel pool toitu käestki võtta Metsvint (Fringilla coelebs) on vintlaste sugukonda vindi perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Harilik rästik ja Metsvint · Näe rohkem »
Mikroskoop
stereomikroskoobi abil reisidokumendi õigsust Mikroskoop (kreeka sõnadest mikros 'väike' ja skopeō 'vaatan') on optikariist, mis võimaldab näha väikeste, inimsilmale enamasti nähtamatute esemete, elusorganismide või nende objektide struktuuri detailide suurendatud kujutisi.
Uus!!: Harilik rästik ja Mikroskoop · Näe rohkem »
Mitmikisadus
Mitmikisaduseks(inglise keeles multiple paternity) loetakse tavaliselt loomadel (putukad, kalad, roomajad, linnud ja imetajad) polügaamia (sh polüandria) tulemusel sündinud järglaste erilist geneetilist kooslust, kus järglaste geenid (ja/või teised molekulaarsed markerid) on seostatavad mitme isase geenidega.
Uus!!: Harilik rästik ja Mitmikisadus · Näe rohkem »
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Uus!!: Harilik rästik ja Muna · Näe rohkem »
Munajuha
Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.
Uus!!: Harilik rästik ja Munajuha · Näe rohkem »
Murulauk
Murulaugu õisik Murulauk (Allium schoenoprasum) on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast.
Uus!!: Harilik rästik ja Murulauk · Näe rohkem »
Mustlased
pisi Mustlased ehk romad (varem eesti keeles ka romid; omakeelne nimetus rom, mitmus roma, 'mees; inimene') on India põhjapiirkondadest pärinev rändrahvas.
Uus!!: Harilik rästik ja Mustlased · Näe rohkem »
Mutt
Mutt ehk euroopa mutt ehk harilik mutt ehk tavamutt (Talpa europaea) on mutlaste sugukonda muti perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Harilik rästik ja Mutt · Näe rohkem »
Naftaleen
Naftaleen (varem nimetatud ka naftaliin) C10H8 on kondenseerunud tuumadega areenide klassi kuuluv orgaaniline aine.
Uus!!: Harilik rästik ja Naftaleen · Näe rohkem »
Näärmed
Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).
Uus!!: Harilik rästik ja Näärmed · Näe rohkem »
Nälkjad
Nälkjaid Nälkjad on maismaal elavad kopsteod, kellel koda puudub või on väliselt nähtamatu.
Uus!!: Harilik rästik ja Nälkjad · Näe rohkem »
Närilised
Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.
Uus!!: Harilik rästik ja Närilised · Näe rohkem »
Närv
Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.
Uus!!: Harilik rästik ja Närv · Näe rohkem »
Neeru-sugusegmendid
Neeru-sugusegmentideks (inglise keeles renal sex segments) nimetatakse soomuseliste seltsi isasloomadel neerudes paiknevaid nefronite osi, mis toimivad sigimisperioodil lisa-suguelunditena.
Uus!!: Harilik rästik ja Neeru-sugusegmendid · Näe rohkem »
Nestori kroonika
Nestori kroonika ehk leetopiss "Jutustus möödunud aegadest", täpsemalt "Ajalike aastate lugu"Ain Mäesalu.
Uus!!: Harilik rästik ja Nestori kroonika · Näe rohkem »
Niit
Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.
Uus!!: Harilik rästik ja Niit · Näe rohkem »
Ninakilbis
Ninakilbis (ladina scutum nasale;nasale; lüh n) on paljudel roomajatel peas väliste sõõrmete juures paiknev soomus.
Uus!!: Harilik rästik ja Ninakilbis · Näe rohkem »
Nokisekilbis
Nokisekilbis (ladina scutum rostrale;rostrale; lüh r) on paljudel soomuselistel (sh madudel) peas ninamikutipu juures paiknev paaritu soomus.
Uus!!: Harilik rästik ja Nokisekilbis · Näe rohkem »
Nokisrästik
Nokisrästik (Vipera ammodytes) on rästiklaste sugukonda rästiku perekonda kuuluv mürkmadu, kes elab peamiselt Balkanil, kuid tema levila ulatub Kirde-Itaaliast Küklaadideni.
Uus!!: Harilik rästik ja Nokisrästik · Näe rohkem »
Oks
Puu võra koosneb erineva järgu okstest Oks on taimede (eriti puittaimede) külgpungast arenenud, harilikult puitunud varreharu.
Uus!!: Harilik rästik ja Oks · Näe rohkem »
Oktoober
Oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu on Gregoriuse kalendris aasta kümnes kuu.
Uus!!: Harilik rästik ja Oktoober · Näe rohkem »
Oleg
"Oleg jätab hüvasti oma lemmikhobusega", Viktor Vasnetsov Oleg (Ве́щий Оле́г, ka Helge, Helgu või Helgi; enne 862. aastat – 912 või 922) oli Vana-Vene riigi tegelik rajaja.
Uus!!: Harilik rästik ja Oleg · Näe rohkem »
Ovaal
Ovaal Muna projektsiooni on sageli toodud ovaali näiteks looduses Ovaal on kinnine tasapinnaline kõverjoon, mis meenutab muna projektsiooni.
Uus!!: Harilik rästik ja Ovaal · Näe rohkem »
Ovulatsioon
Munaraku küpsemine munasarjas ja ovulatsioon (4) Ovulatsioon ehk munairre (ladina ovulatio) on küpsenud munasarjanääpsu ümbritseva folliikulikesta (theca folliculi) puhkemine (rebenemine) ja follikulaarvedeliku valla pääsemine.
Uus!!: Harilik rästik ja Ovulatsioon · Näe rohkem »
Paanika
Paanika on inimest või looma, eriti teatud inimhulka või karja äkitselt haarav meeletu hirm, kabuhirm; segadus, peataolek.
Uus!!: Harilik rästik ja Paanika · Näe rohkem »
Paigatruudus
Valge-toonekurg jääb aastateks ühele pesale truuks Paigatruudus ehk filopatria (kreeka keelest, 'koduarmastus') on paljudele loomadele (nt lindudele, kaladele jt) iseloomulik omadus elutseda püsivalt oma sünnipaigas või tulla sinna pärast rännet tagasi.
Uus!!: Harilik rästik ja Paigatruudus · Näe rohkem »
Papilloomiviirused
Papilloomiviirused (Papillomaviridae) on sugukond väikseid ümbriseta DNA-viirusi.
Uus!!: Harilik rästik ja Papilloomiviirused · Näe rohkem »
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Uus!!: Harilik rästik ja Parasitism · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Harilik rästik ja Parasvööde · Näe rohkem »
Päriskonnalised
Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Uus!!: Harilik rästik ja Päriskonnalised · Näe rohkem »
Pärisrästiklased
Pärisrästiklased (Viperinae) madude alamsugukond.
Uus!!: Harilik rästik ja Pärisrästiklased · Näe rohkem »
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Uus!!: Harilik rästik ja Põõsas · Näe rohkem »
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Uus!!: Harilik rästik ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »
Põhjalaius
pisi Põhjalaius on põhjapoolkeral asuva punkti geograafiline laius.
Uus!!: Harilik rästik ja Põhjalaius · Näe rohkem »
Põlendik
Põlendik (inglise burnt woodland) on valdavalt metsanduses kasutatav termin metsata metsamaa osa kohta, mis on metsapõlengus kas osaliselt või täielikult hukkunud.
Uus!!: Harilik rästik ja Põlendik · Näe rohkem »
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Uus!!: Harilik rästik ja Pea · Näe rohkem »
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Uus!!: Harilik rästik ja Peaaju · Näe rohkem »
Peiulill
Madal peiulill Peiulill (Tagetes) on taimeperekond korvõieliste sugukonnas.
Uus!!: Harilik rästik ja Peiulill · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Harilik rästik ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Piparmünt
Piparmünt (Mentha × piperita) on huulõieliste sugukonna mündi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, vesimündi (Mentha aquatiaca) ja rohemündi (Mentha spicata) hübriid.
Uus!!: Harilik rästik ja Piparmünt · Näe rohkem »
Platsenta
Platsenta (lad placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on emaste selgroogsete imetajate, aga ka mõnede roomajate elund, mis areneb tiinuse või raseduse puhul ja on ühine ema ja loote organismile.
Uus!!: Harilik rästik ja Platsenta · Näe rohkem »
Pleistotseen
Pleistotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Uus!!: Harilik rästik ja Pleistotseen · Näe rohkem »
Plinius
Plinius on kahe tuntud antiikautori nimi.
Uus!!: Harilik rästik ja Plinius · Näe rohkem »
Pliotseen
Pliotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Uus!!: Harilik rästik ja Pliotseen · Näe rohkem »
Polüandria (zooloogia)
Polüandriaks (inglise keeles polyandry) nimetatakse zooloogias suguliselt paljunevate loomade sigimiskäitumise vormi, mida iseloomustab ühe suguküpse emase isendi paaritumine enam kui ühe suguküpse isasega (mõeldud peamiselt ühe sigimisperioodi kestel).
Uus!!: Harilik rästik ja Polüandria (zooloogia) · Näe rohkem »
Polügüünia (zooloogia)
Polügüüniaks (inglise keeles polygyny) nimetatakse zooloogias suguliselt paljunevate loomade (näiteks linnud, maod) sigimiskäitumise vormi, mida iseloomustab ühe suguküpse isase isendi paaritumine enam kui ühe suguküpse emasega (mõeldud peamiselt ühe sigimisperioodi kestel).
Uus!!: Harilik rästik ja Polügüünia (zooloogia) · Näe rohkem »
Proopiomelanokortiin
Proopiomelanokortiin (lühend POMC) on paljude selgroogsete loomade ajuripatsi eessagara moodustatav peptiid ja prohormoon.
Uus!!: Harilik rästik ja Proopiomelanokortiin · Näe rohkem »
Pruun
Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.
Uus!!: Harilik rästik ja Pruun · Näe rohkem »
Puhkeseisund
Puhkeseisund ehk dormantsus on elusorganismide füsioloogiline seisund, mis avaldub nende normaalsest madalamas ainevahetustasemes, organismi tunduvalt väiksemas veevajaduses ja muudes eluavaldustes.
Uus!!: Harilik rästik ja Puhkeseisund · Näe rohkem »
Punane
Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.
Uus!!: Harilik rästik ja Punane · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Harilik rästik ja Putukad · Näe rohkem »
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Uus!!: Harilik rästik ja Puu · Näe rohkem »
Puugid
Puugid (Ixodoidea) on lülijalgsete hõimkonna ämblikulaadsete klassi nugilestaliste seltsi kuuluv loomade ülemsugukond.
Uus!!: Harilik rästik ja Puugid · Näe rohkem »
Rabakonn
Rabakonn (Rana arvalis) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Harilik rästik ja Rabakonn · Näe rohkem »
Raiesmik
Raiesmik Laupa külas 2023. aastal Raiesmik ehk raiestik ehk kännustik (inglise clear cut area) on valdavalt metsanduses kasutatav termin metsamaa kohta, mis jääb järele pärast metsa lageraiet kuni uue metsapõlvkonna võrade liitumiseni.
Uus!!: Harilik rästik ja Raiesmik · Näe rohkem »
Rästik (perekond)
Rästik (Vipera) on rästiklaste sugukonda kuuluv maoperekond.
Uus!!: Harilik rästik ja Rästik (perekond) · Näe rohkem »
Rästiklased
Rästiklased (Viperidae) on madude sugukond, kelle esindajaid leiab üle kogu Maa, välja arvatud Antarktika, Austraalia, Uus-Meremaa, Iirimaa, Madagaskar, Hawaii ja väiksemad saared ning põhjapolaarjoonest põhja poole jäävatel aladel.
Uus!!: Harilik rästik ja Rästiklased · Näe rohkem »
Rästikuhammustus
Rästikuhammustuseks nimetatakse rästiklaste hammustuse tagajärjel inimesel või loomadel tekkinud vigastust (hammustus – kas ühe või ka kahe ehk mitmekordse hambajälje näol või muljumine).
Uus!!: Harilik rästik ja Rästikuhammustus · Näe rohkem »
Rästikuhammustuse mürgistus
Rästikuhammustuse mürgistuseks nimetatakse inimestel või koduloomadel tekkida võivat mürgistusseisundit rästiku hammustuse tagajärjel eesmürgihammaste abiga kudedesse, organismi suurde vereringesse sattunud rästikumürgi toimel.
Uus!!: Harilik rästik ja Rästikuhammustuse mürgistus · Näe rohkem »
Rästikumürgi antiseerum
Rästikumürgi antiseerum ehk rästikumürgi vastumürk on ravimpreparaat ka vastumürk ja aine, mille manustamise eesmärgiks on mitmete rästiku perekonna madude maohammustuse tagajärjel elusloomade vereringesse sattuda võivate maosüljes olevate ainete toksilisuse vähendamine, neutraliseerimine ja ka kaotamine.
Uus!!: Harilik rästik ja Rästikumürgi antiseerum · Näe rohkem »
Räts
Räts (Asio) on kakuliste seltsi kaklaste sugukonda kuuluv lindude perekond.
Uus!!: Harilik rästik ja Räts · Näe rohkem »
Röövik
Röövik on täismoondega putukate arengujärk, liblikaliste vastne.
Uus!!: Harilik rästik ja Röövik · Näe rohkem »
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Harilik rästik ja Rebane · Näe rohkem »
Rebu
Rebu on loomade (sh inimese) munaraku varuaine.
Uus!!: Harilik rästik ja Rebu · Näe rohkem »
Rein Maran
Rein Maran 2009. aastal Rein Maran (kuni 25.01.1937 Rein Hüts; sündinud 13. septembril 1931 Tartus) on eesti filmioperaator ja -režissöör.
Uus!!: Harilik rästik ja Rein Maran · Näe rohkem »
Retroviirused
Retroviirused (Retroviridae) on viiruste sugukond, mille genoom koosneb kahest RNA molekulist ja mille genoomis kodeeritud revertaasi ehk pöördtranskriptaasi abil kopeerib viirus end DNA vormi ja suudab integraasi abil liituda peremeesorganismi pärilikkusainega.
Uus!!: Harilik rästik ja Retroviirused · Näe rohkem »
Rohukonn
Rohukonn Prandi külas Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aasta kevadel Kõrvemaal Rohukonn (Rana temporaria) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Harilik rästik ja Rohukonn · Näe rohkem »
Romb
Romb Romb on nelinurkne tasapinnaline kujund, mille kõik küljed on võrdsed.
Uus!!: Harilik rästik ja Romb · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Harilik rästik ja Roomajad · Näe rohkem »
Roomajate andmebaas
Roomajate andmebaas (inglise keeles The Reptile Database; Reptile DB) on teaduslik veebiandmebaas, kuhu kogutakse taksonoomilist informatsiooni kõigi tänapäeval elavate roomajate seltsi liigitatud loomade, nagu kilpkonnaliste, maoliste, sisalikuliste, krokodilliliste, tuataarade ja taanduriliste kohta.
Uus!!: Harilik rästik ja Roomajate andmebaas · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Harilik rästik ja Rootsi · Näe rohkem »
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Uus!!: Harilik rästik ja Saba · Näe rohkem »
Sabaalune kilbis
Sabaalune kilbis (ladina scutum subcaudale, mitm scuta subcaudalia;urostege;subcaudalia) on osadel soomuselistel kere kõhupoolel paiknev saba kattev naha soomus.
Uus!!: Harilik rästik ja Sabaalune kilbis · Näe rohkem »
Sabalülid
Sabalülid (ladina vertebrae caudales; ainsuses vertebra caudalis) on paljude sabaga selgroogsete loomade skeleti luud.
Uus!!: Harilik rästik ja Sabalülid · Näe rohkem »
Sahhalin
Sahhalin (vene keeles Сахалин, jaapani keeles 樺太 (Karafuto), サガレン (Sagaren)) on Venemaale kuuluv saar Vaikses ookeanis.
Uus!!: Harilik rästik ja Sahhalin · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Harilik rästik ja Saksamaa · Näe rohkem »
Salvei
Salvei (Salvia) on taimede perekond huulõieliste sugukonnast.
Uus!!: Harilik rästik ja Salvei · Näe rohkem »
Süljenäärmed
Suured süljenäärmed inimesel: 1. kõrvasüljenääre, 2. keelealune süljenääre, 3. lõuaalune süljenääre Süljenääre (ladina glandula salivaria, mitmuses glandulae salivariae) on paljude putukate ja loomade peas paiknevate ja suuõõnde avanevate sülge eritavate välissekretsiooninäärmete rühma üldnimetus.
Uus!!: Harilik rästik ja Süljenäärmed · Näe rohkem »
Sünonüüm (bioloogia)
Sünonüümiks nimetatakse kõiki ühele looma- või taimeliigile pandud kõlblikke nimesid.
Uus!!: Harilik rästik ja Sünonüüm (bioloogia) · Näe rohkem »
Süstoolne vererõhk
Süstoolne vererõhk on vererõhk, mis näitab suletud vereringeelundkonnaga organismidel suure vereringe suurte arterite kõige kõrgemat rõhku vatsakestesüstoli jooksul.
Uus!!: Harilik rästik ja Süstoolne vererõhk · Näe rohkem »
Sõõrmed
Sõõre (ladina naris) on paljudel tetrapoodidel üks kahest avausest ninas, millest algab ninaõõs.
Uus!!: Harilik rästik ja Sõõrmed · Näe rohkem »
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Uus!!: Harilik rästik ja Segamets · Näe rohkem »
Seljakilbis
Seljakilbis (ladina scutum dorsale, mitm scuta dorsalia; dorsale) on paljudel soomuselistel keha seljapoolt katva naha soomus.
Uus!!: Harilik rästik ja Seljakilbis · Näe rohkem »
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Uus!!: Harilik rästik ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »
Sepsis
Sepsis (/sɛpsɨs /; kreeka: σῆψις "mädanemine, kõdunemine") ehk veremürgistus on potentsiaalselt eluohtlik kogu keha põletik (süsteemne põletikulise reaktsiooni sündroom – systemic inflammatory response syndrome ehk SIRS), mida põhjustab raske infektsioon.
Uus!!: Harilik rästik ja Sepsis · Näe rohkem »
September
September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu.
Uus!!: Harilik rästik ja September · Näe rohkem »
Siil
Siil ehk harilik siil (Erinaceus europaeus) on lühikõrvaline putuktoiduline siillaste sugukonnast, üks kahest Eestis elavast siililiigist.
Uus!!: Harilik rästik ja Siil · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Harilik rästik ja Silm · Näe rohkem »
Silmaalune kilbis
Silmaalune kilbis (ladina scutum suboculare, sün suboculare, mitm scuta subocularia) on paljudel soomuselistel pead katva naha soomus.
Uus!!: Harilik rästik ja Silmaalune kilbis · Näe rohkem »
Silmaüline kilbis
Silmaüline kilbis (ladina scutum supraoculare, sün supraoculare, mitm scuta supraocularia) on paljudel soomuselistel pead katva naha soomus.
Uus!!: Harilik rästik ja Silmaüline kilbis · Näe rohkem »
Silmaeesne kilbis
Silmaeesne kilbis (ladina scutum praeoculare, sün praeoculare, mitm scuta praeocularia) on paljudel soomuselistel pead katva naha soomus.
Uus!!: Harilik rästik ja Silmaeesne kilbis · Näe rohkem »
Silmatagune kilbis
Silmatagune kilbis (ladina scutum postoculare, sün postoculare, mitm scuta postocularia) on paljudel soomuselistel pead katva naha soomus.
Uus!!: Harilik rästik ja Silmatagune kilbis · Näe rohkem »
Sipelglased
Sipelga ''Myrmecia nigrocincta'' pea Austraalias Sipelglased (Formicidae) on ühiseluliste putukate sugukond kiletiivaliste seltsist.
Uus!!: Harilik rästik ja Sipelglased · Näe rohkem »
Sisalikulised
Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Sisalikud (Sauria) on laialt levinud roomajate rühm, kuhu kuulub üle 5700 liigi.
Uus!!: Harilik rästik ja Sisalikulised · Näe rohkem »
Siuglemine
Siuglemine on paljude jalutute loomade loomulik liikumisviis looduses (nii maapinnal kui ka veekogudes), mille korral loom liigub edasi keha justkui sujuvate kurvidena liigutades (lihaste kokkutõmme) ja neid läbides (lihaste lõtvumine).
Uus!!: Harilik rästik ja Siuglemine · Näe rohkem »
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Uus!!: Harilik rästik ja Skelett · Näe rohkem »
Sloveenia
Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul.
Uus!!: Harilik rästik ja Sloveenia · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Harilik rästik ja Soo · Näe rohkem »
Soomuselised
Soomuselised (Squamata) on roomajate klassi alamklassi diapsiidid kuuluv suurim selts, millesse kuuluvad sisalikud ja maod.
Uus!!: Harilik rästik ja Soomuselised · Näe rohkem »
Soomussisalikud
Soomussisalikud (Lepidosauria) on roomajate klassi kuuluv ülemselts, vahel ka alamklass.
Uus!!: Harilik rästik ja Soomussisalikud · Näe rohkem »
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Uus!!: Harilik rästik ja Sperm · Näe rohkem »
Sperma
Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.
Uus!!: Harilik rästik ja Sperma · Näe rohkem »
Stepp
Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.
Uus!!: Harilik rästik ja Stepp · Näe rohkem »
Steroidid
Steroidid (ingl. steroids) on polütsükliliste lipiidühendite perekonda kuuluvad steraani sisaldavad ained.
Uus!!: Harilik rästik ja Steroidid · Näe rohkem »
Sugu (bioloogia)
Bioloogiline sugu (inglise keeles sex) on bioloogia kategooria, mis tähistab sugulise paljunemise osapooli, kus isendid eristuvad paljunemiseks vajalike sugurakkude tootmise alusel emas- (toodab munarakke) ja isasorganismideks (toodab seemnerakke).
Uus!!: Harilik rästik ja Sugu (bioloogia) · Näe rohkem »
Suguküpsus
Suguküpsus on organismi võime suguliseks paljunemiseks.
Uus!!: Harilik rästik ja Suguküpsus · Näe rohkem »
Sugukond
Sugukond tähistab genealoogias ühe meesisiku või esivanemate paari kõiki järglasi meesliinis, st.
Uus!!: Harilik rästik ja Sugukond · Näe rohkem »
Suguti
Suguti (ladina keeles penis, kreeka keeles phallos) on isaslooma sugutamiselund ehk kopulatsioonielund ehk paaritumiselund ehk välimine isassuguelund.
Uus!!: Harilik rästik ja Suguti · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Harilik rästik ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Taiga
Norra taiga Siberi taiga Taiga levik põhjapoolkeral Taiga on põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala (bioom) okasmetsa enamusega.
Uus!!: Harilik rästik ja Taiga · Näe rohkem »
Taimestik
Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.
Uus!!: Harilik rästik ja Taimestik · Näe rohkem »
Talvitumine
Talvitumine on protsess, mille käigus mõned organismid kohanevad talviste (miinustemperatuurid, jää, lumi, piiratud toiduvarud) tingimustega, mis takistavad nende organismide normaalset elutegevust või isegi muudavad ellujäämise võimatuks.
Uus!!: Harilik rästik ja Talvitumine · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Harilik rästik ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »
Tiinus
Tiine emalõvi Tiinus on imetajast emaslooma füsioloogiline seisund, mis algab emassugurakkude (munarakkude) viljastumisega ja lõpeb tiinuse enneaegse katkemise või poegimisega.
Uus!!: Harilik rästik ja Tiinus · Näe rohkem »
Tina
Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.
Uus!!: Harilik rästik ja Tina · Näe rohkem »
Tirtslased
Tirtslased (Acrididae) on sugukond sihktiivaliste putukate seltsist ja alamseltsist tirtsulised (Caelifera), kuhu kuuluvad veel ka sirtslased (Tetrigidae).
Uus!!: Harilik rästik ja Tirtslased · Näe rohkem »
Triiton
Triiton on triitiumi (vesinik-3) tuum.
Uus!!: Harilik rästik ja Triiton · Näe rohkem »
Tsiitsitaja
Tsiitsitaja (Emberiza) on tsiitsitajalaste sugukonda kuuluv linnuperekond.
Uus!!: Harilik rästik ja Tsiitsitaja · Näe rohkem »
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Uus!!: Harilik rästik ja Tsink · Näe rohkem »
Tuhkur
Tuhkur ehk metstuhkur ehk tõhk (Mustela putorius) on väike kärplane, Eesti pärismaine kiskja.
Uus!!: Harilik rästik ja Tuhkur · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Harilik rästik ja Ungari · Näe rohkem »
Urg
Vöötorav urust väljumas Urg on pinnases asuv koopakujuline looma, linnu või kala püsielupaik.
Uus!!: Harilik rästik ja Urg · Näe rohkem »
Uruhiir
Põld-uruhiir Uruhiir (Microtus) on hamsterlaste sugukonda kuuluv näriliste perekond.
Uus!!: Harilik rästik ja Uruhiir · Näe rohkem »
Ussiviin
Ussiviinaks ehk rästikuviinaks nimetatakse maitsestatud viina, mida kasutatakse rahvameditsiinis ja -veterinaarias nii sees- kui ka välispidise ravivahendina.
Uus!!: Harilik rästik ja Ussiviin · Näe rohkem »
Vaagnakannus
Vaagnakannus (inglise keeles pelvic spur) on paariline tagajäsemete jäänus mõnedel selgroogsetel loomadel.
Uus!!: Harilik rästik ja Vaagnakannus · Näe rohkem »
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Uus!!: Harilik rästik ja Valge · Näe rohkem »
Valge-toonekurg
Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg. Valge-toonekurge on kaks alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias. Ida-toonekurge (Ciconia boyciana), keda praegu loetakse omaette liigiks, käsitleti varem samuti valge-toonekure alamliigina. Valge-toonekurg on Leedu rahvuslind ja Valgevene mitteametlik rahvuslik sümbol. Leidub vihjeid tema rahvuslinnuks valimise kohta Saksamaal ja Poolas, aga need ei vasta tõele.
Uus!!: Harilik rästik ja Valge-toonekurg · Näe rohkem »
Vares
Vares (Corvus) on lindude perekond vareslaste sugukonnast.
Uus!!: Harilik rästik ja Vares · Näe rohkem »
Vaskuss
Vaskuss ehk harilik vaskuss (Anguis fragilis) on vaskuslaste sugukonda vaskussi perekonda kuuluv jalutu sisalik.
Uus!!: Harilik rästik ja Vaskuss · Näe rohkem »
Vastumürk
Vastumürk (kreeka keeles αντιδιδοναι antididonai) ka antidoot ehk kaitseravim on aine, mille manustamise eesmärk on mürkide ja toksiinide toime vähendamine, neutraliseerimine ja kaotamine.
Uus!!: Harilik rästik ja Vastumürk · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Harilik rästik ja Väävel · Näe rohkem »
Väliskõrv
Väliskõrv (ladina keeles auris externa) on paljude selgroogsete kõrva osa, mis koosneb harilikult kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust.
Uus!!: Harilik rästik ja Väliskõrv · Näe rohkem »
Vererõhk
Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.
Uus!!: Harilik rästik ja Vererõhk · Näe rohkem »
Vesilik
Vesilik ehk triiton (Triturus) on salamanderlaste sugukonda arvatud perekond kahepaikseid.
Uus!!: Harilik rästik ja Vesilik · Näe rohkem »
Vihmauss
Vihmauss (Lumbricus) on väheharjasusside perekond vihmauslaste sugukonnast.
Uus!!: Harilik rästik ja Vihmauss · Näe rohkem »
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Uus!!: Harilik rästik ja Viirused · Näe rohkem »
Vikerkest
Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.
Uus!!: Harilik rästik ja Vikerkest · Näe rohkem »
Vipera berus bosniensis
Vipera berus bosniensis on hariliku rästiku alamliik, mõnede autorite järgi liik Vipera bosniensis.
Uus!!: Harilik rästik ja Vipera berus bosniensis · Näe rohkem »
Vipera berus nikolskii
Vipera berus nikolskii on hariliku rästiku alamliik.
Uus!!: Harilik rästik ja Vipera berus nikolskii · Näe rohkem »
Vipera berus sachalinensis
Vipera berus sachalinensis on hariliku rästiku alamliik, mõnede autorite järgi liik Vipera sachalinensis.
Uus!!: Harilik rästik ja Vipera berus sachalinensis · Näe rohkem »
Vivipaaria
Vivipaaria (inglise keeles vivipary) on valdavalt sugulise paljunemise, harvemini ka vegetatiivse paljunemise vorm.
Uus!!: Harilik rästik ja Vivipaaria · Näe rohkem »
Vorstirohi
Vorstirohi on kas.
Uus!!: Harilik rästik ja Vorstirohi · Näe rohkem »
112 (hädaabinumber)
112 on hädaabinumber, mida saab valida ilma kõnealustustasu ja minutitasuta kõigilt laua- ja mobiiltelefonidelt või taksofonidest, et saada ühendust hädaabiteenistustega (päästeteenistus, politsei või kiirabi).
Uus!!: Harilik rästik ja 112 (hädaabinumber) · Näe rohkem »
1771
1771.
Uus!!: Harilik rästik ja 1771 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Coluber Caeruleus, Coluber Chersea, Coluber Melanis, Coluber Scytha, Coluber berus, Coluber coeruleus, Coluber prester, Coluber sachalinensis continentalis, Coluber vipera Anglorum, Echidnoides trilamina, Pelias Chersea, Pelias berus, Pelias dorsalis, Pelias elberfeldi, Pelias flavescens, Pelias neglecta, Pelias occidentalis, Pelias rudolphi, Pelias schoettleri, Pelias schreiberi, Pelias schöttleri, Pelias subalpina, Pelias sudetica, Pelias tyrolensis, Rästik, Tavaline rästik, Vipera Pelias, Vipera berus, Vipera berus berus, Vipera chersea, Vipera communis, Vipera limnaea, Vipera marasso, Vipera marchici, Vipera melanis, Vipera prester, Vipera torva, Vipera trilamina.
