Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Harilik äädikakärbes

Index Harilik äädikakärbes

Harilik äädikakärbes ehk harilik puuviljakärbes (Drosophila melanogaster) on kahetiivaline putukas, keda kasutatakse tihti bioloogias katseloomana ja kes oli üks esimesi geneetiliselt uuritud loomi.

35 suhted: Aluspaar, Arengubioloogia, Autosoom, Äädikakärbes (perekond), Bakterid, Elektriimpulss, Emane, Geen, Genoom, Inglise keel, Jagatis, Järglane, Kahepaiksed, Kahetiivalised, Katseloom, Kõdukärblased, Kõrb, Kromosoom, Kromosoomistik, Kuuejalgsed, Lülijalgsed, Loomad, Maa, Mudelorganism, Neuron, Orbiit, Pärm, Putukad, Roomajad, Science, Soo, Sugu (bioloogia), Talveuni, Vastne, Vihmamets.

Aluspaar

Adeniini ja tümiini aluspaar. Katkendjooned tähistavad vesiniksidemeid Aluspaar (inglise base pair, lühend: bp) on kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis esinevad vastastikustes komplementaarsetes DNA või RNA ahelates.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Aluspaar · Näe rohkem »

Arengubioloogia

Arengubioloogia on bioloogia haru, mis uurib kõiki muutusi organismis kogu elutsükli vältel ehk viljastumisest surmani.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Arengubioloogia · Näe rohkem »

Autosoom

Autosoomid ja sugukromosoomid Autosoom (inglise keeles autosome) on kromosoom (mittesugukromosoom), mis esineb võrdarvuliselt (nt paariliselt) liigi kõikidel isenditel, olenemata nende soost.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Autosoom · Näe rohkem »

Äädikakärbes (perekond)

Äädikakärbes ehk puuviljakärbes (Drosophila) on kõdukärblaste sugukonda ning kahetiivaliste seltsi kuuluv perekond.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Äädikakärbes (perekond) · Näe rohkem »

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Bakterid · Näe rohkem »

Elektriimpulss

Impulsikujude näiteidÜlal ‒ ühepolaarsed ristkülikimpulsid: ideaalne ja reaalne impulss.All ‒ kahepolaarne impulss ja võnkeimpulss (raadioimpulss) Elektrimpulss on elektripinge või -voolu lühiajaline kõrvalekalle läviväärtusest.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Elektriimpulss · Näe rohkem »

Emane

Rooma jumala Venuse peegel tähistab emast sugu Emane on lahksuguliste loomade munarakke moodustav sugupool.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Emane · Näe rohkem »

Geen

aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Geen · Näe rohkem »

Genoom

Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Genoom · Näe rohkem »

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Inglise keel · Näe rohkem »

Jagatis

Jagatis ehk suhe on matemaatikas jagamistehte tulem.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Jagatis · Näe rohkem »

Järglane

Lammas ja tema järglane, lambatall Järglane on sugulisel või suguta paljunemisel tekkinud isend.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Järglane · Näe rohkem »

Kahepaiksed

Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Kahepaiksed · Näe rohkem »

Kahetiivalised

Kahetiivalised (Diptera) on väga suur, kõigil mandritel levinud putukarühm.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Kahetiivalised · Näe rohkem »

Katseloom

Katseloomadeks olevad laborihiired Tartu Ülikooli Biomeedikumis Katseloom (ka laboratooriumiloom, laboriloom) on loom, kellega tehakse teaduslikke või tehnilisi katseid.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Katseloom · Näe rohkem »

Kõdukärblased

Kõdukärblased (Drosophilidae) on mõne millimeetri pikkuste, väliselt üsna ilmetute kärbeste sugukond.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Kõdukärblased · Näe rohkem »

Kõrb

Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Kõrb · Näe rohkem »

Kromosoom

Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Kromosoom · Näe rohkem »

Kromosoomistik

Naise kromosoomistik (Y-kromosoom puudub). Kromosoomistik ehk karüotüüp on kromosoomide kogum indiviidi keha- või generatiivse raku tuumas.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Kromosoomistik · Näe rohkem »

Kuuejalgsed

Kuuejalgsed ehk heksapoodid (Hexapoda) on alamhõimkond, mis kuulub lülijalgsete hõimkonda.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Kuuejalgsed · Näe rohkem »

Lülijalgsed

Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Lülijalgsed · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Loomad · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Maa · Näe rohkem »

Mudelorganism

Mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Mudelorganism · Näe rohkem »

Neuron

Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Neuron · Näe rohkem »

Orbiit

Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Orbiit · Näe rohkem »

Pärm

Värske pärm pakendis Pärmid on pärmseentest koosnevad vedelad või tahked toiduained, samuti toidulisandid.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Pärm · Näe rohkem »

Putukad

Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Putukad · Näe rohkem »

Roomajad

Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Roomajad · Näe rohkem »

Science

Logo Ajakirja esimese numbri kaas (1883) Science on eelretsenseeritav USA teadusajakiri.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Science · Näe rohkem »

Soo

Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Soo · Näe rohkem »

Sugu (bioloogia)

Bioloogiline sugu (inglise keeles sex) on bioloogia kategooria, mis tähistab sugulise paljunemise osapooli, kus isendid eristuvad paljunemiseks vajalike sugurakkude tootmise alusel emas- (toodab munarakke) ja isasorganismideks (toodab seemnerakke).

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Sugu (bioloogia) · Näe rohkem »

Talveuni

Ka siilid magavad talveund Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Talveuni · Näe rohkem »

Vastne

surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Vastne · Näe rohkem »

Vihmamets

Troopiliste vihmametsade levila Parasvöötme vihmametsade levila Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus.

Uus!!: Harilik äädikakärbes ja Vihmamets · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Drosophila melanogaster, Harilik puuviljakärbes, Äädikakärbsed.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »