Kiiremini kui brauser!
23 suhted: Aasta, Astroloogia, Astronomia nova, E (muusika), F (muusika), Helikõrgus, Helirida, Intervall (muusika), Johannes Kepler, Kepleri seadused, Kestus, Linz, Loomismüüdid, Maa, Muusikaline heli, Nurkkiirus, Päike, Planeet, Pooltoon, Ruut (algebra), Tiirlemine, Veenus, 1619.
Aasta
Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.
Uus!!: Harmonices mundi ja Aasta · Näe rohkem »
Astroloogia
Robert Fluddi "Horoskoopi koostav astroloog" 1617. aasta teosest "Utriusque Cosmi Historia" Astroloogia (vanakreeka sõnast ἀστρολογία (astrología); sõnast ἄστρον (ástron) (taeva)'täht' koos sõnaosaga -λογία (-logía)) on taevakehade asendil põhinev semiootiline maailmamõistmise ja ennustamise süsteem.
Uus!!: Harmonices mundi ja Astroloogia · Näe rohkem »
Astronomia nova
Lehekülg raamatust "Astronomia nova" ("Uus astronoomia") on Johannes Kepleri esimene raamat Kepleri seaduste kohta.
Uus!!: Harmonices mundi ja Astronomia nova · Näe rohkem »
E (muusika)
oktavites E (tähtnimetus) ehk mi (silpnimetus) on noodinimed.
Uus!!: Harmonices mundi ja E (muusika) · Näe rohkem »
F (muusika)
oktavites F (tähtnimetus) ehk fa (silpnimetus) on noodinimed.
Uus!!: Harmonices mundi ja F (muusika) · Näe rohkem »
Helikõrgus
Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis sõltub helisageduse tajumisest.
Uus!!: Harmonices mundi ja Helikõrgus · Näe rohkem »
Helirida
Helirida (inglise keeles scale, saksa keeles Tonleiter) on muusikas helide helikõrguslik järjestus helisüsteemi piires.
Uus!!: Harmonices mundi ja Helirida · Näe rohkem »
Intervall (muusika)
Intervall (ladina keeles intervallum 'vahemik, kaugus') on muusikas kahe heli või helilaadi astme helikõrguslik suhe.
Uus!!: Harmonices mundi ja Intervall (muusika) · Näe rohkem »
Johannes Kepler
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Uus!!: Harmonices mundi ja Johannes Kepler · Näe rohkem »
Kepleri seadused
Kepleri kolme seaduse illustratsioon. (1) Orbiidid on ellipsid, kus esimese planeedi fookusteks on ''ƒ''1 ja ''ƒ''2 ning teise planeedi fookusteks ''ƒ''1 ja ''ƒ''3. Päike asub fookuses ''ƒ''1. (2) Kaks tumedamat sektorit ''A''1 ja ''A''2 on võrdsete pindaladega. Aeg, mis kulub planeedil 1, et katta sektorit ''A''1, on võrdne ajaga, mis kulub, et katta sektor ''A''2. (3) Orbitaalperioodide suhe planeedi 1 ja planeedi 2 jaoks on ''a''13/2: ''a''23/2. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese.
Uus!!: Harmonices mundi ja Kepleri seadused · Näe rohkem »
Kestus
Kestus ehk vältus on mingi sündmuse või protsessi aegpikkus.
Uus!!: Harmonices mundi ja Kestus · Näe rohkem »
Linz
Linz on linn Austrias Doonau ääres, Ülem-Austria liidumaa pealinn ja suuruselt kolmas linn Austrias.
Uus!!: Harmonices mundi ja Linz · Näe rohkem »
Loomismüüdid
Loomismüüdid ehk tekkemüüdid on pärimuslikud lood objektide ja nähtuste tekkimise kohta.
Uus!!: Harmonices mundi ja Loomismüüdid · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Harmonices mundi ja Maa · Näe rohkem »
Muusikaline heli
Muusikaline heli ehk muusikaheli ehk toon, on heli, millel on lisaks muudele heli põhiomadustele helitugevusele, helikestusele, tämbrile ja toposele selgelt eristatav helikõrgus.
Uus!!: Harmonices mundi ja Muusikaline heli · Näe rohkem »
Nurkkiirus
Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pöörleva jäiga keha pöördenurga muutumist ajaühikus.
Uus!!: Harmonices mundi ja Nurkkiirus · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Harmonices mundi ja Päike · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Harmonices mundi ja Planeet · Näe rohkem »
Pooltoon
Pooltoon võib olla.
Uus!!: Harmonices mundi ja Pooltoon · Näe rohkem »
Ruut (algebra)
Arvu 5 teise astme ehk iseenda korrutise näitlik esitus Ruut on arvu või avaldise teine aste, see on korrutis iseendaga.
Uus!!: Harmonices mundi ja Ruut (algebra) · Näe rohkem »
Tiirlemine
raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.
Uus!!: Harmonices mundi ja Tiirlemine · Näe rohkem »
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Uus!!: Harmonices mundi ja Veenus · Näe rohkem »
1619
1619.
Uus!!: Harmonices mundi ja 1619 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Harmonice Mundi, Harmonices Mundi.
