Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Heelium

Index Heelium

Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.

29 suhted: Aatomnumber, Absoluutne nulltemperatuur, Füüsikalised omadused, Heelium-3, Hiidplaneet, Isotoop, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline sümbol, Keemistemperatuur, Kelvin, Lahus, Maa, Massiarv, Normaalrõhk, Päike, Peajada, Poolestusaeg, Radioaktiivne isotoop, Rõhk, Sekund, Stabiilne isotoop, Tahkis, Tahkumine, Temperatuur, Universum, Väärisgaasid, Vesinik, 1868.

Aatomnumber

Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.

Uus!!: Heelium ja Aatomnumber · Näe rohkem »

Absoluutne nulltemperatuur

Absoluutne nulltemperatuur ehk absoluutne nullpunkt ehk absoluutne null on füüsikas madalaim mõeldav temperatuur.

Uus!!: Heelium ja Absoluutne nulltemperatuur · Näe rohkem »

Füüsikalised omadused

Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.

Uus!!: Heelium ja Füüsikalised omadused · Näe rohkem »

Heelium-3

Heelium-3 on kahe prootoni ja ühe neutroniga stabiilne heeliumi isotoop.

Uus!!: Heelium ja Heelium-3 · Näe rohkem »

Hiidplaneet

Hiidplaneedid Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst.

Uus!!: Heelium ja Hiidplaneet · Näe rohkem »

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Uus!!: Heelium ja Isotoop · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Heelium ja Keemiline ühend · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Heelium ja Keemiline element · Näe rohkem »

Keemiline sümbol

Keemiline sümbol on keemilise elemendi rahvusvaheline ühe- või kahetäheline tähis, mis on tuletatud elemendi nimetusest (tavaliselt ladinakeelsest).

Uus!!: Heelium ja Keemiline sümbol · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Uus!!: Heelium ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »

Kelvin

Kelvin on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik, võrdub 1/273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist.

Uus!!: Heelium ja Kelvin · Näe rohkem »

Lahus

Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.

Uus!!: Heelium ja Lahus · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Heelium ja Maa · Näe rohkem »

Massiarv

Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.

Uus!!: Heelium ja Massiarv · Näe rohkem »

Normaalrõhk

Normaalrõhuks ehk standardrõhuks nimetatakse õhurõhku 101 325 Pa.

Uus!!: Heelium ja Normaalrõhk · Näe rohkem »

Päike

Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht.

Uus!!: Heelium ja Päike · Näe rohkem »

Peajada

valged kääbused) Gliese kataloogist. Peajada ehk põhijada on tähti värvusindeksi ja absoluutse tähesuuruse järgi paigutaval Hertzsprungi-Russelli diagrammil pidev ja selgelt nähtav riba, mis kulgeb vasakult ülalt paremale alla.

Uus!!: Heelium ja Peajada · Näe rohkem »

Poolestusaeg

Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.

Uus!!: Heelium ja Poolestusaeg · Näe rohkem »

Radioaktiivne isotoop

Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.

Uus!!: Heelium ja Radioaktiivne isotoop · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: p.

Uus!!: Heelium ja Rõhk · Näe rohkem »

Sekund

Sekund (lühend s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.

Uus!!: Heelium ja Sekund · Näe rohkem »

Stabiilne isotoop

Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.

Uus!!: Heelium ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »

Tahkis

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.

Uus!!: Heelium ja Tahkis · Näe rohkem »

Tahkumine

Tahkumine ehk tahkestumine on aine faasi muutumise protsess, mille puhul vedelik muutub tahkiseks.

Uus!!: Heelium ja Tahkumine · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Heelium ja Temperatuur · Näe rohkem »

Universum

Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum on maailmakõiksus, mis hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.

Uus!!: Heelium ja Universum · Näe rohkem »

Väärisgaasid

Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.

Uus!!: Heelium ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Heelium ja Vesinik · Näe rohkem »

1868

1868.

Uus!!: Heelium ja 1868 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

He.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »