Kiiremini kui brauser!
52 suhted: Adolf Hitler, Brjansk, Chełmno, Esimene maailmasõda, Jagdpanzer IV, Kiiev, Kindralleitnant, Kindralmajor, Kindralooberst, Kolmas riik, Kolonelleitnant, Kujawy-Pomorze vojevoodkond, Landesveeri sõda, Lääne-Preisimaa, Leitnant, Marssal, Metz, Minsk, Moskva, Nürnbergi protsess, Ooberst, Operatsioon Barbarossa, Paul-Olev Mõtsküla, Poola, Rauddiviis, Raudristi Rüütlirist, Saksa keisririik, Saksamaa, Sedan, Smolensk, Stalingradi lahing, Teine maailmasõda, Väegrupp Mitte, Väegrupp Nord, Weimari vabariik, 14. mai, 17. juuni, 1888, 1901, 1907, 1908, 1918, 1919, 1927, 1931, 1933, 1935, 1936, 1938, 1945, ..., 1954, 2. Soomusarmee. Laienda indeks (2 rohkem) »
Adolf Hitler
Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945).
Uus!!: Heinz Guderian ja Adolf Hitler · Näe rohkem »
Brjansk
Brjansk (vene Брянск) on linn Venemaal, Brjanski oblasti keskus.
Uus!!: Heinz Guderian ja Brjansk · Näe rohkem »
Chełmno
Chełmno (saksa keeles Culm või Kulm) on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas, Chełmno maakonna keskus.
Uus!!: Heinz Guderian ja Chełmno · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Heinz Guderian ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Jagdpanzer IV
Jagdpanzer IV (SdKfz. 162) oli Teise maailmasõja ajal Saksamaal toodetud tankihävitaja, mida ehitati mitmes erinevas versioonis.
Uus!!: Heinz Guderian ja Jagdpanzer IV · Näe rohkem »
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Uus!!: Heinz Guderian ja Kiiev · Näe rohkem »
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Uus!!: Heinz Guderian ja Kindralleitnant · Näe rohkem »
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Uus!!: Heinz Guderian ja Kindralmajor · Näe rohkem »
Kindralooberst
Kindralooberst (saksa keeles Generaloberst, ungari keeles vezérezredes) oli sõjaväeline auaste erinevates Saksamaa riikides ja Austria-Ungaris.
Uus!!: Heinz Guderian ja Kindralooberst · Näe rohkem »
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Uus!!: Heinz Guderian ja Kolmas riik · Näe rohkem »
Kolonelleitnant
Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Uus!!: Heinz Guderian ja Kolonelleitnant · Näe rohkem »
Kujawy-Pomorze vojevoodkond
Kujawy-Pomorze vojevoodkond on vojevoodkond Poola põhjaosas.
Uus!!: Heinz Guderian ja Kujawy-Pomorze vojevoodkond · Näe rohkem »
Landesveeri sõda
Landesveeri sõda ehk Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr (saksa keeles Maavägi).
Uus!!: Heinz Guderian ja Landesveeri sõda · Näe rohkem »
Lääne-Preisimaa
Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.
Uus!!: Heinz Guderian ja Lääne-Preisimaa · Näe rohkem »
Leitnant
100px Leitnant on sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on madalam kaptenist ja kõrgem nooremleitnandist.
Uus!!: Heinz Guderian ja Leitnant · Näe rohkem »
Marssal
Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.
Uus!!: Heinz Guderian ja Marssal · Näe rohkem »
Metz
Metz on linn Prantsusmaal, Moselle'i departemangu keskus.
Uus!!: Heinz Guderian ja Metz · Näe rohkem »
Minsk
Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск Miensk) on Valgevene pealinn.
Uus!!: Heinz Guderian ja Minsk · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Heinz Guderian ja Moskva · Näe rohkem »
Nürnbergi protsess
Nürnbergi kohtuprotsessid toimusid Saksamaal Nürnbergi Justiitspalees (Justizpalast) aastail 1945–1949.
Uus!!: Heinz Guderian ja Nürnbergi protsess · Näe rohkem »
Ooberst
Saksamaa oobersti õlak Ooberst (saksa keeles Oberst, taani ja norra keeles oberst, rootsi keeles överste, soome keeles eversti, islandi keeles ofursti) on kolonelile vastav sõjaväeline auaste, mis on kasutusel olnud saksakeelsetes riikides ning Rootsis, Taanis, Norras, Soomes ja Islandil.
Uus!!: Heinz Guderian ja Ooberst · Näe rohkem »
Operatsioon Barbarossa
Operatsioon Barbarossa rünnakuplaan Operatsioon Barbarossa (saksa keeles Unternehmen Barbarossa, ka Fall Barbarossa) oli koodnimetus Teises maailmasõjas toimunud Saksamaa ja tema liitlaste sissetungile Nõukogude Liitu, mis algas 22. juunil 1941.
Uus!!: Heinz Guderian ja Operatsioon Barbarossa · Näe rohkem »
Paul-Olev Mõtsküla
Paul-Olev Mõtsküla (ka Paul Mõtsküla; 5. detsember 1934 Tartu – 29. jaanuar 2023 Helme) oli eesti ajakirjanik ja tõlkija.
Uus!!: Heinz Guderian ja Paul-Olev Mõtsküla · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Heinz Guderian ja Poola · Näe rohkem »
Rauddiviis
Rauddiviisi lipp Rauddiviis (saksa keeles Eiserne Division) (algul ka Raudbrigaad, Eiserne Brigade) oli novembris 1918 peamiselt Saksamaa Keisririigi 8. armee vabatahtlikest kokku pandud vabakorpuse väekoondis (diviis), mida juhtis major Josef Bischoff.
Uus!!: Heinz Guderian ja Rauddiviis · Näe rohkem »
Raudristi Rüütlirist
Raudristi Rüütlirist tammelehtedega Raudristi Rüütlirist kuldsete tammelehtede, mõõkade ja teemantidega Raudristi Rüütlirist (saksa keeles Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes, tihti lihtsalt Ritterkreuz) oli Saksamaa autasu, mida jagati ülima lahinguvälja vapruse või õnnestunud juhtimise eest Kolmanda Riigi ajal.
Uus!!: Heinz Guderian ja Raudristi Rüütlirist · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Heinz Guderian ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Heinz Guderian ja Saksamaa · Näe rohkem »
Sedan
Sedan on linn Prantsusmaal Ardennesi departemangus.
Uus!!: Heinz Guderian ja Sedan · Näe rohkem »
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Uus!!: Heinz Guderian ja Smolensk · Näe rohkem »
Stalingradi lahing
Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas Saksamaa Wehrmachti armee ja Nõukogude Liidu Punaarmee vahel 23. augustist 1942 kuni 2. veebruarini 1943.
Uus!!: Heinz Guderian ja Stalingradi lahing · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Heinz Guderian ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Väegrupp Mitte
Väegrupp Mitte (saksa keeles Heeresgruppe Mitte) oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Wehrmachti kuulunud väeüksus.
Uus!!: Heinz Guderian ja Väegrupp Mitte · Näe rohkem »
Väegrupp Nord
Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.
Uus!!: Heinz Guderian ja Väegrupp Nord · Näe rohkem »
Weimari vabariik
Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933.
Uus!!: Heinz Guderian ja Weimari vabariik · Näe rohkem »
14. mai
14.
Uus!!: Heinz Guderian ja 14. mai · Näe rohkem »
17. juuni
17.
Uus!!: Heinz Guderian ja 17. juuni · Näe rohkem »
1888
1888.
Uus!!: Heinz Guderian ja 1888 · Näe rohkem »
1901
1901.
Uus!!: Heinz Guderian ja 1901 · Näe rohkem »
1907
1907.
Uus!!: Heinz Guderian ja 1907 · Näe rohkem »
1908
1908.
Uus!!: Heinz Guderian ja 1908 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Heinz Guderian ja 1918 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Heinz Guderian ja 1919 · Näe rohkem »
1927
1927.
Uus!!: Heinz Guderian ja 1927 · Näe rohkem »
1931
1931.
Uus!!: Heinz Guderian ja 1931 · Näe rohkem »
1933
1933.
Uus!!: Heinz Guderian ja 1933 · Näe rohkem »
1935
1935.
Uus!!: Heinz Guderian ja 1935 · Näe rohkem »
1936
1936.
Uus!!: Heinz Guderian ja 1936 · Näe rohkem »
1938
1938.
Uus!!: Heinz Guderian ja 1938 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Heinz Guderian ja 1945 · Näe rohkem »
1954
1954.
Uus!!: Heinz Guderian ja 1954 · Näe rohkem »
2. Soomusarmee
2.
Uus!!: Heinz Guderian ja 2. Soomusarmee · Näe rohkem »
