Kiiremini kui brauser!
38 suhted: Absoluutne kuulmine, Aleksandr Skrjabin, Aste (muusika), Atonaalsus, Bemoll, Diees, Dominant, Dominanthelistik, Frédéric Chopin, Funktsionaalharmoonia, G-duur, Häälestus, Helikõrgus, Helilaad, Helirida, Helistike sugulus, Interpretatsioon (muusika), Kvindiring, Ludwig van Beethoven, Mažoor, Minoor, Muusika, Muusikainstrument, Noodikiri, Noodivõti, Paralleelhelistik, Puhas kvart, Puhas kvint, Sümfoonia, Subdominant, Temperatsioon, Tervetoon, Tetrakord, Tonaalne muusika, Tonaalsus, Toonika, Väike terts, Võtmemärk.
Absoluutne kuulmine
Absoluutne kuulmine on inimese võime määrata helikõrgust kuulmise järgi, muusikariista abita.
Uus!!: Helistik ja Absoluutne kuulmine · Näe rohkem »
Aleksandr Skrjabin
Aleksandr Skrjabin Aleksandr Skrjabin (vene keeles Александр Николаевич Скрябин; 6. jaanuar 1872 (vkj 25. detsember 1871) – 27. aprill 1915) oli vene helilooja ja pianist, kelle looming oli Chopini helikeelest inspireerituna väga lüüriline.
Uus!!: Helistik ja Aleksandr Skrjabin · Näe rohkem »
Aste (muusika)
Aste ehk heliaste on muusikas helilaadi üksik jaotis.
Uus!!: Helistik ja Aste (muusika) · Näe rohkem »
Atonaalsus
Atonaalsus on muusikas tonaalsuse vastandmõiste, millega tähistatakse tonaalsuse puudumist.
Uus!!: Helistik ja Atonaalsus · Näe rohkem »
Bemoll
Bemoll on madaldusmärk, mis madaldab heli pooltooni võrra.
Uus!!: Helistik ja Bemoll · Näe rohkem »
Diees
Diees on kõrgendusmärk, mis kõrgendab heli poole tooni võrra.
Uus!!: Helistik ja Diees · Näe rohkem »
Dominant
Dominant (.
Uus!!: Helistik ja Dominant · Näe rohkem »
Dominanthelistik
Dominanthelistik on helirea viiendalt astmelt (dominandist) üles ehitatud helistik.
Uus!!: Helistik ja Dominanthelistik · Näe rohkem »
Frédéric Chopin
Maria Wodzińska. Chopini portree. Akvarell. 1835 Frédéric Chopini klaverikontsert nr 2 f-moll (''op.'' 21) 1. osa ("Maestoso"). Esitavad Neal O'Doan, Seattle'i filharmooniaorkester, dirigent Nico Snel Ainus teadaolev foto Frédéric Chopinist (sageli ekslikult arvatud dagerrotüüpiaks). Autoriks peetakse Louis-Auguste Bissoni. 1849 Chopini autogramm Fryderyk Chopini monument tema sünnikülas Żelazowa Wolas (Józef Gosławski, 1955/1969) Chopini haud Pariisis Père-Lachaise'i kalmistul Frédéric Chopin, poolapäraselt Fryderyk Chopin (sünninimega Fryderyk Franciszek Chopin; 1. märts 1810 Żelazowa Wola Varssavi lähedal – 17. oktoober 1849 Pariis), oli poola helilooja ja pianist,https://chopin.nifc.pl/en/chopin/etap-zycia/1_fryderyk-franciszek-chopin (vaadatud 08.03.2022) https://www.britannica.com/biography/Frederic-Chopin (vaadatud 07.03.2022) kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas.
Uus!!: Helistik ja Frédéric Chopin · Näe rohkem »
Funktsionaalharmoonia
Funktsionaalharmoonia on muusikas harmoonia, milles diatoonilise helilaadi astmetele on omistatud teatud ülesanded.
Uus!!: Helistik ja Funktsionaalharmoonia · Näe rohkem »
G-duur
G-duur ehk sol-mažoor on G-st üles ehitatud mažoorne helirida.
Uus!!: Helistik ja G-duur · Näe rohkem »
Häälestus
Häälestus (inglise keeles tuning, saksa keeles Stimmung) on muusikas helisüsteemi helide kõrguslik korrastus, mis määrab helide sagedused ja intervallid.
Uus!!: Helistik ja Häälestus · Näe rohkem »
Helikõrgus
Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis sõltub helisageduse tajumisest.
Uus!!: Helistik ja Helikõrgus · Näe rohkem »
Helilaad
Helilaad ehk laad (venekeelsest sõnast лад, ladina keeles modus, inglise keeles mode) ehk skaala (inglise keeles scale), ka moodus, on muusikas astmete abstraktne süsteem, mille konkretiseeringuks on helirida.
Uus!!: Helistik ja Helilaad · Näe rohkem »
Helirida
Helirida (inglise keeles scale, saksa keeles Tonleiter) on muusikas helide helikõrguslik järjestus helisüsteemi piires.
Uus!!: Helistik ja Helirida · Näe rohkem »
Helistike sugulus
Helistike sugulus on kahe helistiku omavaheline kõlaline seos.
Uus!!: Helistik ja Helistike sugulus · Näe rohkem »
Interpretatsioon (muusika)
Interpretatsioon on muusikas heliteose esituse loomine.
Uus!!: Helistik ja Interpretatsioon (muusika) · Näe rohkem »
Kvindiring
Kvindiring on muusikateoreetiline skeem, mis kirjeldab helide ja helistike omavahelisi suhteid.
Uus!!: Helistik ja Kvindiring · Näe rohkem »
Ludwig van Beethoven
Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn – 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsistlik helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim.
Uus!!: Helistik ja Ludwig van Beethoven · Näe rohkem »
Mažoor
Mažoor (ladina k major, 'suur') ehk duur (ladina k dūrus, 'karm, kõva') on muusikas helilaad, mille I ja III astme intervall on suur terts.
Uus!!: Helistik ja Mažoor · Näe rohkem »
Minoor
Minoor (ladina k minor, 'väike') ehk moll on muusikas helilaad, mille I ja III astme intervall on väike terts.
Uus!!: Helistik ja Minoor · Näe rohkem »
Muusika
Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.
Uus!!: Helistik ja Muusika · Näe rohkem »
Muusikainstrument
Muusikainstrument ehk muusikariist ehk pill on muusikas heli tekitamise vahend.
Uus!!: Helistik ja Muusikainstrument · Näe rohkem »
Noodikiri
Noodikiri ehk muusika notatsioon on muusika kirjapanemiseks kasutatav märgisüsteem.
Uus!!: Helistik ja Noodikiri · Näe rohkem »
Noodivõti
Noodivõti ehk võti on noodikirja märk, mis määrab teatud helikõrguse noodijoonestikul.
Uus!!: Helistik ja Noodivõti · Näe rohkem »
Paralleelhelistik
Paralleelhelistik on antud helistikuga võrreldes teine, samasuguste võtmemärkidega helistik.
Uus!!: Helistik ja Paralleelhelistik · Näe rohkem »
Puhas kvart
Puhas kvart Puhas kvart on intervall, mille astmeline suurus on 4 ja tooniline suurus 2½ tooni.
Uus!!: Helistik ja Puhas kvart · Näe rohkem »
Puhas kvint
Puhas kvint Puhas kvint on intervall, mille astmeline suurus on 5 ja tooniline suurus 3½ tervetooni.
Uus!!: Helistik ja Puhas kvint · Näe rohkem »
Sümfoonia
Ludwig van Beethoveni 3. sümfoonia käsikirja tiitelleht, millelt autor kraapis maha pühenduse Napoleonile sümfoonia nr 36 "Linz" Helilooja Thomas Ludwig dirigeerib sümfooniaorkestrit Sümfoonia (kreeka keeles σύμφωνος sýmphōnos 'kokkukõlav, harmooniline'; itaalia keeles sinfonia) on muusikažanr, millesse kuuluvad erineva muusikavormi ja esituskoosseisuga, tavaliselt ilma solistita instrumentaalmuusika teosed.
Uus!!: Helistik ja Sümfoonia · Näe rohkem »
Subdominant
Subdominant (.
Uus!!: Helistik ja Subdominant · Näe rohkem »
Temperatsioon
Temperatsioon (ladina keeles temperatio, õige suhe; inglise keeles temperament) ehk tempereeritud häälestus (inglise keeles tempered tuning) ehk tempereeritud häälestussüsteem (inglise keeles tempered tuning system) on muusikas häälestus, mille puhul helisüsteemi mõned või kõik intervallid häälestatakse erinevaks puhtas häälestuses intervallidest.
Uus!!: Helistik ja Temperatsioon · Näe rohkem »
Tervetoon
Tervetoon ehk täistoon ehk toon on üldises praktilises muusikalises keelekasutuses suure sekundi sünonüümiks.
Uus!!: Helistik ja Tervetoon · Näe rohkem »
Tetrakord
Tetrakord ehk tetrahord (vanakreeka sõnast tetrachordon, tetra ‘neli’ + chordē ‘lüüra keel’) on algses tähenduses neljaheliline helisüsteem.
Uus!!: Helistik ja Tetrakord · Näe rohkem »
Tonaalne muusika
Tonaalne muusika on muusika, millele on iseloomulik tonaalsus.
Uus!!: Helistik ja Tonaalne muusika · Näe rohkem »
Tonaalsus
Tonaalsus on muusika helisüsteemis heliklasside orienteeritus referentsheliklassile.
Uus!!: Helistik ja Tonaalsus · Näe rohkem »
Toonika
Toonika on muusikas helirea esimene aste.
Uus!!: Helistik ja Toonika · Näe rohkem »
Väike terts
Väike terts Väike terts on intervall, mille astmeline suurus on 3 ja tooniline suurus 1½ tooni.
Uus!!: Helistik ja Väike terts · Näe rohkem »
Võtmemärk
Võtmemärgid (H-duur või gis-moll) Kui alteratsioonimärgid asuvad heliteose algul noodivõtme järel helistiku tunnusena, siis nimetatakse neid võtmemärkideks.
Uus!!: Helistik ja Võtmemärk · Näe rohkem »
