Kiiremini kui brauser!
36 suhted: Eesti 2011. aasta rahvaloendus, Eesti keel, Eesti omavalitsuste haldusreform, Eestlased, Hellamaa (Muhu), Hellamaa laht, Hellamaa raamatukogu (Hiiumaa), Hellamaa rahu, Hellamaa tuulik, Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee, Hiiu-Suuremõisa mõis, Hiiumaa vald, Küla, Kuri küla, Leo Tiik, Matsi tuulik, Muhu, Paul Ariste, Pühalepa vald, Reikama, Rootsi aeg, Soome keel, Suuremõisa (Hiiumaa), Tempa, Tempa–Suuresadama tee, Vabadik, Värssu, Vilivalla (Hiiumaa), 1565, 16. sajand, 1826, 1834, 1977, 1997, 20. sajand, 2017.
Eesti 2011. aasta rahvaloendus
Eesti 2011.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Eesti 2011. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti omavalitsuste haldusreform
Eesti omavalitsuste haldusreform oli haldusreform, mille käigus toimusid Eestis 2017.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Eesti omavalitsuste haldusreform · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Eestlased · Näe rohkem »
Hellamaa (Muhu)
Hellamaa on küla Saare maakonnas Muhu vallas.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Hellamaa (Muhu) · Näe rohkem »
Hellamaa laht
Hellamaa laht asub Hiiumaa idarannikul Vohilaiu ja Tähva nina vahel Hellamaa küla juures.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Hellamaa laht · Näe rohkem »
Hellamaa raamatukogu (Hiiumaa)
Hellamaa raamatukogu Hellamaa raamatukogu on raamatukogu Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Tempa külas.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Hellamaa raamatukogu (Hiiumaa) · Näe rohkem »
Hellamaa rahu
Hellamaa rahu 2023. aasta oktoobris Hellamaa rahu on Hiiu maakonnas Hari kurgus asuv saar (rahu).
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Hellamaa rahu · Näe rohkem »
Hellamaa tuulik
Hellamaa tuulik 2023. aastal Hellamaa pukktuulik asub Hiiumaal Hellamaa külas.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Hellamaa tuulik · Näe rohkem »
Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee
Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee Kärdla linna piiril, vaade Kärdla poolt Luidja poole Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee (registrinumbriga 80) on üks Eesti tugimaanteedest.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee · Näe rohkem »
Hiiu-Suuremõisa mõis
Suuremõisa mõisa härrastemaja 2013 Mõisa allee. Foto: maigi Hiiu-Suuremõis ehk Hiiu-Suuremõisa mõis ehk Suuremõisa mõis (saksa keeles Grossenhof) oli rüütlimõis Hiiumaal Pühalepa kihelkonnas.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Hiiu-Suuremõisa mõis · Näe rohkem »
Hiiumaa vald
Hiiumaa vald on vald Eestis Hiiu maakonnas.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Hiiumaa vald · Näe rohkem »
Küla
Ungari küla Hollókő Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Küla · Näe rohkem »
Kuri küla
Kuri on Hiiumaa vallas Hiiumaa idaosas asuv küla, mis piirneb Läänemerega.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Kuri küla · Näe rohkem »
Leo Tiik
Leo Tiik (2. september (vkj)/ 15. september 1910 Tallinn – 16. juuni 1996 Tartu) oli eesti majandusgeograaf, raamatukogundustegelane, ajaloolane ja koduloolane.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Leo Tiik · Näe rohkem »
Matsi tuulik
Matsi tuulik 2023. aastal Matsi pukktuulik asub Hiiumaal Hellamaa külas.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Matsi tuulik · Näe rohkem »
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Muhu · Näe rohkem »
Paul Ariste
Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Paul Ariste · Näe rohkem »
Pühalepa vald
Pühalepa vald oli vald Hiiumaa idaosas.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Pühalepa vald · Näe rohkem »
Reikama
Reikama on küla Hiiumaa vallas Kärdla ja Suuremõisa vahel.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Reikama · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Soome keel · Näe rohkem »
Suuremõisa (Hiiumaa)
Suuremõisa on küla Hiiumaa valla idaosas.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Suuremõisa (Hiiumaa) · Näe rohkem »
Tempa
Tempa on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kärdla ja Heltermaa vahel Hiiumaa idaosas.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Tempa · Näe rohkem »
Tempa–Suuresadama tee
Tempa–Suuresadama tee Kuri külas, vaade Kuri bussipeatusele Suursadama poolt Tempa poole Tempa–Suuresadama tee (registrinumbriga 12104) on kõrvalmaantee Hiiumaa vallas.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Tempa–Suuresadama tee · Näe rohkem »
Vabadik
Vabadikud olid kesk- ja uusajal, alates 15. sajandist kuni 1930. aastateni Liivimaa, Eesti ja Läti aladel elanud kehviktalupojad, kel oli maad vähe või polnud seda üldse.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Vabadik · Näe rohkem »
Värssu
Värssu on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla idaosas Hellamaa lahe ääres.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Värssu · Näe rohkem »
Vilivalla (Hiiumaa)
Vilivalla on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kärdlast 13 kilomeetrit lõunas.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja Vilivalla (Hiiumaa) · Näe rohkem »
1565
1565.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja 1565 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja 16. sajand · Näe rohkem »
1826
1826.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja 1826 · Näe rohkem »
1834
1834.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja 1834 · Näe rohkem »
1977
1977.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja 1977 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja 1997 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja 20. sajand · Näe rohkem »
2017
2017.
Uus!!: Hellamaa (Hiiumaa) ja 2017 · Näe rohkem »
