Kiiremini kui brauser!
64 suhted: Ajupesu, Élisabeth de Valois, Bourbonid, Caterina de' Medici, Charles IX, Dominiiklased, Ertshertsog, François II, Henri II (Prantsusmaa), Henri III (täpsustus), Henri IV, Homoseksuaalsus, Hugenotid, Ivan Julm, Jagelloonid, Jahipidamine, Jesuiidid, Johan III, Kardinal, Katoliiklik Liiga, Kohtuotsus, Kunst, Louis IX, Moskva tsaar, Munk, Navarra kuningriik, Notre-Dame, Pariis, Pärtliöö veresaun, Poola, Poola kuningas, Prantsusmaa kuningas, Prantsusmaa kuningriik, Prantsusmaa relvajõud, Raamat, Reimsi katedraal, Rootsi kuningas, Rzeczpospolita, Stefan Batory, Vehklemine, Zygmunt II August, 10. september, 12. mai, 13. märts, 13. september, 14. veebruar, 15. veebruar, 1551, 1569, 1572, ..., 1573, 1574, 1575, 1584, 1585, 1588, 1589, 16. mai, 19. september, 2. august, 21. veebruar, 23. detsember, 3. oktoober, 30. mai. Laienda indeks (14 rohkem) »
Ajupesu
Toimingu satiiriline kujutis Ajupesu ehk ajuloputus on teatud eesmärgi saavutamise või selle saavutamise ärahoidmise nimel seadusandliku või täitevvõimu ülemistele astmetele jõudnud/tõusnud inimeste (tavaliselt poliitikute) poolt teadlikult/teadmatult läbiviidav inimeste mõjutamine vaimse või füüsilise surve avaldamise, järjepideva veenmise vms teel.
Uus!!: Henri III ja Ajupesu · Näe rohkem »
Élisabeth de Valois
Élisabeth de Valois (Juan Pantoja de la Cruzi või Sofonisba Anguissola maal) Élisabeth de Valois (hispaaniapäraselt Isabel de Valois, prantsuspäraselt ka Élisabeth de France; 2. aprill 1545 – 3. oktoober 1568) oli Hispaania konsort-kuninganna 1559.
Uus!!: Henri III ja Élisabeth de Valois · Näe rohkem »
Bourbonid
Bourbonid on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848), Hispaaniat (Borbónid, 1700–1808, 1814–1868, 1874–1931 ja alates 1975), Mõlema Sitsiilia kuningriiki, Luksemburgi (alates 1964) ja teisi piirkondi Euroopas.
Uus!!: Henri III ja Bourbonid · Näe rohkem »
Caterina de' Medici
Catarina de' Medici Caterina de' Medici (sünninimega Caterina Maria Romola di Lorenzo de' Medici; eestipäraselt ka Katariina di Medici; prantsuspäraselt Catherina de Médicis; 13. aprill 1519 – 5. jaanuar 1589) oli Prantsusmaa kuninga Henri II abikaasa ning kolme kuninga (François II, Charles IX, Henri III) ema.
Uus!!: Henri III ja Caterina de' Medici · Näe rohkem »
Charles IX
Charles IX (27. juuni 1550 – 30. mai 1574) oli Prantsusmaa kuningas 1560–1574, Henri II ja Katariina di Medici poeg, François II ja Henri III vend.
Uus!!: Henri III ja Charles IX · Näe rohkem »
Dominiiklased
Dominiiklaste klooster Austrias Dominiiklased ehk dominikaanid (ametlik nimi Jutlustajate Vendade Ordu, ladina keeles Ordo Fratrum Praedicatorum, lühend OP) on religioosne ordu katoliku kirikus, mille meesharu asutas 1215 Hispaania aadlik Dominicus.
Uus!!: Henri III ja Dominiiklased · Näe rohkem »
Ertshertsog
Ertshertsog on Austria ertshertsogkonna valitseja tiitel alates Ernst Raudse võimu ajast (1402—1424), formaalselt 1453.
Uus!!: Henri III ja Ertshertsog · Näe rohkem »
François II
François II (19. jaanuar 1544 – 5. detsember 1560) oli Prantsusmaa kuningas alates 1559 kuni surmani ja ühtlasi Šotimaa kuninganna abikaasa alates 1558 kuni surmani.
Uus!!: Henri III ja François II · Näe rohkem »
Henri II (Prantsusmaa)
Henri II Henri II (31. märts 1519 – 10. juuli 1559) oli Prantsusmaa kuningas ja Orléansi hertsog 1547–1559.
Uus!!: Henri III ja Henri II (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Henri III (täpsustus)
Henri III on olnud mitme valitseja nimi.
Uus!!: Henri III ja Henri III (täpsustus) · Näe rohkem »
Henri IV
Henri IV (13. detsember 1553 – 14. mai 1610) oli Navarra kuningas 1562–1610 (Henri III nime all) ning Prantsusmaa kuningas 1589–1610.
Uus!!: Henri III ja Henri IV · Näe rohkem »
Homoseksuaalsus
Homoseksuaalsus on samast soost inimeste vaheline romantiline või seksuaalne huvi või käitumine, mis võib avalduda seksuaalse sättumuse, eelistuse või identiteedina.
Uus!!: Henri III ja Homoseksuaalsus · Näe rohkem »
Hugenotid
Hugenotid olid Prantsusmaa kalvinistid 16.–18. sajandil.
Uus!!: Henri III ja Hugenotid · Näe rohkem »
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Uus!!: Henri III ja Ivan Julm · Näe rohkem »
Jagelloonid
Jagelloonid oli dünastia, mis valitses Leedut 1377–1572, Poolat 1386–1572, Ungarit 1440–1444 ja 1490–1526 ja Böömimaad 1471–1526.
Uus!!: Henri III ja Jagelloonid · Näe rohkem »
Jahipidamine
Jahipukk ja söödaplats Kõrvemaal 2018 Jahipidamine ehk küttimine on jahiuluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.
Uus!!: Henri III ja Jahipidamine · Näe rohkem »
Jesuiidid
Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.
Uus!!: Henri III ja Jesuiidid · Näe rohkem »
Johan III
Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.
Uus!!: Henri III ja Johan III · Näe rohkem »
Kardinal
Kardinalist peapiiskopi vapikaunistus. Punane kardinalikübar (''galero''), millel on 30 külgtutti, näitab, et tegu on kardinaliga. Rist näitab, et tegu on peapiiskopiga. Moto ja vapikilp on igal kardinalil erinev. Kardinali kooririietus Kardinal on katoliku kiriku hierarhias paavstist 1 aste allpool asuv ametikoht.
Uus!!: Henri III ja Kardinal · Näe rohkem »
Katoliiklik Liiga
Saksa Katoliiklik Liiga (saksa: Katholische Liga) oli esialgu 10.
Uus!!: Henri III ja Katoliiklik Liiga · Näe rohkem »
Kohtuotsus
Kohtuotsus on kohtu vastu võetud resolutsioon menetluspoolte õiguste kohta.
Uus!!: Henri III ja Kohtuotsus · Näe rohkem »
Kunst
kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.
Uus!!: Henri III ja Kunst · Näe rohkem »
Louis IX
Louis IX Püha (25. aprill 1214 või 1215 – 25. august 1270) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1226–1270.
Uus!!: Henri III ja Louis IX · Näe rohkem »
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Uus!!: Henri III ja Moskva tsaar · Näe rohkem »
Munk
Sofonisba Anguissola. Munga portree (1556) Munk (kreeka keelest μοναχός monachos 'üksik, üksildane') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või koos teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki.
Uus!!: Henri III ja Munk · Näe rohkem »
Navarra kuningriik
Navarra kuningriik (hispaania Reino de Navarra, baski Nafarroako Erresuma, prantsuse Royaume de Navarre; algselt Pamplona kuningriik) oli kuningriik Euroopas 824–1620.
Uus!!: Henri III ja Navarra kuningriik · Näe rohkem »
Notre-Dame
Notre-Dame ehk Pariisi Jumalaema kirik (ka Jumalaema kirik, Notre-Dame'i katedraal, prantsuse keeles cathédrale Notre-Dame de Paris) on keskaegne katoliku katedraal Pariisis Cité saarel.
Uus!!: Henri III ja Notre-Dame · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Uus!!: Henri III ja Pariis · Näe rohkem »
Pärtliöö veresaun
Pärtliöö veresaun Pärtliöö veresaun oli hugenottide massiline tapmine Pariisis ööl vastu 24. augustit 1572 (pärtlipäeva) ja järgnenud päevil.
Uus!!: Henri III ja Pärtliöö veresaun · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Henri III ja Poola · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Henri III ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningas
Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.
Uus!!: Henri III ja Prantsusmaa kuningas · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Henri III ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »
Prantsusmaa relvajõud
Prantsusmaa relvajõud (prantsuse keeles Forces armées françaises) koosnevad Prantsuse vabariigi maaväest, mereväest, õhuväest, rahvuskaardist ja Gendarmerie nationalest.
Uus!!: Henri III ja Prantsusmaa relvajõud · Näe rohkem »
Raamat
Raamatu osad Raamat on köidetud kogu teksti või piltidega lehti; ehk ka kogum ühest servast kokku liidetud, tavaliselt ühesuurusi ja ristkülikukujulisi paberilehti, millel asub nähtaval või kombataval kujul märkidest koosnev tekst.
Uus!!: Henri III ja Raamat · Näe rohkem »
Reimsi katedraal
Reimsi katedraal on basiilika Prantsusmaal Reimsis (prantsuse keeles Cathédrale Notre Dame de Reims).
Uus!!: Henri III ja Reimsi katedraal · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Henri III ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Henri III ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Uus!!: Henri III ja Stefan Batory · Näe rohkem »
Vehklemine
249x249px Vehklemine on võitlusviis ja spordiala, kus vastased püüavad teineteist tabada relva torke või löögiga.
Uus!!: Henri III ja Vehklemine · Näe rohkem »
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Uus!!: Henri III ja Zygmunt II August · Näe rohkem »
10. september
10.
Uus!!: Henri III ja 10. september · Näe rohkem »
12. mai
12.
Uus!!: Henri III ja 12. mai · Näe rohkem »
13. märts
13.
Uus!!: Henri III ja 13. märts · Näe rohkem »
13. september
13.
Uus!!: Henri III ja 13. september · Näe rohkem »
14. veebruar
14.
Uus!!: Henri III ja 14. veebruar · Näe rohkem »
15. veebruar
15.
Uus!!: Henri III ja 15. veebruar · Näe rohkem »
1551
1551.
Uus!!: Henri III ja 1551 · Näe rohkem »
1569
1569.
Uus!!: Henri III ja 1569 · Näe rohkem »
1572
1572.
Uus!!: Henri III ja 1572 · Näe rohkem »
1573
1573.
Uus!!: Henri III ja 1573 · Näe rohkem »
1574
1574.
Uus!!: Henri III ja 1574 · Näe rohkem »
1575
1575.
Uus!!: Henri III ja 1575 · Näe rohkem »
1584
1584.
Uus!!: Henri III ja 1584 · Näe rohkem »
1585
1585.
Uus!!: Henri III ja 1585 · Näe rohkem »
1588
1588.
Uus!!: Henri III ja 1588 · Näe rohkem »
1589
1589.
Uus!!: Henri III ja 1589 · Näe rohkem »
16. mai
16.
Uus!!: Henri III ja 16. mai · Näe rohkem »
19. september
19.
Uus!!: Henri III ja 19. september · Näe rohkem »
2. august
2.
Uus!!: Henri III ja 2. august · Näe rohkem »
21. veebruar
21.
Uus!!: Henri III ja 21. veebruar · Näe rohkem »
23. detsember
23.
Uus!!: Henri III ja 23. detsember · Näe rohkem »
3. oktoober
3.
Uus!!: Henri III ja 3. oktoober · Näe rohkem »
30. mai
30.
Uus!!: Henri III ja 30. mai · Näe rohkem »
