Kiiremini kui brauser!
64 suhted: Abielu, Ajakirjanik, Berliin, Berliini Brandenburgi lennujaam, Berliini müür, Hamburg, Helmut Schmidt, Hispaania, Hispaania kodusõda, Kaubanduskeskus, Konrad Adenauer, Lääne-Berliin, Lääne-Saksamaa, Lübeck, Linnriik, Ludwig Erhard, Nõukogude Liit, Nikita Hruštšov, Nobeli rahuauhind, Norra, Norra keel, Poola, Rheinland-Pfalz, Rootsi keel, Saksa Demokraatlik Vabariik, Saksamaa, Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Stasi, Stockholm, Ungari, Varjunimi, 18. detsember, 1913, 1929, 1930, 1932, 1933, 1934, 1936, 1937, 1938, 1940, 1941, 1946, 1948, 1951, 1956, 1957, 1958, 1961, ..., 1964, 1965, 1966, 1969, 1971, 1974, 1980, 1983, 1987, 1992, 2009, 3. oktoober, 8. oktoober, 9. detsember. Laienda indeks (14 rohkem) »
Abielu
Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev inimsuhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused.
Uus!!: Willy Brandt ja Abielu · Näe rohkem »
Ajakirjanik
Reporter Mara Montalbano Ajakirjanik on ajakirjanduses töötav inimene, kes kogub, vahendab, töötleb ja kommenteerib infot toimuvate ürituste ja aset leidnud sündmuste, päevakajaliste inimeste ning muu aktuaalse kohta (uudiseajakirjandus), uurib ja analüüsib lugejatele huvi pakkuvaid teemasid ning teeb neist kokkuvõtteid (uuriv ajakirjandus, olukirjeldused, portreelood jms žanrid).
Uus!!: Willy Brandt ja Ajakirjanik · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Willy Brandt ja Berliin · Näe rohkem »
Berliini Brandenburgi lennujaam
Uue ja vana lennujaama paiknemine Berliini Brandenburgi lennujaam (IATA: BER, ICAO: EDDB; saksa keeles Flughafen Berlin Brandenburg Willy Brandt) on rahvusvaheline lennujaam Saksamaal Berliinis.
Uus!!: Willy Brandt ja Berliini Brandenburgi lennujaam · Näe rohkem »
Berliini müür
Berliini müür 1986. aastal Animatsioon Berliini müüri ehitamisest, piirialast ja valvesüsteemist (kanal ZDF, saade "Terra X", 2020.a) Berliini müüri kaart Berliini müür (saksa keeles Berliner Mauer) oli pärast teist maailmasõda jagatud Saksamaa ajajärgul Saksa Demokraatliku Vabariigi (SDV) rajatud tihe riivistatud piirikindlustussüsteem, mis püsis üle 28 aasta: 13.
Uus!!: Willy Brandt ja Berliini müür · Näe rohkem »
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Uus!!: Willy Brandt ja Hamburg · Näe rohkem »
Helmut Schmidt
Helmut Heinrich Waldemar Schmidt (23. detsember 1918 Hamburg – 10. november 2015 Hamburg) oli Saksamaa sotsialistist poliitik, Saksamaa liidukantsler 1974–1982.
Uus!!: Willy Brandt ja Helmut Schmidt · Näe rohkem »
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Willy Brandt ja Hispaania · Näe rohkem »
Hispaania kodusõda
Hispaania kodusõda oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt Hispaania Teises Vabariigis parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel.
Uus!!: Willy Brandt ja Hispaania kodusõda · Näe rohkem »
Kaubanduskeskus
Kaubanduskeskus Kaubanduskeskus ehk ostukeskus on hoone või hooned, kuhu on koondatud palju kauplusi ja teenindusasutusi.
Uus!!: Willy Brandt ja Kaubanduskeskus · Näe rohkem »
Konrad Adenauer
Konrad Adenauer 1952. aastal Konrad Hermann Joseph Adenauer (5. jaanuar 1876 Köln – 19. aprill 1967 Bad Honnef) oli Saksamaa ja Lääne-Saksamaa poliitik, katoliikliku Tsentrumipartei liige 1906.
Uus!!: Willy Brandt ja Konrad Adenauer · Näe rohkem »
Lääne-Berliin
Lääne-Berliin (helesinine) ja Ida-Berliin (tumeroosa) Lääne-Berliini asend jagatud Saksamaal Lääne-Berliin (saksa keeles West-Berlin ja Westberlin) oli pärast teist maailmasõda Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsiooni all olnud Berliini sektorite ala.
Uus!!: Willy Brandt ja Lääne-Berliin · Näe rohkem »
Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga.
Uus!!: Willy Brandt ja Lääne-Saksamaa · Näe rohkem »
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Willy Brandt ja Lübeck · Näe rohkem »
Linnriik
Tänapäeva linnriigi Singapuri panoraam Linnriik on majanduslikult iseseisev, oma kultuuri ja õiguskorraga väikeriik, mille mõjuala võib ulatuda ka suuremale territooriumile.
Uus!!: Willy Brandt ja Linnriik · Näe rohkem »
Ludwig Erhard
Ludwig Erhard (4. veebruar 1897 Fürth, Baieri kuningriik, Saksa keisririik – 5. mai 1977 Bonn, Lääne-Saksamaa) oli Lääne-Saksamaa poliitik ja Saksamaa liidukantsler aastatel 1963–1966.
Uus!!: Willy Brandt ja Ludwig Erhard · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Willy Brandt ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nikita Hruštšov
Moskva, 1959'') Nikita Hruštšov (vene Никита Сергеевич Хрущёв; 15. aprill 1894 Kalinovka, Kurski kubermang – 11. september 1971 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane: kindralleitnant (1943), NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees (1958–1964) ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (NLKP KK) peasekretär (1953–1964).
Uus!!: Willy Brandt ja Nikita Hruštšov · Näe rohkem »
Nobeli rahuauhind
Nobeli rahuauhind on üks viiest Alfred Nobeli asutatud auhinnast.
Uus!!: Willy Brandt ja Nobeli rahuauhind · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Willy Brandt ja Norra · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Willy Brandt ja Norra keel · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Willy Brandt ja Poola · Näe rohkem »
Rheinland-Pfalz
Rheinland-Pfalz ehk Reinimaa-Pfalz on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Willy Brandt ja Rheinland-Pfalz · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Willy Brandt ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (lühend SDV; saksa keeles Deutsche Demokratische Republik, lühend DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Uus!!: Willy Brandt ja Saksa Demokraatlik Vabariik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Willy Brandt ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei
Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei (saksa keeles Sozialdemokratische Partei Deutschlands, lühend SPD, eesti keeles SSDP) on üks Saksamaa kahest peamisest erakonnast.
Uus!!: Willy Brandt ja Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei · Näe rohkem »
Stasi
Stasi embleem Stasi (lühend saksakeelsest ametlikust nimest Ministerium für Staatssicherheit 'riikliku julgeoleku ministeerium') oli aastatel 1950–1990 Saksa DV riiklik julgeolekuteenistus ning riigi kommunistlikule juhtkonnale ja riigikorrale lojaalsuse järelevalvet teostanud poliitiline politsei.
Uus!!: Willy Brandt ja Stasi · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Willy Brandt ja Stockholm · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Willy Brandt ja Ungari · Näe rohkem »
Varjunimi
Varjunimi on sõna või nimi, mida kasutatakse salaja teisele nimele, sõnale või isikule viitamiseks.
Uus!!: Willy Brandt ja Varjunimi · Näe rohkem »
18. detsember
18.
Uus!!: Willy Brandt ja 18. detsember · Näe rohkem »
1913
1913.
Uus!!: Willy Brandt ja 1913 · Näe rohkem »
1929
1929.
Uus!!: Willy Brandt ja 1929 · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Willy Brandt ja 1930 · Näe rohkem »
1932
1932.
Uus!!: Willy Brandt ja 1932 · Näe rohkem »
1933
1933.
Uus!!: Willy Brandt ja 1933 · Näe rohkem »
1934
1934.
Uus!!: Willy Brandt ja 1934 · Näe rohkem »
1936
1936.
Uus!!: Willy Brandt ja 1936 · Näe rohkem »
1937
1937.
Uus!!: Willy Brandt ja 1937 · Näe rohkem »
1938
1938.
Uus!!: Willy Brandt ja 1938 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Willy Brandt ja 1940 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Willy Brandt ja 1941 · Näe rohkem »
1946
1946.
Uus!!: Willy Brandt ja 1946 · Näe rohkem »
1948
1948.
Uus!!: Willy Brandt ja 1948 · Näe rohkem »
1951
1951.
Uus!!: Willy Brandt ja 1951 · Näe rohkem »
1956
1956.
Uus!!: Willy Brandt ja 1956 · Näe rohkem »
1957
1957.
Uus!!: Willy Brandt ja 1957 · Näe rohkem »
1958
1958.
Uus!!: Willy Brandt ja 1958 · Näe rohkem »
1961
1961.
Uus!!: Willy Brandt ja 1961 · Näe rohkem »
1964
1964.
Uus!!: Willy Brandt ja 1964 · Näe rohkem »
1965
1965.
Uus!!: Willy Brandt ja 1965 · Näe rohkem »
1966
1966.
Uus!!: Willy Brandt ja 1966 · Näe rohkem »
1969
1969.
Uus!!: Willy Brandt ja 1969 · Näe rohkem »
1971
1971.
Uus!!: Willy Brandt ja 1971 · Näe rohkem »
1974
1974.
Uus!!: Willy Brandt ja 1974 · Näe rohkem »
1980
1980.
Uus!!: Willy Brandt ja 1980 · Näe rohkem »
1983
1983.
Uus!!: Willy Brandt ja 1983 · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Willy Brandt ja 1987 · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: Willy Brandt ja 1992 · Näe rohkem »
2009
2009.
Uus!!: Willy Brandt ja 2009 · Näe rohkem »
3. oktoober
3.
Uus!!: Willy Brandt ja 3. oktoober · Näe rohkem »
8. oktoober
8.
Uus!!: Willy Brandt ja 8. oktoober · Näe rohkem »
9. detsember
9.
Uus!!: Willy Brandt ja 9. detsember · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Gunnar Gaasland, Herbert Frahm.
