Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Hermann II Wesel

Index Hermann II Wesel

Hermann Weseli piiskoplik vapp on vasakpoolne Hermann II (surnud 15. juunil 1563) oli viimane Tartu piiskop 1552–1558.

31 suhted: Abt, Gerardus, Jodokus von der Recke, Julius III, Kärkna klooster, Kingsepp, Moskva tsaaririik, Paavst, Peter von Tiesenhausen, Riigivürst, Saksa-Rooma keiser, Tartu maks, Tartu piiramine (1558), Tartu piiskop, Tartu piiskopkond, Toomkapiitel, Vana-Liivimaa, Vene-Liivi sõda, Wesel, 15. juuni, 1544, 1552, 1553, 1554, 1558, 1563, 17. oktoober, 18. juuli, 22. oktoober, 23. august, 25. juuni.

Abt

Abt (aramea aba "isa") on roomakatoliku mungakloostri ülem; sellest tuleneb ka nunnakloostri ülema nimetus "abtiss".

Uus!!: Hermann II Wesel ja Abt · Näe rohkem »

Gerardus

Gerardus oli Kärkna abt 1540.

Uus!!: Hermann II Wesel ja Gerardus · Näe rohkem »

Jodokus von der Recke

Jodokus von Recke (ka Jost või Jobst) oli Tartu piiskop aastatel 1543–1551/1553.

Uus!!: Hermann II Wesel ja Jodokus von der Recke · Näe rohkem »

Julius III

Julius III, ladinapäraselt Iulius III (Giovanni Maria Ciocchi del Monte; ka Gian Maria del Monte, Giovan Maria del Ciocchi või Giammaria Ciocchi del Monte, 10. september 1487 – 23. märts 1555), oli paavst 1550–1555.

Uus!!: Hermann II Wesel ja Julius III · Näe rohkem »

Kärkna klooster

Osa Kärkna kloostri alusmüürist Kärkna klooster ehk Valkena klooster (saksa keeles Zisterzienserkloster zu Falkenau) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Tartu piiskopkonnas, praeguses Kärkna külas Tartu vallas.

Uus!!: Hermann II Wesel ja Kärkna klooster · Näe rohkem »

Kingsepp

Puidust kingaliistud on kingsepa tähtsamaid töövahendeid. Kingsepp on ametimees, kes valmistab ja parandab jalanõusid.

Uus!!: Hermann II Wesel ja Kingsepp · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Русское царствоVene tsaaririik Moskoovia lipp Lipp (alates 1613. aastast)Vapp (1582) 300pxMoskoovia, 1600 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeatsaar Pindalaumbes 2 800 000 km² 1533 Rahvaarv? Iseseisvus1547 Rahaühikrubla Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Hermann II Wesel ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Paavst

Paavst (ka Rooma paavst) (ladina papa; kreeka πάππας pappas, 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Hermann II Wesel ja Paavst · Näe rohkem »

Peter von Tiesenhausen

Peter von Tiesenhausen (ka Petrus de Tisenhusen, Dissenhussen) oli Vana-Liivimaa aadlik ja vaimulik, Tartu toomhärra 1550–1558.

Uus!!: Hermann II Wesel ja Peter von Tiesenhausen · Näe rohkem »

Riigivürst

Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmalikku võimu omav vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.

Uus!!: Hermann II Wesel ja Riigivürst · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Uus!!: Hermann II Wesel ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Tartu maks

Tartu maks oli Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.

Uus!!: Hermann II Wesel ja Tartu maks · Näe rohkem »

Tartu piiramine (1558)

Pihkva vürstiriigi valdused. Tartu piiramine leidis aset Liivi sõja ajal 1558.

Uus!!: Hermann II Wesel ja Tartu piiramine (1558) · Näe rohkem »

Tartu piiskop

Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.

Uus!!: Hermann II Wesel ja Tartu piiskop · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Uus!!: Hermann II Wesel ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Toomkapiitel

Toomkapiitel on kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures.

Uus!!: Hermann II Wesel ja Toomkapiitel · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Hermann II Wesel ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vene-Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Uus!!: Hermann II Wesel ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Wesel

Wesel on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Weseli kreisi keskus.

Uus!!: Hermann II Wesel ja Wesel · Näe rohkem »

15. juuni

15.

Uus!!: Hermann II Wesel ja 15. juuni · Näe rohkem »

1544

1544.

Uus!!: Hermann II Wesel ja 1544 · Näe rohkem »

1552

1552.

Uus!!: Hermann II Wesel ja 1552 · Näe rohkem »

1553

1553.

Uus!!: Hermann II Wesel ja 1553 · Näe rohkem »

1554

1554.

Uus!!: Hermann II Wesel ja 1554 · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: Hermann II Wesel ja 1558 · Näe rohkem »

1563

1563.

Uus!!: Hermann II Wesel ja 1563 · Näe rohkem »

17. oktoober

17.

Uus!!: Hermann II Wesel ja 17. oktoober · Näe rohkem »

18. juuli

18.

Uus!!: Hermann II Wesel ja 18. juuli · Näe rohkem »

22. oktoober

22.

Uus!!: Hermann II Wesel ja 22. oktoober · Näe rohkem »

23. august

23.

Uus!!: Hermann II Wesel ja 23. august · Näe rohkem »

25. juuni

25.

Uus!!: Hermann II Wesel ja 25. juuni · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Hermann Wesel.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »