Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Hiina kiri

Index Hiina kiri

Hànzì traditsioonilises (must) ja lihtsustatud kirjas (punane) Hiina kiri ehk hani kiri ehk hiina-jaapani-korea logograafiline kiri (hiina lihtsustatud kirjas 汉字, traditsioonilises kirjas 漢字 (hànzì), jaapani keeles 漢字 (kanji) on üle 3500 aasta vanune piktogrammidest ja ideogrammidest arenenud logograafiline kiri, mida kasutatakse kõikide hiina keelte, samuti jaapani keele kirjutamiseks. Varem kasutati seda ka korea keele kirjutamiseks. Vanimad hiina kirja meenutavad märgid on juba 8 tuhat aastat vanad. Näiteks Ningxia autonoomses piirkonnas asuvas Damaidis on leitud kaljujooniseid, kus 3172 kohas on 8453 kujundit. Huanghe orus Xi'anist idas avastati 1953. aastal 5600–6700 aasta vanune asulapaik, millest leitud keraamikal oli hieroglüüfisarnaseid märke, kokku leiti 113 potikillul 22 erinevat sümbolit. Osa teadlasi peab neid hieroglüüfide eellasteks, teiste arvates võisid need olla lihtsalt peremärgid või valmistaja tunnus, millel puudus side keelega. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et need märgid esinevad alati ühekaupa, mitte mitmekaupa nagu kirjamärkidelt oodata võiks. Keegi pole neid rahuldavalt dešifreerida suutnud ja pole üksmeelt selles, kas see üldse võimalikki on. Shangi dünastia ajast pärinev oraakliluu kirjamärkidega Vanimad kindlad tõendid hiina kirja kasutamise kohta pärinevad Shangi dünastia (1600–1046 e.m.a) lõpuperioodist. Selleks on oraakliluud, mida kasutati tuleviku ennustamiseks. Nendel on kujutatud palju hieroglüüfe, millest enamik on seni dešifreerimata, kuigi mõnedki, eriti loomi kujutavad, on dešifreeritud. Oraakliluudel kasutati vanahiina keelt. Tänapäeva hiina kiri põlvneb oraakliluudel kasutatud kirjast. Hiina kiri on alates Shangi dünastia ajast oluliselt muutunud. Kui algselt kasutati Hiinas piltkirja, siis ajapikku see lihtsustus märgatavalt. Vanahiina kirjakeele sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi, nüüdisajal õpitakse keskkoolis tundma aga vaid 5000 märki ning lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest. Hieroglüüfide arv ei ole ajas püsiv. Kogu aeg luuakse uusi hieroglüüfe, näiteks ettevõtted võivad neid luua oma toodetele, kui neile tundub, et ühtki sobivat selleks seni ei ole. Hiina kiri on põhimõtteliselt lahtine hulk ja igaüks võib luua uusi kirjamärke, kui ta seda soovib. Ametlikesse sõnaraamatutesse need siiski tavaliselt ei jõua. Prominentsetes sõnastikes olevate hieroglüüfide arv on 20. sajandi jooksul järjest suurenenud, olles 1916. aasta väljaandes 48 000 (see vastas enam-vähem kogu eelmise aastatuhande sõnastikes olevate hieroglüüfide arvule), aga 1989. aastal 54 678, 1994. aastal 85 568 ja 2004. aastal 106 230. Et kirjamärke ei kasutatud üksnes mõistemärkidena, vaid ka võõrkeelsete (näiteks Xiongnu rahva keelsete) nimede ja väljendite transkribeerimiseks, saab teha järeldusi nende keelte varasema häälduse kohta. Sõnaraamatute ülesehituse, luule rütmi ning hääldust edasiandvate tekstide järgi saab teha järeldusi ka hiina keele varasema häälduse kohta. Hiina kiri on suuresti silpkiri: enamikule märkidest vastab vaid üks silp, mil on teatav põhitähendus. Sõnad moodustuvad ühest või (enamasti) mitmest silbist ning seega ühest või (enamasti) mitmest märgist. Üldjoontes vastavad märgid morfeemidele, kuid see seos ei ole süsteemne. Umbes kümnendikus sõnadest ei ole üksiksilpidel eraldiseisvat tähendust, kuid need kirjutatakse ikkagi eraldi märkidena. Mõned märgid või ligatuurid tähistavad mitmesilbilisi sõnu, ehkki sellised juhtumid on erandlikud. Kuna hiina kiri sobib põhimõtteliselt teistegi keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud näiteks kitani keele, tšurtšeni keele, mõne tiibeti-birma keele, korea, jaapani ja vietnami keele jaoks. Nõrk seos hääldusega võimaldab kasutada sama kirjapilti eri murrete jaoks, milles hääldus on erinev. Hiinas on peale hiina kirja kasutatud teisigi kirju. Näiteks on Hunani provintsis alates 15. sajandist kasutatud naistekirja nüshu. Lisaks hiina kirjale on nii putonghua kui ka murrete jaoks olemas palju transkriptsioonisüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametliku latinisatsioonina kasutusel Hanyu Pinyin.

33 suhted: Endeluu, Hunan, Ideogramm, Jaapani keel, Kaljujoonis, Kanji, Keraamika, Kiri (keeleteadus), Kollane jõgi, Korea keel, Latinisatsioon, Ligatuur (kiri), Märk, Morfeem, Murre, Ningxia, Piktogramm, Pinyin, Sõna, Shangi dünastia, Silp, Tiibeti-Birma keeled, Transkriptsioon, Tulevik, Vanahiina kirjakeel, Vietnami keel, Xi'an, 15. sajand, 1916, 1953, 1989, 1994, 2004.

Endeluu

Kilpkonnakilbist endeluu Endeluud on Vana-Hiinast leitud ennustamise aluseks olevate pragude saamiseks kuumutatud luud, mis on enamasti kaetud vastavate ennetega seotud kirjadega.

Uus!!: Hiina kiri ja Endeluu · Näe rohkem »

Hunan

Hunan on provints Hiinas.

Uus!!: Hiina kiri ja Hunan · Näe rohkem »

Ideogramm

Ideogramm (ideograaf, kreeka keelest ἰδέα idea "idee" + γράφω grapho "kirjutan") on graafiline sümbol (märk), mis esindab mõistet, ideed, tähendust.

Uus!!: Hiina kiri ja Ideogramm · Näe rohkem »

Jaapani keel

Jaapani dialektide kaart Jaapani keel (jaapani keeles 日本語) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtluskeel.

Uus!!: Hiina kiri ja Jaapani keel · Näe rohkem »

Kaljujoonis

Kaljujoonis ehk petroglüüf on pikto- või logogrammidest koosnev joonis, mis on uuristatud kaljupinda või värvitud kaljupinnale.

Uus!!: Hiina kiri ja Kaljujoonis · Näe rohkem »

Kanji

Kanji (漢字) on üks mitmest Jaapanis kasutatavast kirjasüsteemist.

Uus!!: Hiina kiri ja Kanji · Näe rohkem »

Keraamika

Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).

Uus!!: Hiina kiri ja Keraamika · Näe rohkem »

Kiri (keeleteadus)

Kiri on märgisüsteem teksti ülesmärkimiseks nähtavate või kombitavate märkide abil.

Uus!!: Hiina kiri ja Kiri (keeleteadus) · Näe rohkem »

Kollane jõgi

Huang He Qinghais. Kollast värvust annab veele löss Kollane jõgi ehk Huang He (hiina 黄河, Huánghé 'kollane jõgi') on jõgi Hiinas.

Uus!!: Hiina kiri ja Kollane jõgi · Näe rohkem »

Korea keel

Korea keel on keel, mida räägitakse Põhja- ja Lõuna-Koreas, osaliselt ka Ida-Hiinas, Põhja-Korea ja Hiina piiridel.

Uus!!: Hiina kiri ja Korea keel · Näe rohkem »

Latinisatsioon

Eri viisid mandariini keele sõna latiniseerimiseks Latinisatsioon on algselt mingis muus kirjasüsteemis kirjutatud sõnade ja nimede kirjutamine ladina kirjas.

Uus!!: Hiina kiri ja Latinisatsioon · Näe rohkem »

Ligatuur (kiri)

Ligatuur kirjakunstis ja tüpograafias on kahe või enama tähe ühendamine üheks märgiks, nii et mõlema algupärast kuju on muudetud.

Uus!!: Hiina kiri ja Ligatuur (kiri) · Näe rohkem »

Märk

Märk on diskreetne tähenduse ühik.

Uus!!: Hiina kiri ja Märk · Näe rohkem »

Morfeem

Morfeem on keele kõige väiksem tähenduslik üksus.

Uus!!: Hiina kiri ja Morfeem · Näe rohkem »

Murre

Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.

Uus!!: Hiina kiri ja Murre · Näe rohkem »

Ningxia

Ningxia Huei autonoomne piirkond on Hiina Rahvavabariigi koosseisu kuuluv 1. järgu haldusüksus.

Uus!!: Hiina kiri ja Ningxia · Näe rohkem »

Piktogramm

Piktogramm ehk piktograaf on graafiline sümbol (märk), millel on tähendus sarnasuse tõttu mingi füüsilise objektiga.

Uus!!: Hiina kiri ja Piktogramm · Näe rohkem »

Pinyin

Diakriitilised märgid toonide märkimiseks Pinyin (拼音 pīnyīn) on hiina keele omaladina transliteratsioon Hiina Rahvavabariigis.

Uus!!: Hiina kiri ja Pinyin · Näe rohkem »

Sõna

Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.

Uus!!: Hiina kiri ja Sõna · Näe rohkem »

Shangi dünastia

Shangi riigi ala Shangi riigi ala Shangi dünastia (商朝) oli Vana-Hiina ajaloo teine dünastia.

Uus!!: Hiina kiri ja Shangi dünastia · Näe rohkem »

Silp

Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.

Uus!!: Hiina kiri ja Silp · Näe rohkem »

Tiibeti-Birma keeled

Tiibeti-Birma keelte leviala Tiibeti-Birma keeled on Hiina-Tiibeti keelkonna haru, kuhu kuulub 389 keelt, mida kõneldakse piirkondades Tiibeti kiltmaast põhjas kuni Malai poolsaareni lõunas, Pakistanist läänes kuni Vietnamini idas.

Uus!!: Hiina kiri ja Tiibeti-Birma keeled · Näe rohkem »

Transkriptsioon

Transkriptsioon on ümberkirjutus või ümberkirjutamine (transkribeerimine).

Uus!!: Hiina kiri ja Transkriptsioon · Näe rohkem »

Tulevik

Tulevik on vaatleja poolt käesoleva hetkena tajutavale ajale (olevikule) järgnev aeg.

Uus!!: Hiina kiri ja Tulevik · Näe rohkem »

Vanahiina kirjakeel

Klassikaline hiina keel ehk vanahiina kirjakeel (文言, wenyan, wényán; 文言文, wenyanwen, wényánwén) on hiina keele vorm, milles Hiinas kirjutati 20. sajandi alguseni.

Uus!!: Hiina kiri ja Vanahiina kirjakeel · Näe rohkem »

Vietnami keel

Vietnami keel on austroaasia keelkonnas suurima kõnelejate arvuga keel.

Uus!!: Hiina kiri ja Vietnami keel · Näe rohkem »

Xi'an

thumb Xi'an on (西安; Xī'ān 'läänerahu') on linn Hiinas, Shaanxi provintsi pealinn ja Xi'an Shi allprovintsilinna keskus.

Uus!!: Hiina kiri ja Xi'an · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Hiina kiri ja 15. sajand · Näe rohkem »

1916

1916.

Uus!!: Hiina kiri ja 1916 · Näe rohkem »

1953

1953.

Uus!!: Hiina kiri ja 1953 · Näe rohkem »

1989

1989.

Uus!!: Hiina kiri ja 1989 · Näe rohkem »

1994

1994.

Uus!!: Hiina kiri ja 1994 · Näe rohkem »

2004

2004.

Uus!!: Hiina kiri ja 2004 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Hani kiri, Hiina-jaapani-korea logograafiline kiri.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »