Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Hiinlased

Index Hiinlased

Hiinlased (endanimetusel põhinevalt ka hanid; endanimetus hiina keeles traditsiooniliselt 漢, lihtsustatult 汉, pinyin'is hàn; 汉人 või 漢人 hànrén) on rahvas Ida-Aasias.

51 suhted: Ameerika Ühendriigid, Eesti, Eesti 2011. aasta rahvaloendus, Fujian, Guangdong, Guangxi, Hainan, Hani dünastia, Hani jõgi (Hiina), Hiina, Hiina keel, Hiina kiri, Hiina lihtsustatud kiri, Hongwu, Ida-Aasia, Indoneesia, Jiangxi, Kagu-Aasia, Kambodža, Kanada, Keel, Keskjooks, Kollane jõgi, Li Bo, Lu Xun, Ma Yingjiu, Malaisia, Mandžud, Mao Zedong, Pinyin, Punased khmeerid, Qingi dünastia, Rahvas, Sichuan, Singapur, Suharto, Sun Zhongshan, Suurbritannia, Tai, Taiwan, Tallinn, Tangi dünastia, Tiibet, Venemaa, Vietnam, Xi Jinping, Xinjiang, Zhejiang, Zhu Xi, 2. aastatuhat eKr, ..., 2004. Laienda indeks (1 rohkem) »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Hiinlased ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Hiinlased ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti 2011. aasta rahvaloendus

Eesti 2011.

Uus!!: Hiinlased ja Eesti 2011. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »

Fujian

Fujian on provints Hiina idaosas.

Uus!!: Hiinlased ja Fujian · Näe rohkem »

Guangdong

Guangdong on provints Hiina lõunaosas.

Uus!!: Hiinlased ja Guangdong · Näe rohkem »

Guangxi

Guangxi Tšuangi autonoomne piirkond on Hiina Rahvavabariigi koosseisu kuuluv 1. järgu haldusüksus.

Uus!!: Hiinlased ja Guangxi · Näe rohkem »

Hainan

Hainani satelliidipilt Hainani saare üldgeograafiline kaart Hainan (海南) on saar Lõuna-Hiina meres, mis kuulub Hiina Rahvavabariigile.

Uus!!: Hiinlased ja Hainan · Näe rohkem »

Hani dünastia

Hani dünastia oli Vana-Hiina dünastia.

Uus!!: Hiinlased ja Hani dünastia · Näe rohkem »

Hani jõgi (Hiina)

Hani jõgi Wuhanis Han (traditsioonilises hiina kirjas 漢江, lihtsustatud hiina kirjas 汉江; Hàn Jiāng) on jõgi Aasias.

Uus!!: Hiinlased ja Hani jõgi (Hiina) · Näe rohkem »

Hiina

Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Aasias.

Uus!!: Hiinlased ja Hiina · Näe rohkem »

Hiina keel

hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas) Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.

Uus!!: Hiinlased ja Hiina keel · Näe rohkem »

Hiina kiri

Hànzì traditsioonilises (must) ja lihtsustatud kirjas (punane) Hiina kiri ehk hani kiri ehk hiina-jaapani-korea logograafiline kiri (hiina lihtsustatud kirjas 汉字, traditsioonilises kirjas 漢字 (hànzì), jaapani keeles 漢字 (kanji) on üle 3500 aasta vanune piktogrammidest ja ideogrammidest arenenud logograafiline kiri, mida kasutatakse kõikide hiina keelte, samuti jaapani keele kirjutamiseks. Varem kasutati seda ka korea keele kirjutamiseks. Vanimad hiina kirja meenutavad märgid on juba 8 tuhat aastat vanad. Näiteks Ningxia autonoomses piirkonnas asuvas Damaidis on leitud kaljujooniseid, kus 3172 kohas on 8453 kujundit. Huanghe orus Xi'anist idas avastati 1953. aastal 5600–6700 aasta vanune asulapaik, millest leitud keraamikal oli hieroglüüfisarnaseid märke, kokku leiti 113 potikillul 22 erinevat sümbolit. Osa teadlasi peab neid hieroglüüfide eellasteks, teiste arvates võisid need olla lihtsalt peremärgid või valmistaja tunnus, millel puudus side keelega. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et need märgid esinevad alati ühekaupa, mitte mitmekaupa nagu kirjamärkidelt oodata võiks. Keegi pole neid rahuldavalt dešifreerida suutnud ja pole üksmeelt selles, kas see üldse võimalikki on. Shangi dünastia ajast pärinev oraakliluu kirjamärkidega Vanimad kindlad tõendid hiina kirja kasutamise kohta pärinevad Shangi dünastia (1600–1046 e.m.a) lõpuperioodist. Selleks on oraakliluud, mida kasutati tuleviku ennustamiseks. Nendel on kujutatud palju hieroglüüfe, millest enamik on seni dešifreerimata, kuigi mõnedki, eriti loomi kujutavad, on dešifreeritud. Oraakliluudel kasutati vanahiina keelt. Tänapäeva hiina kiri põlvneb oraakliluudel kasutatud kirjast. Hiina kiri on alates Shangi dünastia ajast oluliselt muutunud. Kui algselt kasutati Hiinas piltkirja, siis ajapikku see lihtsustus märgatavalt. Vanahiina kirjakeele sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi, nüüdisajal õpitakse keskkoolis tundma aga vaid 5000 märki ning lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest. Hieroglüüfide arv ei ole ajas püsiv. Kogu aeg luuakse uusi hieroglüüfe, näiteks ettevõtted võivad neid luua oma toodetele, kui neile tundub, et ühtki sobivat selleks seni ei ole. Hiina kiri on põhimõtteliselt lahtine hulk ja igaüks võib luua uusi kirjamärke, kui ta seda soovib. Ametlikesse sõnaraamatutesse need siiski tavaliselt ei jõua. Prominentsetes sõnastikes olevate hieroglüüfide arv on 20. sajandi jooksul järjest suurenenud, olles 1916. aasta väljaandes 48 000 (see vastas enam-vähem kogu eelmise aastatuhande sõnastikes olevate hieroglüüfide arvule), aga 1989. aastal 54 678, 1994. aastal 85 568 ja 2004. aastal 106 230. Et kirjamärke ei kasutatud üksnes mõistemärkidena, vaid ka võõrkeelsete (näiteks Xiongnu rahva keelsete) nimede ja väljendite transkribeerimiseks, saab teha järeldusi nende keelte varasema häälduse kohta. Sõnaraamatute ülesehituse, luule rütmi ning hääldust edasiandvate tekstide järgi saab teha järeldusi ka hiina keele varasema häälduse kohta. Hiina kiri on suuresti silpkiri: enamikule märkidest vastab vaid üks silp, mil on teatav põhitähendus. Sõnad moodustuvad ühest või (enamasti) mitmest silbist ning seega ühest või (enamasti) mitmest märgist. Üldjoontes vastavad märgid morfeemidele, kuid see seos ei ole süsteemne. Umbes kümnendikus sõnadest ei ole üksiksilpidel eraldiseisvat tähendust, kuid need kirjutatakse ikkagi eraldi märkidena. Mõned märgid või ligatuurid tähistavad mitmesilbilisi sõnu, ehkki sellised juhtumid on erandlikud. Kuna hiina kiri sobib põhimõtteliselt teistegi keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud näiteks kitani keele, tšurtšeni keele, mõne tiibeti-birma keele, korea, jaapani ja vietnami keele jaoks. Nõrk seos hääldusega võimaldab kasutada sama kirjapilti eri murrete jaoks, milles hääldus on erinev. Hiinas on peale hiina kirja kasutatud teisigi kirju. Näiteks on Hunani provintsis alates 15. sajandist kasutatud naistekirja nüshu. Lisaks hiina kirjale on nii putonghua kui ka murrete jaoks olemas palju transkriptsioonisüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametliku latinisatsioonina kasutusel Hanyu Pinyin.

Uus!!: Hiinlased ja Hiina kiri · Näe rohkem »

Hiina lihtsustatud kiri

Hiina lihtsustatud kiri on hiina kirja ehk hani kirja lihtsustatud kirjamärkidega versioon, mis võeti kasutusele Hiina Rahvavabariigis 1950ndatel ning kuulutati seal hiina traditsioonilise kirja asemel ametlikuks standardiks.

Uus!!: Hiinlased ja Hiina lihtsustatud kiri · Näe rohkem »

Hongwu

thumb Hongwu (21. oktoober 1328 – 24. juuni 1398; hiina 洪武 Hóngwǔ, sünninimi 朱元璋 Zhū Yuánzhāng) oli Hiina keiser 1368.

Uus!!: Hiinlased ja Hongwu · Näe rohkem »

Ida-Aasia

Ida-Aasia ÜRO liigituse järgi. Ida-Aasia on regioon Aasia idaosas.

Uus!!: Hiinlased ja Ida-Aasia · Näe rohkem »

Indoneesia

Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest.

Uus!!: Hiinlased ja Indoneesia · Näe rohkem »

Jiangxi

Jiangxi on provints Hiina idaosas, Jangtse jõest lõunas.

Uus!!: Hiinlased ja Jiangxi · Näe rohkem »

Kagu-Aasia

Kagu-Aasia ÜRO liigituse järgi Kagu-Aasia on piirkond Aasias.

Uus!!: Hiinlased ja Kagu-Aasia · Näe rohkem »

Kambodža

Kambodža on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel.

Uus!!: Hiinlased ja Kambodža · Näe rohkem »

Kanada

Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.

Uus!!: Hiinlased ja Kanada · Näe rohkem »

Keel

Kiilkiri on vanim kirjakeele vorm, kuid kõnekeel on kirjutatust tuhandeid aastaid vanem. Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab sümboleid ja teisi märke ja nende kombineerimise reegleid.

Uus!!: Hiinlased ja Keel · Näe rohkem »

Keskjooks

1 - ülemjooks2 - keskjooks3 - alamjooks Keskjooks on jõe osa alam- ja ülemjooksu vahel.

Uus!!: Hiinlased ja Keskjooks · Näe rohkem »

Kollane jõgi

Huang He Qinghais. Kollast värvust annab veele löss Kollane jõgi ehk Huang He (hiina 黄河, Huánghé 'kollane jõgi') on jõgi Hiinas.

Uus!!: Hiinlased ja Kollane jõgi · Näe rohkem »

Li Bo

Li Bo luuletust lugemas. 13. sajandi maal. Li Bo (李白 (Li Bai (Lǐ Bái) või Li Bo (Lǐ Bó); 701–762) oli hiina luuletaja Tangi dünastia ajal. Koos Du Fuga nimetatakse teda tihti hiina luuletajate seas kõige märkimisväärsemaks. Säilinud on umbes tuhat talle omistatud luuletust. Ta sündis Kesk-Aasias, võimalik, et Siiditeele jäävas Suìyè linnas, mis tänapäeval on paik Kõrgõzstanis. Kui ta oli nelja-aastane, kolis perekond Chengdu lähedale. Noor Li Bo luges palju ning oli osav mõõgavõitleja. Umbes 725. aastal lahkus ta mööda Jangtse jõge oma kodukohast. Legendi järgi suri Li Bo Jangtse jões uppudes, kui püüdis paadist küünitades haarata kuu peegeldust veel. Kategooria:Tangi dünastia inimesed Kategooria:Hiina luuletajad Kategooria:Sündinud 701 Kategooria:Surnud 762.

Uus!!: Hiinlased ja Li Bo · Näe rohkem »

Lu Xun

Lu Xun Lu Xun (鲁迅; õieti Zhou Shuren 周树人; 25. september 1881 Shaoxing – 19. oktoober 1936 Shanghai) oli hiina kirjanik ja kirjandusteadlane, keda peetakse tänapäeva hiina kirjanduse teerajajaks.

Uus!!: Hiinlased ja Lu Xun · Näe rohkem »

Ma Yingjiu

Ma Yingjiu Ma Yingjiu (馬英九, Mǎ Yīngjiǔ, ka Ma Ying-jeou; sündinud 13. juulil 1950 Hongkongis) on Hiina Vabariigi (Taiwani) poliitik, kes oli 20. maist 2008 kuni 20. maini 2016 Hiina Vabariigi president.

Uus!!: Hiinlased ja Ma Yingjiu · Näe rohkem »

Malaisia

Malaisia on konstitutsioonilise monarhiaga liitriik Kagu-Aasias.

Uus!!: Hiinlased ja Malaisia · Näe rohkem »

Mandžud

Mandžu mees rahvariietes Mandžu aadlidaamid 1900. aasta paiku Mandžud on tunguusi-mandžu rahvas Hiinas.

Uus!!: Hiinlased ja Mandžud · Näe rohkem »

Mao Zedong

Mao Zedong (26. detsember 1893 Shaoshan – 9. september 1976 Peking) oli Hiina Kommunistliku Partei juht alates 1935.

Uus!!: Hiinlased ja Mao Zedong · Näe rohkem »

Pinyin

Diakriitilised märgid toonide märkimiseks Pinyin (拼音 pīnyīn) on hiina keele omaladina transliteratsioon Hiina Rahvavabariigis.

Uus!!: Hiinlased ja Pinyin · Näe rohkem »

Punased khmeerid

Punased khmeerid oli Kambodža Kommunistliku Partei liikmete rahvapärane nimetus.

Uus!!: Hiinlased ja Punased khmeerid · Näe rohkem »

Qingi dünastia

Qingi dünastia (ka Mandžu dünastia) oli Hiina viimane keisridünastia, mis valitses aastatel 1644–1912.

Uus!!: Hiinlased ja Qingi dünastia · Näe rohkem »

Rahvas

Rahvas on teatud maa-ala, piirkonda või riiki asustav, enese ühtekuuluvusest ja identiteedist teadlik inimeste ühendus, mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga inimestest.

Uus!!: Hiinlased ja Rahvas · Näe rohkem »

Sichuan

Sichuan (四川 (Sichuan; Sìchuān); 'neli jõge') ehk Sichuani provints (四川省 (Sichuan Sheng; Sìchuān Shěng); lühendid 川 (Chuan; Chuān), 蜀 (Shu; Shǔ) on provints Hiina Rahvavabariigi lääneosas. Sichuani on traditsiooniliselt nimetatud ka "Üleujutuste maaks" (天府之国 (Tianfu zhi guo; Tiānfŭ zhī guó)). Sichuani halduskeskus on Chengdu, mis on olnud Hiina lääneosa kaubandus-, transpordi-, tööstus- ja kultuurikeskus. Provintsi pindala on 485 000 km² (5,05% Hiina territooriumist; 5. koht Hiinas). Enne Chongqingi eraldamist 1977 oli Sichuan pindalalt (569 000 km²) Qinghai järel teisel kohal. Elanike arv oli 80 418 000 (2010; rahvaloendus), 81 270 000 (2007) ja 86 730 000 (2002; 3. koht Hiinas). Enne Chongqingi eraldamist oli Sichuan kõige rahvarohkem provints. Rahvastiku tihedus oli 168 in/km² (2007) ja 179 in/km² (2002; 21. koht).

Uus!!: Hiinlased ja Sichuan · Näe rohkem »

Singapur

Singapur (sanskriti keeles सिंहपुर 'Lõvilinn'; ametlik nimi Singapuri Vabariik) on riik (linnriik) Kagu-Aasias Malaka poolsaare lõunaosa lähedal asuval Singapuri saarel ja lähiümbruse väikesaartel.

Uus!!: Hiinlased ja Singapur · Näe rohkem »

Suharto

Suharto Suharto (8. juuni 1921 – 27. jaanuar 2008) oli Indoneesia poliitik, president aastatel 1967–1998.

Uus!!: Hiinlased ja Suharto · Näe rohkem »

Sun Zhongshan

Sun Zhongshan Sun Zhongshan, ka Sun Yatsen (hiina 孫逸仙 / 孙逸仙, Sūn Yìxiān või 孫中山 Sūn Zhōngshān) (12. november 1866 Cuiheng, Zhongshan, Guangdong – 12. märts 1925 Peking) oli Hiina revolutsionäär, Hiina Vabariigi esimene president.

Uus!!: Hiinlased ja Sun Zhongshan · Näe rohkem »

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik) on riik, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.

Uus!!: Hiinlased ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Tai

Tai on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel.

Uus!!: Hiinlased ja Tai · Näe rohkem »

Taiwan

Taiwan, ametlikult Hiina Vabariik, tuntud ka kui rahvuslik Hiina) on Taiwani saart ja lähisaari valitsev, Hiina Rahvavabariigist sõltumatu riik. Tavaliselt nimetatakse Hiina Vabariiki Taiwaniks ja Hiina Rahvavabariiki Hiinaks. Pekingis asuv ja Mandri-Hiinat valitsev Hiina Rahvavabariigi valitsus peab Taiwani Hiina RV osaks, eitades Hiina Vabariigi eksistentsi jätkumist. Hiina Vabariik kuulutati välja 1911. aasta Hiina revolutsiooniga, tollal kontrollis Taiwani provintsi 1895. aastast Jaapan. Tollane riigi pealinn oli Nanking. Hiina Vabariigi osaks sai Taiwani provints seoses Jaapani alistumisega Teises maailmasõjas 1945. aastal. Ent 1949. aastal Hiina kodusõjas, said Hiina Vabariigi väed mandril kommunistidelt lüüa ja tema valitsus evakueerus Taiwanile. Hiina Vabariik esindas Hiinat 1971. aastani ÜRO-s, seejärel esindab Hiinat ÜRO-s Hiina RV. Vastuolu tõttu Hiina Rahvavabariigiga on Hiina Vabariik, kuigi majanduslikult arenenud, alates 1970. aastatest süvenevas rahvusvahelises isolatsioonis, teda tunnustab diplomaatiliselt ainult 20 riiki. Sellele vaatamata on paljudel maailma riikidel (sealhulgas Euroopa Liidul ja Ameerika Ühendriikidel) Taiwaniga mitteametlikud suhted. Taipeis resideeriva valitsuse faktilise kontrolli all on terve Taiwani provints ja Fujiani provintsist Chinmeni ja Matsu saared.

Uus!!: Hiinlased ja Taiwan · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Hiinlased ja Tallinn · Näe rohkem »

Tangi dünastia

Tangi dünastia oli dünastia, mille järgi nimetatakse Hiina ajaloo ajajärku aastatel 618–907 pKr varajase keisririigi ajal.

Uus!!: Hiinlased ja Tangi dünastia · Näe rohkem »

Tiibet

Tiibeti riigi lipp Tiibet (tiibeti བོད་ (Pö, Wylie transliteratsioonis Bod); mongoli Төвд (Tüvd), hiina 西藏 (Xīzàng)) on piirkond Sise-Aasias, tiibetlaste kodumaa.

Uus!!: Hiinlased ja Tiibet · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Hiinlased ja Venemaa · Näe rohkem »

Vietnam

Vietnam (ametliku nimega Vietnami Sotsialistlik Vabariik) on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul.

Uus!!: Hiinlased ja Vietnam · Näe rohkem »

Xi Jinping

Xi Jinping (lihtsustatud hiina kirjas 习近平; traditsioonilises hiina kirjas 習近平; sündinud 15. juunil 1953 Pekingis) on Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane.

Uus!!: Hiinlased ja Xi Jinping · Näe rohkem »

Xinjiang

Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond kuulub Hiina Rahvavabariigi koosseisu.

Uus!!: Hiinlased ja Xinjiang · Näe rohkem »

Zhejiang

Zhejiang (浙江, Zhèjiāng) on provints (省, shěng) Hiina idaosas.

Uus!!: Hiinlased ja Zhejiang · Näe rohkem »

Zhu Xi

pisi Zhu Xi (hiina keeles 朱熹, pinyin'is Zhū​ Xī​; 1130 – 1200) oli Songi dünastia aegne hiina filosoof, uuskonfutsianismi tähtsaim teoreetik.

Uus!!: Hiinlased ja Zhu Xi · Näe rohkem »

2. aastatuhat eKr

2.

Uus!!: Hiinlased ja 2. aastatuhat eKr · Näe rohkem »

2004

2004.

Uus!!: Hiinlased ja 2004 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »