Kiiremini kui brauser!
56 suhted: Aerzen, Apsiid, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Coppenbrügge, Dassel, Elze, Emmerthal, Frangi riik, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Halberstadti piiskopkond, Hannoveri kuningriik, Heinrich II (Braunschweig-Wolfenbüttel), Hildesheim, Hildesheimi piiskopkonna vaenus, Holle, Kalefeld, Karl Suur, Kölni kuurvürstkond, Koer-kibuvits, Kuurvürst, Liebenburg, Ludwig Sakslane, Ludwig Vaga, Lutter am Barenberge, Maarja, Magdeburgi peapiiskopkond, Mainz, Münsteri piiskopkond, Nordstemmen, Osnabrücki piiskopkond, Ostfaal, Paderborni piiskopkond, Pattensen, Peine, Preisi kuningriik, Protestantism, Reliikvia, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Saksa keel, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeistrite loend, Saksa-Rooma riik, Saksamaa mediatisatsioon, Saksi dünastia, Salzhemmendorf, Söhlde, Seesen, Stift, UNESCO maailmapärandi nimistu, Vana-Saksimaa, ..., Vürstlik piiskop, Vennad Grimmid, Vestfaali kuningriik, Viini kongress, Welfid, Wittelsbachi dünastia. Laienda indeks (6 rohkem) »
Aerzen
Aerzeni raekoda Aerzen on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hameln-Pyrmonti kreisis.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Aerzen · Näe rohkem »
Apsiid
Hallikalt varjundatud on apsiidi asukoht basilikaalse kiriku põhiplaanil Apsiid (kreeka keeles hapsis 'võlv, ümarus' ning ladina keeles apsis 'võlv, kaar') on poolringikujulise või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis. Kirikuarhitektuuris on apsiidid tavapäraselt pikihoone kesklöövi idapoolses osas, kuid neid ehitati olenevalt arhitektuuristiilist ka külglöövide ning põikhoonete juurde.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Apsiid · Näe rohkem »
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond · Näe rohkem »
Coppenbrügge
Coppenbrügge on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hameln-Pyrmonti kreisis.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Coppenbrügge · Näe rohkem »
Dassel
Keskaegne müür ja vahvärkhoone Dassel on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Northeimi kreisis.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Dassel · Näe rohkem »
Elze
Elze on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hildesheimi kreisis.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Elze · Näe rohkem »
Emmerthal
Emmerthal on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hameln-Pyrmonti kreisis.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Emmerthal · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Frangi riik · Näe rohkem »
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Halberstadti piiskopkond
Halberstadti piiskopkonna vapp Hildesheimi, Halberstadti ja Magdeburgi piiskopkonnad (lilla) umbes aastal 1250 Halberstadti piiskopkond (saksa Bistum Halberstadt) oli Rooma katoliku piiskopkond aastatel 804–1648 ja Saksa-Rooma riigi vaimulik osariik hiliskeskajast alates.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Halberstadti piiskopkond · Näe rohkem »
Hannoveri kuningriik
Hannoveri kuningriik 1815. aastal 100-taalrine pangatäht 1857. aastast Hannoveri kuningriik (saksa Königreich Hannover) loodi oktoobris 1814 Viini kongressil, kui George III-le tagastati pärast Napoleoni ajastut tema Hannoveri territooriumid.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Hannoveri kuningriik · Näe rohkem »
Heinrich II (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Heinrich II (10. november 1489 – 11. juuni 1568), kutsutud Nooremaks, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst aastast 1514 kuni oma surmani.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Heinrich II (Braunschweig-Wolfenbüttel) · Näe rohkem »
Hildesheim
UNESCO maailmapärandi paik) ja toomväljak ''(Domhof)'', Hildesheimi asutamiskoht Hildesheim (ostfaali Hilmessen) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hildesheimi kreisis.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Hildesheim · Näe rohkem »
Hildesheimi piiskopkonna vaenus
Vürst-piiskopkond 1500. aasta paiku (enne vaenust). Hildesheimi piiskopkonna vaenus (saksa: Hildesheimer Stiftsfehde) või Suur piiskopkonna vaenus, mõnikord ka "kapiitlivaenus", oli konflikt, mis puhkes aastal 1519 Hildesheimi piiskopkonna (Hochstift Hildesheim) ning Braunschweig-Wolfenbütteli ja Calenbergi vürstkondade vahel, mida valitsesid Welfid.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Hildesheimi piiskopkonna vaenus · Näe rohkem »
Holle
Holle on küla ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hildesheimi kreisis.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Holle · Näe rohkem »
Kalefeld
Kalefeld on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Northeimi kreisis.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Kalefeld · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Karl Suur · Näe rohkem »
Kölni kuurvürstkond
Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Kölni kuurvürstkond · Näe rohkem »
Koer-kibuvits
Koer-kibuvits ehk roheliselehine kibuvits (Rosa canina L.) on roosõieliste sugukonna kibuvitsa perekonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste põõsaste liik.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Koer-kibuvits · Näe rohkem »
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Kuurvürst · Näe rohkem »
Liebenburg
Liebenburg on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Liebenburg · Näe rohkem »
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Ludwig Sakslane · Näe rohkem »
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »
Lutter am Barenberge
Lutter am Barenberge on Langelsheimi linnaosa.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Lutter am Barenberge · Näe rohkem »
Maarja
Raffael. Sixtuse madonna. 1512–1513 Maarja (ka neitsi Maarja, vanakreeka keeles Μαριάμ Mariám, lühemalt Μαρία María; heebrea keeles מרים Maryām; aramea keeles ܡܪܝܡ Mariam) on kristluse rajaja Jeesuse ema, kelle abikaasa oli puusepp Joosep ja kelle tegevuse peamine allikas on Uus Testament.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Maarja · Näe rohkem »
Magdeburgi peapiiskopkond
Magdeburgi peapiiskopkond oli katoliiklik peapiiskopkond (969–1552) ja Saksa-Rooma riigi vürstlik peapiiskopkond (1180–1680) keskusega Magdeburgi linnas Elbe jõel.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Magdeburgi peapiiskopkond · Näe rohkem »
Mainz
Mainz on linn Saksamaal, Rheinland-Pfalzi liidumaa pealinn.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Mainz · Näe rohkem »
Münsteri piiskopkond
Münsteri piiskopkond oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis, paiknedes tänapäevaste Nordrhein-Westfaleni liidumaa põhjaosas ja Alam-Saksi liidumaa lääneosas.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Münsteri piiskopkond · Näe rohkem »
Nordstemmen
Raekoda Nordstemmen on küla ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hildesheimi kreisis.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Nordstemmen · Näe rohkem »
Osnabrücki piiskopkond
Vürstlik Osnabrücki piiskopkond (saksa Hochstift Osnabrück) oli Saksa-Rooma riigi osariik aastatel 1225–1803.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Osnabrücki piiskopkond · Näe rohkem »
Ostfaal
19. sajandi Ostfaali kaart aastast 1000 pKr Ostfaal (ostfaali: Oostfalen) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates ajaloolise Saksimaa hõimuhertsogkonna idaosa, piirnedes ligikaudu Leine jõega läänes, samuti Elbe ja Saalega idas.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Ostfaal · Näe rohkem »
Paderborni piiskopkond
Lipp Vapp Alam-Reini-Vestfaali ringkonna kaart umbes aastal 1560, Paderborni vürst-piiskopkond punasega esile toodud Paderborni vürst-piiskopkond (saksa keeles Fürstbistum Paderborn) oli Saksa-Rooma riigi vürstkond aastatel 1281 kuni 1802.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Paderborni piiskopkond · Näe rohkem »
Pattensen
Pattensen on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hannoveri piirkonnas, umbes 12 km Hannoverist lõunas.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Pattensen · Näe rohkem »
Peine
Turuplats Peine on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Peine kreisi keskus Linna pindala on 119,51 km².
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Peine · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Protestantism · Näe rohkem »
Reliikvia
Relikviaaraltar. Kullatud hõbe, läbikumav email, maaling. 25,4 × 40,6 cm (avatult). Prantsusmaa, ''ca'' 1325–1350. The Cloistersi muuseum, New York Reliikvia (ladina keeles reliquiae 'jäänused') on religioosse tähendusega säilmed, mis on tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega ja on religioosse austamise objektiks.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Reliikvia · Näe rohkem »
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Saksa ordu kõrgmeistrite loend
Siin on loetletud Saksa ordu kõrgmeistrid ja teised kõrgemad juhid alates 1190.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Saksa ordu kõrgmeistrite loend · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa mediatisatsioon
Saksa-Rooma riigi kaart aastal 1789, mis näitab riikide suurt segu Saksamaa mediatisatsioon oli rida mediatisatsioone ja ilmalikustamisi, mis toimusid Saksamaal aastatel 1795–1814, Prantsuse revolutsiooni ajastu lõpufaasis ja edasi Napoleoni ajastul.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Saksamaa mediatisatsioon · Näe rohkem »
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Saksi dünastia · Näe rohkem »
Salzhemmendorf
Salzhemmendorf on küla ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hameln-Pyrmonti kreisis.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Salzhemmendorf · Näe rohkem »
Söhlde
Söhlde on küla ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hildesheimi kreisis.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Söhlde · Näe rohkem »
Seesen
Sehusa loss Seesen on linn ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Seesen · Näe rohkem »
Stift
Stift oli piiskopkonna ilmaliku võimu ala, peapiiskopile alluv maavaldus (lään), mida reaalselt haldas stiftifoogt.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Stift · Näe rohkem »
UNESCO maailmapärandi nimistu
Maailmapärandi komitee logo UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt üliolulised.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja UNESCO maailmapärandi nimistu · Näe rohkem »
Vana-Saksimaa
Saksimaa 8. sajandil Elbe, Weseri ja Eideri jõe vahel Vana-Saksimaa on sakside algne kodumaa tänapäeva Saksamaa loodenurgas ning kattub jämedalt võttes tänapäeva Alam-Saksimaa ja Vestfaaliga ning Saksi-Anhalti lääneosaga.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Vana-Saksimaa · Näe rohkem »
Vürstlik piiskop
Augsburgi vürstlik piiskop (1591–1598) Vürstlik piiskop ehk vürstpiiskop (saksa keeles Fürstbischof) on piiskop, kes on ühtlasi ilmaliku vürstkonna ilmalik valitseja.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Vürstlik piiskop · Näe rohkem »
Vennad Grimmid
Portreemaal vendadest Grimmidest (vasakul Wilhelm Grimm), 1855 Vennad Grimmid olid kaks saksa kirjanikust ja teadlasest venda – Wilhelm Grimm (1786–1859) ja Jacob Grimm (1785–1863), kes nimetasid end nii ühiste teoste avaldamisel, näiteks maailmakuulus "Kinder- und Hausmärchen" ("Laste- ja kodumuinasjutud") ja nende alustatud "Deutsches Wörterbuch" (der Grimm).
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Vennad Grimmid · Näe rohkem »
Vestfaali kuningriik
Vestfaali kuningriik (prantsuse Royaume de Westphalie, saksa Königreich Westphalen) oli 1807–1813 eksisteerinud riik Põhja-Saksamaal.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Vestfaali kuningriik · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Viini kongress · Näe rohkem »
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Welfid · Näe rohkem »
Wittelsbachi dünastia
Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).
Uus!!: Hildesheimi piiskopkond ja Wittelsbachi dünastia · Näe rohkem »
