Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Histoonid

Index Histoonid

Skemaatiline joonis, mis näitab, kuidas nukleosoomsed histoonid moodustavad nukleosoomi Histoonid on väiksed aluselised valgud (koosnevad 102–135 aminohappest), mida leidub eukarüootide tuumas.

Sisukord

  1. 19 suhted: Albrecht Kossel, Arginiin, Atsetüülimine, DNA, DNA reparatsioon, Eukarüoodid, Geeniregulatsioon, Heterokromatiin, Histooni kood, Kromatiin, Lüsiin, Meioos, Mitoos, Nukleosoom, Pärmseened, Spermatogenees, Ubikvitiin, Valgud, Vesinikside.

  2. Epigeneetika
  3. Valgud

Albrecht Kossel

Ludwig Karl Martin Leonhard Albrecht Kossel (16. september 1853 Rostock – 5. juuli 1927 Heidelberg) oli saksa biokeemik ja geneetika valdkonna teerajaja.

Vaata Histoonid ja Albrecht Kossel

Arginiin

Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.

Vaata Histoonid ja Arginiin

Atsetüülimine

Atsetüülimine (IUPAC-i nomenklatuuri järgi etanoüülimine) on keemiline reaktsioon, mille tulemusena viiakse molekuli atsetüülrühm CH3C(.

Vaata Histoonid ja Atsetüülimine

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Vaata Histoonid ja DNA

DNA reparatsioon

DNA reparatsioon ehk DNA parandamine on protsess, mille käigus elimineeritakse DNA-s erinevatel põhjustel tekkinud kahjustusi.

Vaata Histoonid ja DNA reparatsioon

Eukarüoodid

Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.

Vaata Histoonid ja Eukarüoodid

Geeniregulatsioon

Geeniregulatsioon (inglise regulation of gene expression, gene regulation) on geenide ekspresseerumise ehk geeniekspressiooni mõjustamine läbi seda reguleerivate mehhanismide kompleksi.

Vaata Histoonid ja Geeniregulatsioon

Heterokromatiin

Heterokromatiin ehk kondenseerunud kromatiinaine on DNA pakitud vorm, mis on tuumas inaktiivne ja mikroskoobis nähtav tumedate aladena.

Vaata Histoonid ja Heterokromatiin

Histooni kood

Histooni kood on hüpotees, mille järgi histoonide modifikatsioonid mõjutavad kromatiini olekut ja seeläbi organismide pärilikkust läbi epigeneetika.

Vaata Histoonid ja Histooni kood

Kromatiin

Kromatiini struktuur Kromatiin on DNA ja sellega seondunud valkude (histoonide) kompleks, millest moodustuvad eukarüootide ehk päristuumsete kromosoomid.

Vaata Histoonid ja Kromatiin

Lüsiin

Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.

Vaata Histoonid ja Lüsiin

Meioos

Meioos (kreeka keeles 'vähenemine') on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda.

Vaata Histoonid ja Meioos

Mitoos

Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.

Vaata Histoonid ja Mitoos

Nukleosoom

Nukleosoom on valdavalt eukarüootides paiknev DNA ja valkude kompleks, mille abil on DNA pakitud kõrgemat järku struktuuri, et ta tuuma ära mahuks.

Vaata Histoonid ja Nukleosoom

Pärmseened

Pärmseened ehk pärmid on päristuumsed mikroorganismid, mis kuuluvad seeneriiki.

Vaata Histoonid ja Pärmseened

Spermatogenees

Spermatogeneesiks (ladina spermatogenesis) nimetatakse paljudel isastel loomadel (sh meestel) seemnerakkude tekkele viivat rakkude etapilist arenguprotsessi isassuguelundites.

Vaata Histoonid ja Spermatogenees

Ubikvitiin

'''Ubikvitiini molekuli struktuur.''' Sinisega on märgitud α-heeliks, β-lehtstruktuur on roheline ja roosaga on märgitud 48. positsioonil paiknev lüsiin Ubikvitiin (ingl. k nimetus ubiquitin tuleb sõnast ubiquitous – kõikjal esinev) on väike, 8,5 kDa suurune ja 76 aminohappest koosnev valk, mida leidub kõikides eukarüootsetes rakkudes ja mis on päristuumsete organismide seas väga konserveerunud.

Vaata Histoonid ja Ubikvitiin

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Vaata Histoonid ja Valgud

Vesinikside

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

Vaata Histoonid ja Vesinikside

Vaata ka

Epigeneetika

Valgud

Tuntud ka kui Histoon.