Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Hollandi keel

Index Hollandi keel

Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.

85 suhted: Afrikaani keel, Ahtushäälik, Amsterdam, Aruba, Assimilatsioon, Belgia, Benelux, Brüssel, Burgundia, Diftong, Dijon, Eesti Humanitaarinstituut, Eesti keel, Flandria, Foneetika, Friedrich Engels, Friisi keel, Friisid, Friisimaa, Germaani keeled, Grammatika, Gustav Suits, Hasso Krull, Holland, Hollandi Antillid, Hollandikeelne kirjandus, Hollandlased, Ida-Flandria provints, Ida-Friisimaa, Indoeuroopa keeled, Indoneesia, Inglise keel, Kariibi keel, Karolingid, Keel, Kerti Tergem, Koloonia, Ladina kiri, Lääne-Flandria provints, Läänegermaani keeled, Lõuna-Aafrika Vabariik, Lõuna-Ameerika Riikide Liit, Leksikoloogia, Limburgi provints (Belgia), Limburgi provints (Holland), Madalmaad, Madalmaade Kuningriik, Mati Sirkel, Meieisapalve, Morfoloogia, ..., Namiibia, Natsionaalsotsialism, Nordrhein-Westfalen, Poliitiline korrektsus, Prantsuse Flandria, Prantsuse keel, Prantsusmaa, Psalm, Rahvuslus, Rüütliromaan, Rein Sepp, Saksa keel, Saksamaa, Saksid, Sõnavara, Sint Eustatius, Suriname, Tallinna Ülikool, Tõlge, Toponüümika, Utrecht, Vladimir Beekman, Zeelandi provints, 10. sajand, 11. sajand, 12. sajand, 13. sajand, 1477, 15. sajand, 16. sajand, 1600, 17. sajand, 20. sajand, 8. sajand, 9. sajand. Laienda indeks (35 rohkem) »

Afrikaani keel

Afrikaani keel (ka buuri keel, afrikaani Afrikaans) on hollandi keelest 17.–18. sajandil arenenud germaani keel.

Uus!!: Hollandi keel ja Afrikaani keel · Näe rohkem »

Ahtushäälik

Ahtushäälik ehk spirant ehk hõõrdhäälik ehk frikatiiv on selline konsonant, mille hääldamisel õhu takistus on osaline.

Uus!!: Hollandi keel ja Ahtushäälik · Näe rohkem »

Amsterdam

Amsterdam 1538. aastal Kanalid Jordaani ümbruses Amsterdam on Hollandi pealinn.

Uus!!: Hollandi keel ja Amsterdam · Näe rohkem »

Aruba

Aruba on saar ja maa Kariibi meres, kõige läänepoolsem Tuulealustest saartest, Venezuelale kuuluvast Paraguaná poolsaarest põhjas.

Uus!!: Hollandi keel ja Aruba · Näe rohkem »

Assimilatsioon

Assimilatsioon on kaasahääldus- ehk koartikulatsiooninähtus, mille puhul lähestikku hääldatavad häälikud täielikult või osaliselt sarnastuvad.

Uus!!: Hollandi keel ja Assimilatsioon · Näe rohkem »

Belgia

Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Hollandi keel ja Belgia · Näe rohkem »

Benelux

Beneluxi lipp Benelux on '''Be'''lgia, Hollandi (Nederland) ja Luksemburgi (Luxembourg) vaheline poliitilis-majanduslik liit (ingl. Benelux Economic Union, BENELUX).

Uus!!: Hollandi keel ja Benelux · Näe rohkem »

Brüssel

La Grand–Place Brüsseli raekoda Brüssel (prantsuse keeles Bruxelles, hollandi keeles Brussel, saksa keeles Brüssel) on de iure Belgia pealinn.

Uus!!: Hollandi keel ja Brüssel · Näe rohkem »

Burgundia

Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.

Uus!!: Hollandi keel ja Burgundia · Näe rohkem »

Diftong

Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.

Uus!!: Hollandi keel ja Diftong · Näe rohkem »

Dijon

Dijon on linn Prantsusmaal Bourgogne-Franche-Comté piirkonnas Côte-d'Ori departemangus.

Uus!!: Hollandi keel ja Dijon · Näe rohkem »

Eesti Humanitaarinstituut

Eesti Humanitaarinstituut (EHI) on alates 15. maist 2005 Tallinna Ülikooli koosseisus olev teaduskonna tasemel olev struktuuriüksus (Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut).

Uus!!: Hollandi keel ja Eesti Humanitaarinstituut · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Hollandi keel ja Eesti keel · Näe rohkem »

Flandria

Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.

Uus!!: Hollandi keel ja Flandria · Näe rohkem »

Foneetika

Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.

Uus!!: Hollandi keel ja Foneetika · Näe rohkem »

Friedrich Engels

Friedrich Engels (28. november 1820 Barmeni linn (nüüd Wuppertali linnaosa) – 5. august 1895 London) oli saksa filosoof, kes on tuntud kui Kommunistliku partei manifesti kaasautor, samuti Karl Marxi "Kapitali" teise ja kolmanda osa kirjutaja.

Uus!!: Hollandi keel ja Friedrich Engels · Näe rohkem »

Friisi keel

Idafriisi keel Friisi keel kuulub läänegermaani keelte inglise-friisi alarühma.

Uus!!: Hollandi keel ja Friisi keel · Näe rohkem »

Friisid

Friisid ehk friislased (endanimetus Friezen) on läänegermaani rahvas, kes praegu elab Kirde-Hollandis ja Loode-Saksamaal ning kes on minevikus asustanud väga suurt osa Põhjamere lõuna- ja idaranniku äärsetest aladest.

Uus!!: Hollandi keel ja Friisid · Näe rohkem »

Friisimaa

Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.

Uus!!: Hollandi keel ja Friisimaa · Näe rohkem »

Germaani keeled

Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.

Uus!!: Hollandi keel ja Germaani keeled · Näe rohkem »

Grammatika

Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.

Uus!!: Hollandi keel ja Grammatika · Näe rohkem »

Gustav Suits

Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 Kurista – 23. mai 1956 Stockholm) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane.

Uus!!: Hollandi keel ja Gustav Suits · Näe rohkem »

Hasso Krull

Hasso Krull 2010. aastal rääkimas Põhja-Ameerika indiaanlaste antropoloogiast Otepää külje all Ketta talus Tartu NAK-i seminaril Lätete Pääl Hasso Krull (sündinud 31. jaanuaril 1964) on eesti luuletaja, esseist ja tõlkija.

Uus!!: Hollandi keel ja Hasso Krull · Näe rohkem »

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.

Uus!!: Hollandi keel ja Holland · Näe rohkem »

Hollandi Antillid

Hollandi Antillid (ajalooline nimetus Hollandi Lääne-India) oli aastatel 1954–2010 Madalmaade Kuningriigi autonoomne osa.

Uus!!: Hollandi keel ja Hollandi Antillid · Näe rohkem »

Hollandikeelne kirjandus

Hollandikeelne kirjandus on hollandi keeles kirjutatud ilukirjandus.

Uus!!: Hollandi keel ja Hollandikeelne kirjandus · Näe rohkem »

Hollandlased

Hollandlased (endanimetus Hollanders) on germaani rahvas, Hollandi põhirahvastik.

Uus!!: Hollandi keel ja Hollandlased · Näe rohkem »

Ida-Flandria provints

Ida-Flandria provints on provints Belgia lääneosas Flandria piirkonnas.

Uus!!: Hollandi keel ja Ida-Flandria provints · Näe rohkem »

Ida-Friisimaa

Ida-Friisimaa (Saksamaal) kaart Ida-Friisimaa lipp Ida-Friisimaa vapp Ida-Friisimaa (saksa: Ostfriesland; Ida-Friisimaa alamsaksa keel: Oostfreesland; hollandi: Oost-Friesland) on rannikupiirkond Saksamaa Alam-Saksi liidumaa loodeosas.

Uus!!: Hollandi keel ja Ida-Friisimaa · Näe rohkem »

Indoeuroopa keeled

Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.

Uus!!: Hollandi keel ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »

Indoneesia

Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest.

Uus!!: Hollandi keel ja Indoneesia · Näe rohkem »

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.

Uus!!: Hollandi keel ja Inglise keel · Näe rohkem »

Kariibi keel

Kariibi keel (karìna auran) kuulub kariibi keelkonda, makrokariibi hõimkonda, žee-pano-kariibi suurhõimkonda.

Uus!!: Hollandi keel ja Kariibi keel · Näe rohkem »

Karolingid

Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.

Uus!!: Hollandi keel ja Karolingid · Näe rohkem »

Keel

Kiilkiri on vanim kirjakeele vorm, kuid kõnekeel on kirjutatust tuhandeid aastaid vanem. Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab sümboleid ja teisi märke ja nende kombineerimise reegleid.

Uus!!: Hollandi keel ja Keel · Näe rohkem »

Kerti Tergem

Kerti Tergem esinemas kirjandusfestivalil HeadReadFoto: Ave Maria Mõistlik, 2. juuni 2012 Kerti Tergem (sündinud 7. juunil 1968) on eesti tõlkija ja raamatukujundaja.

Uus!!: Hollandi keel ja Kerti Tergem · Näe rohkem »

Koloonia

lc.

Uus!!: Hollandi keel ja Koloonia · Näe rohkem »

Ladina kiri

Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.

Uus!!: Hollandi keel ja Ladina kiri · Näe rohkem »

Lääne-Flandria provints

Lääne-Flandria provints on provints Belgia lääneosas.

Uus!!: Hollandi keel ja Lääne-Flandria provints · Näe rohkem »

Läänegermaani keeled

ülemsaksa keel Läänegermaani keeled on kõige suurem germaani keelte haru.

Uus!!: Hollandi keel ja Läänegermaani keeled · Näe rohkem »

Lõuna-Aafrika Vabariik

Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus.

Uus!!: Hollandi keel ja Lõuna-Aafrika Vabariik · Näe rohkem »

Lõuna-Ameerika Riikide Liit

Lõuna-Ameerika Riikide Liit Lõuna-Ameerika Riikide Liidu lipp Lõuna-Ameerika Riikide Liit 2008 Lõuna-Ameerika Riikide Liit (hispaania Unión de Naciones Suramericanas; hollandi Unie van Zuid-Amerikaanse Naties; portugali União de Nações Sul-Americanas inglise Union of South American Nations; lühend UNASUR) on 12 Lõuna-Ameerika riigi poliitiline ja majandusühendus.

Uus!!: Hollandi keel ja Lõuna-Ameerika Riikide Liit · Näe rohkem »

Leksikoloogia

Leksikoloogia ehk sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis uurib sõnavara.

Uus!!: Hollandi keel ja Leksikoloogia · Näe rohkem »

Limburgi provints (Belgia)

Limburgi provints on provints Belgia idaosas.

Uus!!: Hollandi keel ja Limburgi provints (Belgia) · Näe rohkem »

Limburgi provints (Holland)

Limburgi provints on Hollandi 1. järgu haldusüksus.

Uus!!: Hollandi keel ja Limburgi provints (Holland) · Näe rohkem »

Madalmaad

Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.

Uus!!: Hollandi keel ja Madalmaad · Näe rohkem »

Madalmaade Kuningriik

Holland ehk Madalmaad (ametlikult Madalmaade Kuningriik, hollandi keeles Koninkrijk der Nederlanden) on riik, millest valdav osa asub Lääne-Euroopas.

Uus!!: Hollandi keel ja Madalmaade Kuningriik · Näe rohkem »

Mati Sirkel

Mati Sirkel. Ly Lestbergi foto Mati Sirkel (sündinud 12. oktoobril 1949 Paides) on eesti literaat ja tõlkija.

Uus!!: Hollandi keel ja Mati Sirkel · Näe rohkem »

Meieisapalve

Meieisapalve, Meie Isa Palve ehk meieisa on kristluses üks tuntumaid palveid.

Uus!!: Hollandi keel ja Meieisapalve · Näe rohkem »

Morfoloogia

Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, nende sisemist struktuuri ning nende omavahelisi suhteid.

Uus!!: Hollandi keel ja Morfoloogia · Näe rohkem »

Namiibia

Namiibia on riik Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani rannikul, mis piirneb Lõuna-Aafrika Vabariigi, Botswana, Sambia ja Angolaga.

Uus!!: Hollandi keel ja Namiibia · Näe rohkem »

Natsionaalsotsialism

Natsionaalsotsialism ehk rahvussotsialism ehk natsism on paremäärmuslik totalitaristlik poliitiline ja majanduslik ideoloogia, mida kandis Adolf Hitleri poolt juhitud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei ning mis kujundas Saksamaa riiklikku poliitikat Kolmanda riigi aastatel 1933–1945.

Uus!!: Hollandi keel ja Natsionaalsotsialism · Näe rohkem »

Nordrhein-Westfalen

Nordrhein-Westfalen ('põhja-Rein-Vestfaal') on Saksamaa liidumaa.

Uus!!: Hollandi keel ja Nordrhein-Westfalen · Näe rohkem »

Poliitiline korrektsus

Poliitiline korrektsus on mõiste, mis tähistab mõtteviisi, keelepruuki ja poliitikat, mis püüab vältida vähemusrühmadele või muudele huvirühmadele potentsiaalselt solvavaid väljendeid, stereotüüpe ja eelarvamuslikke hinnanguid.

Uus!!: Hollandi keel ja Poliitiline korrektsus · Näe rohkem »

Prantsuse Flandria

Kaart, mis näitab '''Prantsuse Flandria''' paiknemist Nord-Pas-de-Calais piirkonnas. Leie jõgi jagab selle kaheks. Põhja poole jääb Prantsuse Westhoek ja lõunas on Lille Romaani (roheline) ja germaani (oranž) keelte murded Prantsuse Flandrias umbes aastal 1789 Territoriaalsed muudatused Püreneede rahu järgi (1659), sealhulgas Prantsuse Flandria Hollandikeelne Taalgebied (Keeleruum), sealhulgas Prantsuse Flandria põhjaosa Prantsuse Flandria (prantsuse La Flandre française; hollandi Frans-Vlaanderen) on ajaloolise Flandria krahvkonna osa tänapäeva Prantsusmaal.

Uus!!: Hollandi keel ja Prantsuse Flandria · Näe rohkem »

Prantsuse keel

Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.

Uus!!: Hollandi keel ja Prantsuse keel · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik on riik Lääne-Euroopas, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.

Uus!!: Hollandi keel ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Psalm

Psalm (kreeka keeles psalmos, 'laul', 'näppepilli keelte näppimine ja selle käigus tekkiv heli') on vaimuliku luule žanr, mida iseloomustavad järgmised tunnused.

Uus!!: Hollandi keel ja Psalm · Näe rohkem »

Rahvuslus

Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.

Uus!!: Hollandi keel ja Rahvuslus · Näe rohkem »

Rüütliromaan

Rüütliromaan on Euroopa keskaja ja uusaja kirjandusžanr.

Uus!!: Hollandi keel ja Rüütliromaan · Näe rohkem »

Rein Sepp

Rein Sepp (23. aprill 1921 Tartu – 25. jaanuar 1995) oli eesti kirjanik, luuletaja ja tõlkija, kes on eelkõige tuntud muinasgermaani eeposte eestindajana.

Uus!!: Hollandi keel ja Rein Sepp · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Hollandi keel ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Hollandi keel ja Saksamaa · Näe rohkem »

Saksid

Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).

Uus!!: Hollandi keel ja Saksid · Näe rohkem »

Sõnavara

Sõnavara ehk leksika on kõik mingisse keelde või allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku.

Uus!!: Hollandi keel ja Sõnavara · Näe rohkem »

Sint Eustatius

Sint-Eustatiuse lipp pisi Sint-Eustatius on saar Kariibi meres, Väikeste Antillide saarestiku põhjaosas.

Uus!!: Hollandi keel ja Sint Eustatius · Näe rohkem »

Suriname

Suriname kaart Suriname (aastani 1948 Hollandi Guajaana) on riik Lõuna-Ameerika põhjarannikul.

Uus!!: Hollandi keel ja Suriname · Näe rohkem »

Tallinna Ülikool

Tallinna Ülikool (lühend TLÜ) on Tallinnas asuv avalik-õiguslik ülikool.

Uus!!: Hollandi keel ja Tallinna Ülikool · Näe rohkem »

Tõlge

dešifreerida hieroglüüfilises kirjas teksti. Tõlge (inglise keeles translation 'kirjalik tõlge'; interpreting 'suuline tõlge') on algse tekstiga samatähenduslik tekst mõnes teises keeles või märgisüsteemis.

Uus!!: Hollandi keel ja Tõlge · Näe rohkem »

Toponüümika

Toponüümika ehk toponüümia (ka toponomastika) on teadusharu, onomastika osa, mis tegeleb kohanimede ehk toponüümide uurimisega.

Uus!!: Hollandi keel ja Toponüümika · Näe rohkem »

Utrecht

Utrecht on linn Hollandis, Utrechti provintsi halduskeskus.

Uus!!: Hollandi keel ja Utrecht · Näe rohkem »

Vladimir Beekman

Vladimir Beekman (23. august 1929 Tallinn – 3. oktoober 2009 Tallinn) oli eesti kirjanik ja tõlkija.

Uus!!: Hollandi keel ja Vladimir Beekman · Näe rohkem »

Zeelandi provints

Zeeland on 1. järgu haldusüksus Hollandis.

Uus!!: Hollandi keel ja Zeelandi provints · Näe rohkem »

10. sajand

10.

Uus!!: Hollandi keel ja 10. sajand · Näe rohkem »

11. sajand

11.

Uus!!: Hollandi keel ja 11. sajand · Näe rohkem »

12. sajand

12.

Uus!!: Hollandi keel ja 12. sajand · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Hollandi keel ja 13. sajand · Näe rohkem »

1477

1477.

Uus!!: Hollandi keel ja 1477 · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Hollandi keel ja 15. sajand · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Hollandi keel ja 16. sajand · Näe rohkem »

1600

1600.

Uus!!: Hollandi keel ja 1600 · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Hollandi keel ja 17. sajand · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased kõrghooned, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on aatomipommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal Pentagonis USAs Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine kupüür Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Hollandi keel ja 20. sajand · Näe rohkem »

8. sajand

8.

Uus!!: Hollandi keel ja 8. sajand · Näe rohkem »

9. sajand

9.

Uus!!: Hollandi keel ja 9. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Madalmaade keel, Nederlands.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »