Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Holstein

Index Holstein

Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.

75 suhted: Adam Bremenist, Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp), Adolf VIII (Holstein), Altona, Austria, Austria-Preisi sõda, Bad Segeberg, Bille, Boizenburg, Bornhövedi lahing (1227), Christian I, Christian III, Christian IX, Dithmarschen, Eider, Elbe, Fehmarn, Frederik I, Frederik VII, Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Gerhard VI (Holstein-Rendsburg), Glücksburgi dünastia, Hannoveri kuningriik, Hansa Liit, Holsteen, Holstein, Holstein-Glückstadt, Holstein-Gottorp, Holstein-Itzehoe, Holstein-Kiel, Holstein-Pinneberg, Holstein-Plön, Holstein-Rendsburg, Holsteini hertsogkond, Jüütimaa, Karl Suur, Katariina II, Kiel, Läänemeri, Lübeck, Lübecki piiskopkond, Margrete I, Obodriidid, Oldenburg in Holstein, Oldenburgi dünastia, Oldenburgi krahvkond, Oldenburgi suurhertsogkond, Põhjameri, Peeter III, Personaalunioon, ..., Preisimaa, Rantzau krahvkond, Rendsburg, Saksa Liit, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksi sõjad, Saksi vall, Saksi-Lauenburg, Saksid, Saksimaa hertsogiriik, Schauenburgi ja Holsteini krahvid, Schaumburgi dünastia, Schleswig, Schleswig-Holstein, Schleswigi hertsogkond, Seisus, Suur rahvasterändamine, Taani, Taanlased, Vabalinn Lübeck, Vana-Saksimaa, Varakeskaeg, Vasall, 1143. Laienda indeks (25 rohkem) »

Adam Bremenist

Adam Bremenist ehk Bremeni Adam (saksapäraselt Adam von Bremen; enne aastat 1050 – 12. oktoober 1081/1085) oli saksa vaimulik, kes sai tuntuks ajaloolase ja kroonikuna.

Uus!!: Holstein ja Adam Bremenist · Näe rohkem »

Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp)

Hertsog Adolf. Tundmatu kunstniku maal 1586. aastast Adolf I (25. jaanuar 1526 – 1. oktoober 1586) oli Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsog aastast 1544 kuni surmani.

Uus!!: Holstein ja Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp) · Näe rohkem »

Adolf VIII (Holstein)

Adolf VIII pitser umbes aastast 1447 Adolf XI (alamsaksa: Alef või Alv, saksa: Adolf von Schauenburg, taani: Adolf 8. af Holsten-Rendsborg) (1401 – 4. detsember 1459) kui Schleswigi hertsog Adolf I ja kui Holstein-Rendsburgi krahv Adolf VIII oli Taani kuningriigi vägevaim vasall.

Uus!!: Holstein ja Adolf VIII (Holstein) · Näe rohkem »

Altona

Altona on Hamburgi linnarajoon.

Uus!!: Holstein ja Altona · Näe rohkem »

Austria

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.

Uus!!: Holstein ja Austria · Näe rohkem »

Austria-Preisi sõda

Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.

Uus!!: Holstein ja Austria-Preisi sõda · Näe rohkem »

Bad Segeberg

Bad Segeberg on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.

Uus!!: Holstein ja Bad Segeberg · Näe rohkem »

Bille

Bille (vanasti ka Billes manufaktūra) on küla (vidējciems) Lätis Cēsise piirkonnas Drabeši vallas.

Uus!!: Holstein ja Bille · Näe rohkem »

Boizenburg

Boizenburg on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Ludwigslust-Parchimi kreisis.

Uus!!: Holstein ja Boizenburg · Näe rohkem »

Bornhövedi lahing (1227)

Skandinaavia 1219. aastal — Taani poolt okupeeritud alad on helerohelisega (Teine) Bornhövedi lahing toimus 22.

Uus!!: Holstein ja Bornhövedi lahing (1227) · Näe rohkem »

Christian I

Christian I (1426 – 21. mai 1481) oli Taani kuningas alates 1448, Norra kuningas alates 1450 kuni surmani ja Rootsi kuningas 1457–1464.

Uus!!: Holstein ja Christian I · Näe rohkem »

Christian III

See lehekülg räägib Taani kuningast, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata: Christian III (täpsustus) ---- Christian III Christian III (eestipäraselt ka Kristian III; 12. august 1503 – 1. jaanuar 1559) oli Taani kuningas 1534–1559 ja Norra kuningas 1537–1559.

Uus!!: Holstein ja Christian III · Näe rohkem »

Christian IX

Christian IX Christian IX (8. aprill 1818 – 29. jaanuar 1906) oli Taani kuningas 1863–1906.

Uus!!: Holstein ja Christian IX · Näe rohkem »

Dithmarschen

thumb Dithmarscheni kreis on haldusüksus (kreis) ja ajalooline piirkond Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.

Uus!!: Holstein ja Dithmarschen · Näe rohkem »

Eider

thumb Eider (saksa; taani Ejderen) on jõgi Põhja-Euroopas Jüüti poolsaare lõunaosas.

Uus!!: Holstein ja Eider · Näe rohkem »

Elbe

Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Holstein ja Elbe · Näe rohkem »

Fehmarn

Fehmarn (taani Femern) on Saksamaale kuuluv saar Läänemeres, osa Schleswig-Holsteini liidumaa Ostholsteini kreisist.

Uus!!: Holstein ja Fehmarn · Näe rohkem »

Frederik I

Frederik I Frederik I (7. oktoober 1471 Haderslevhus – 10. aprill 1533 Gottorp) oli Taani ja Norra kuningas aastatel 1523–1533.

Uus!!: Holstein ja Frederik I · Näe rohkem »

Frederik VII

Frederik VII (Frederik Carl Christian; 6. oktoober 1808 – 15. november 1863) oli Taani kuningas aastail 1848–1863.

Uus!!: Holstein ja Frederik VII · Näe rohkem »

Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)

Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.

Uus!!: Holstein ja Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Gerhard VI (Holstein-Rendsburg)

Gerhard VI pitser umbes aastast 1392 Gerhard VI (u. 1367–1404) oli Holstein-Rendsburgi krahv 1382.

Uus!!: Holstein ja Gerhard VI (Holstein-Rendsburg) · Näe rohkem »

Glücksburgi dünastia

Glücksburgi dünastia, täisnimega Schleswigi-Holsteini-Sonderburgi-Glücksburgi dünastia, on Taani-Saksa haru Oldenburgi dünastiast, mille liikmed on valitsenud erinevatel aegadel Taanit, Norrat, Kreekat ja mitut Põhja-Saksa riiki.

Uus!!: Holstein ja Glücksburgi dünastia · Näe rohkem »

Hannoveri kuningriik

Hannoveri kuningriik 1815. aastal 100-taalrine pangatäht 1857. aastast Hannoveri kuningriik (saksa Königreich Hannover) loodi oktoobris 1814 Viini kongressil, kui George III-le tagastati pärast Napoleoni ajastut tema Hannoveri territooriumid.

Uus!!: Holstein ja Hannoveri kuningriik · Näe rohkem »

Hansa Liit

Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Uus!!: Holstein ja Hansa Liit · Näe rohkem »

Holsteen

Kaasaegne joonistus Holsteen (hiljem mainitakse taani ajalookirjutuses teda ka nimega Holsten) oli Kuningliku Taani-Norra Laevastiku 60 suurtükiga liinilaev.

Uus!!: Holstein ja Holsteen · Näe rohkem »

Holstein

Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.

Uus!!: Holstein ja Holstein · Näe rohkem »

Holstein-Glückstadt

Holstein-Glückstadt või Schleswig-Holstein-Glückstadt on historiograafiline nimi, samuti kaasaegne lühinimi Schleswigi ja Holsteini hertsogkondade osadele, mida valitsesid Taani kuningad Schleswigi ja Holsteini hertsogite ülesannetes, seega tuntud ka kui Kuninglik Schleswig-Holstein.

Uus!!: Holstein ja Holstein-Glückstadt · Näe rohkem »

Holstein-Gottorp

Holstein-Gottorp või Schleswig-Holstein-Gottorp on historiograafiline nimi, samuti kaasaegne lühinimi Schleswigi ja Holsteini hertsogkondade osadele (tuntud ka kui Hertsoglik Holstein), mida valitsesid Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsogid.

Uus!!: Holstein ja Holstein-Gottorp · Näe rohkem »

Holstein-Itzehoe

Holstein-Itzehoe oli krahvkond, mis moodustati 1261.

Uus!!: Holstein ja Holstein-Itzehoe · Näe rohkem »

Holstein-Kiel

Holstein-Kieli krahvkond oli Schauenburgi ja Holsteini krahvide liin aastatel 1261–1390.

Uus!!: Holstein ja Holstein-Kiel · Näe rohkem »

Holstein-Pinneberg

Holstein-Pinnebergi krahvkond oli väike territoorium aastatel 1290–1640, keskusega Pinnebergis tänapäeva Schleswig-Holsteinis Saksamaal.

Uus!!: Holstein ja Holstein-Pinneberg · Näe rohkem »

Holstein-Plön

Holstein-Plön oli 1110./11.

Uus!!: Holstein ja Holstein-Plön · Näe rohkem »

Holstein-Rendsburg

Holstein-Rendsburg oli aastatel 1290–1459 krahvkond, mida valitses Schauenburgi ja Holsteini krahvide liin.

Uus!!: Holstein ja Holstein-Rendsburg · Näe rohkem »

Holsteini hertsogkond

Lipp Vapp Holsteini hertsogkond 1789. aastal Holsteini hertsogkond (saksa: Herzogtum Holstein, taani: Hertugdømmet Holsten) oli Saksa-Rooma riigi põhjapoolseim osariik, paiknedes tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal.

Uus!!: Holstein ja Holsteini hertsogkond · Näe rohkem »

Jüütimaa

Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.

Uus!!: Holstein ja Jüütimaa · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.

Uus!!: Holstein ja Karl Suur · Näe rohkem »

Katariina II

Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.

Uus!!: Holstein ja Katariina II · Näe rohkem »

Kiel

Kieli raekoda 2019. aasta sügisel Kiel on linn Saksamaal, Schleswig-Holsteini pealinn.

Uus!!: Holstein ja Kiel · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Holstein ja Läänemeri · Näe rohkem »

Lübeck

Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.

Uus!!: Holstein ja Lübeck · Näe rohkem »

Lübecki piiskopkond

Lübecki vürst-piiskopkond, (saksa: Hochstift Lübeck; Fürstbistum Lübeck; Bistum Lübeck) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstiriik 1803.

Uus!!: Holstein ja Lübecki piiskopkond · Näe rohkem »

Margrete I

Margrete I Margrete I (märts 1353 – 28. oktoober 1412) oli Taani ja Norra kuninganna (1387–1412) ning Rootsi regent (1389–1412).

Uus!!: Holstein ja Margrete I · Näe rohkem »

Obodriidid

Niklotingide vapp Obotriidid (ladina: Obotriti) või obodriidid, ka abodriidid (saksa: Abodriten), oli keskaegne lääneslaavi hõimude konföderatsioon praeguste Mecklenburgi ja Holsteini territooriumil Põhja-Saksamaal (vaata polaabid).

Uus!!: Holstein ja Obodriidid · Näe rohkem »

Oldenburg in Holstein

Oldenburg in Holstein on linn Läänemere edelakaldal.

Uus!!: Holstein ja Oldenburg in Holstein · Näe rohkem »

Oldenburgi dünastia

Oldenburgi dünastia oli Põhja-Saksamaa valitsejasuguvõsa, mis valitses Oldenburgi krahvkonda alates 11. sajandist.

Uus!!: Holstein ja Oldenburgi dünastia · Näe rohkem »

Oldenburgi krahvkond

Oldenburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi krahvkond.

Uus!!: Holstein ja Oldenburgi krahvkond · Näe rohkem »

Oldenburgi suurhertsogkond

Oldenburgi suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Oldenburg) (tuntud ka kui Holstein-Oldenburg) oli suurhertsogkond Saksa Liidus, Põhja-Saksa Liidus ja Saksa keisririigis, mis koosnes kolmest eraldiasuvast territooriumist: Oldenburg, Eutin ja Birkenfeld.

Uus!!: Holstein ja Oldenburgi suurhertsogkond · Näe rohkem »

Põhjameri

Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.

Uus!!: Holstein ja Põhjameri · Näe rohkem »

Peeter III

Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III. Peeter III (21. veebruar (10. veebruar vkj) 1728 Kiel Saksamaa – 17. juuli (6. juuli vkj) 1762 Ropša Venemaa) oli Venemaa keiser 1762.

Uus!!: Holstein ja Peeter III · Näe rohkem »

Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.

Uus!!: Holstein ja Personaalunioon · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Holstein ja Preisimaa · Näe rohkem »

Rantzau krahvkond

Rantzau riigikrahvkond (saksa: Reichsgrafschaft Rantzau) oli otse keisrile alluv riik Saksa-Rooma riigis.

Uus!!: Holstein ja Rantzau krahvkond · Näe rohkem »

Rendsburg

Rendsburg on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal Lõuna-Schleswigis.

Uus!!: Holstein ja Rendsburg · Näe rohkem »

Saksa Liit

Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.

Uus!!: Holstein ja Saksa Liit · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Holstein ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Holstein ja Saksamaa · Näe rohkem »

Saksi sõjad

Saksi sõjad olid kampaaniad ja ülestõusud rohkem kui 30 aasta jooksul aastast 772, kui Frangi riigi kuningas Karl Suur esmakordselt sisenes Saksimaale kavatsusega vallutada, aastani 804, kui viimane rahulolematute hõimlaste mäss oli purustatud.

Uus!!: Holstein ja Saksi sõjad · Näe rohkem »

Saksi vall

''Limes Saxoniae'' Limes Saxoniae ("Saksimaa piir" ladina keeles), tuntud ka kui Limes Saxonicus või Sachsenwall ("Saksi vall"), oli kindlustamata limes või piir sakside ja slaavi obotriitide vahel, mis rajati 810.

Uus!!: Holstein ja Saksi vall · Näe rohkem »

Saksi-Lauenburg

Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.

Uus!!: Holstein ja Saksi-Lauenburg · Näe rohkem »

Saksid

Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).

Uus!!: Holstein ja Saksid · Näe rohkem »

Saksimaa hertsogiriik

Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.

Uus!!: Holstein ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Schauenburgi ja Holsteini krahvid

Jüütimaa ja põhjapoolseim Saksamaa, kus Schleswig ja Holstein on tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal. Schauenburgi ja Holsteini krahvid olid Frangi riigi tiitlid.

Uus!!: Holstein ja Schauenburgi ja Holsteini krahvid · Näe rohkem »

Schaumburgi dünastia

Vapp Schaumburgi dünastia oli Saksa valitsejate dünastia.

Uus!!: Holstein ja Schaumburgi dünastia · Näe rohkem »

Schleswig

Schleswig (alamsaksa Sleswig, taani Slesvig) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal, Schleswig-Flensburgi kreisi keskus.

Uus!!: Holstein ja Schleswig · Näe rohkem »

Schleswig-Holstein

Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.

Uus!!: Holstein ja Schleswig-Holstein · Näe rohkem »

Schleswigi hertsogkond

Schleswigi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schleswig, taani keeles Hertugdømmet Slesvig, anglosaksi keeles Sliaswic) oli Taani kuninga vasallriik 1866.

Uus!!: Holstein ja Schleswigi hertsogkond · Näe rohkem »

Seisus

Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.

Uus!!: Holstein ja Seisus · Näe rohkem »

Suur rahvasterändamine

II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.

Uus!!: Holstein ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Holstein ja Taani · Näe rohkem »

Taanlased

Taanlased (endanimetus danskere) on põliselt Taanis ja vähesel määral Lõuna-Schleswigis elav põhjagermaani rahvas, Taani põhirahvus.

Uus!!: Holstein ja Taanlased · Näe rohkem »

Vabalinn Lübeck

Vaba- ja Hansalinn Lübeck (saksa: Freie und Hansestadt Lübeck, taani: Lybæk) oli linnriik aastatel 1226–1937 praeguste Saksamaa Schleswig-Holsteini ja Mecklenburg-Vorpommerni liidumaade aladel.

Uus!!: Holstein ja Vabalinn Lübeck · Näe rohkem »

Vana-Saksimaa

Saksimaa 8. sajandil Elbe, Weseri ja Eideri jõe vahel Vana-Saksimaa on sakside algne kodumaa tänapäeva Saksamaa loodenurgas ning kattub jämedalt võttes tänapäeva Alam-Saksimaa ja Vestfaaliga ning Saksi-Anhalti lääneosaga.

Uus!!: Holstein ja Vana-Saksimaa · Näe rohkem »

Varakeskaeg

Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.

Uus!!: Holstein ja Varakeskaeg · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Uus!!: Holstein ja Vasall · Näe rohkem »

1143

1143.

Uus!!: Holstein ja 1143 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Holsteini krahvkond.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »