Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Horvaatia

Index Horvaatia

Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.

86 suhted: Andrej Plenković, Šibenik, Šibeniki-Knini maakond, Balkani poolsaar, Bjelovari-Bilo gora maakond, Bosnia ja Hertsegoviina, Bosnialased, Brodi-Posavina maakond, Bumerang, Cresi saar, Dalmaatsia rannik, Dinaari mäestik, Dinara, Doonau, Dubrovnik, Dubrovniki-Neretva maakond, Euro, Euroala, Euroopa, Euroopa Liit, Horvaadi keel, Horvaadid, Horvaatia 2016. aasta suveolümpiamängudel, Horvaatia äärmuspunktid, Horvaatia Eurovisiooni lauluvõistlusel, Horvaatia iseseisvussõda, Horvaatia meedia, Horvaatia muusika, Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia, Istra maakond, Istria, Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik, Karlovaci maakond, Karst, Kesk-Euroopa, Kesk-Euroopa aeg, Koprivnica-Križevci maakond, Krapina-Zagorje maakond, Krki saar, Kuna, Lijepa naša domovino, Lika-Senji maakond, Međimurje maakond, Mustlased, NATO, Osijek, Osijeki-Baranja maakond, Parlamentaarne vabariik, Pelješac, Požega-Slavoonia maakond, ..., Poolsaar, Poreč, Primorje-Gora maakond, Rijeka, Saksamaa, Schengeni viisaruum, Serbia ja horvaadi kirjandus, Serblased, Sisaki-Moslavina maakond, Slavoonia, Sloveenid, Split, Spliti-Dalmaatsia maakond, Tšehhid, Trogir, UNESCO, UNESCO maailmapärand Horvaatias, UNESCO maailmapärandi nimistu, Ungarlased, Valitsemisvorm, Varaždini maakond, Vähemusrahvus, Virovitica-Podravina maakond, Vukovar, Vukovari-Srijemi maakond, Zadari maakond, Zagreb, Zagrebi maakond, Zoran Milanović, .hr, 12. juuli, 1991, 2002, 2004, 25. juuni, 3. aprill. Laienda indeks (36 rohkem) »

Andrej Plenković

Andrej Plenković Andrej Plenković (sündinud 8. aprillil 1970 Zagrebis) on Horvaatia poliitik.

Uus!!: Horvaatia ja Andrej Plenković · Näe rohkem »

Šibenik

Vaade Šibeniki sadamale ja kesklinnale Šibenik (itaalia keeles Sebenico) on linn Horvaatias Aadria mere rannikul Dalmaatsias.

Uus!!: Horvaatia ja Šibenik · Näe rohkem »

Šibeniki-Knini maakond

Šibeniki-Knini maakond on 1. järgu haldusüksus Horvaatias.

Uus!!: Horvaatia ja Šibeniki-Knini maakond · Näe rohkem »

Balkani poolsaar

Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.

Uus!!: Horvaatia ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »

Bjelovari-Bilo gora maakond

Bjelovari-Bilo gora maakond on 1. järgu haldusüksus Horvaatias.

Uus!!: Horvaatia ja Bjelovari-Bilo gora maakond · Näe rohkem »

Bosnia ja Hertsegoviina

Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna i Hercegovina, kirillitsas Босна и Херцеговина) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel.

Uus!!: Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina · Näe rohkem »

Bosnialased

Bosnialaste diasporaa Bosnialased (omanimetus bosnia keeles bošnjak, pl bošnjaci) on üldnimetus lõunaslaavi päritolu etnilisele rühmale, kes elab peamiselt Bosnias ja Hertsegoviinas, kuid pisemate rühmadena ka teistes Balkani riikides, peamiselt Serbias, Montenegros ja Horvaatias.

Uus!!: Horvaatia ja Bosnialased · Näe rohkem »

Brodi-Posavina maakond

Brodi-Posavina maakond on 1. järgu haldusüksus Horvaatias.

Uus!!: Horvaatia ja Brodi-Posavina maakond · Näe rohkem »

Bumerang

Tüüpiline puust bumerang Bumerang on V-kujuline lennutatav ese, mida on algselt kasutatud jahirelvana, tänapäeval on see levinud spordi- ja meelelahutusvahend.

Uus!!: Horvaatia ja Bumerang · Näe rohkem »

Cresi saar

Cres Asendikaart Vaade Cresi saarele Mošćenicast Cres (itaalia Cherso, saksa keeles varem Kersch, ladina keeles Crepsa, vanakreeka keeles Χέρσος, Chersos) on saar Aadria meres, üks Dalmaatsia saartest.

Uus!!: Horvaatia ja Cresi saar · Näe rohkem »

Dalmaatsia rannik

Satelliidipildilt on näha, et saarte rannajoon kulgeb mäeahelikega paralleelselt Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt.

Uus!!: Horvaatia ja Dalmaatsia rannik · Näe rohkem »

Dinaari mäestik

Dinaari mäestiku kaart Dinaari mäestik ehk Dinaari mäed (horvaadi ja serbia keeles Dinara ja Dinarsko gorje; sloveeni keeles Dinarsko gorovje) on mäestik Kagu-Euroopas.

Uus!!: Horvaatia ja Dinaari mäestik · Näe rohkem »

Dinara

Dinara on mägi Dinaari mäestikus Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina piiril, Horvaatia kõrgeim mäetipp.

Uus!!: Horvaatia ja Dinara · Näe rohkem »

Doonau

Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.

Uus!!: Horvaatia ja Doonau · Näe rohkem »

Dubrovnik

Dubrovnik 17. sajandil Dubrovnik on linn Horvaatia kaguosas, Dubrovniki-Neretva maakonna keskus.

Uus!!: Horvaatia ja Dubrovnik · Näe rohkem »

Dubrovniki-Neretva maakond

Dubrovniki-Neretva maakond on 1. järgu haldusüksus Horvaatias.

Uus!!: Horvaatia ja Dubrovniki-Neretva maakond · Näe rohkem »

Euro

Euro sümbol 100 & 200 (trükitud 2019. aastal) Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.

Uus!!: Horvaatia ja Euro · Näe rohkem »

Euroala

ELi riigid, mis on Maastrichti lepinguga lubanud ühineda euroalaga Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro.

Uus!!: Horvaatia ja Euroala · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Uus!!: Horvaatia ja Euroopa · Näe rohkem »

Euroopa Liit

Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.

Uus!!: Horvaatia ja Euroopa Liit · Näe rohkem »

Horvaadi keel

Horvaadi keel 1000-1100 (Baška tahvel) Horvaadi keel "codex" 1200 Horvaadi keel "Misal" 1368 Horvaadi keel 1380-1400 Horvaadi keel (horvaadi keeles hrvatski jezik) on üks lõunaslaavi keeltest.

Uus!!: Horvaatia ja Horvaadi keel · Näe rohkem »

Horvaadid

Horvaatide diasporaa Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.

Uus!!: Horvaatia ja Horvaadid · Näe rohkem »

Horvaatia 2016. aasta suveolümpiamängudel

Horvaatia osales Rio de Janeiros toimunud 2016. aasta suveolümpiamängudel.

Uus!!: Horvaatia ja Horvaatia 2016. aasta suveolümpiamängudel · Näe rohkem »

Horvaatia äärmuspunktid

Horvaatia äärmuspunktid on geograafilised punktid, mis on Horvaatiale kuuluval alal kõige äärmised punktid põhjas, lõunas, idas ja läänes.

Uus!!: Horvaatia ja Horvaatia äärmuspunktid · Näe rohkem »

Horvaatia Eurovisiooni lauluvõistlusel

Horvaatia on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel alates 1993. aastast.

Uus!!: Horvaatia ja Horvaatia Eurovisiooni lauluvõistlusel · Näe rohkem »

Horvaatia iseseisvussõda

Horvaatia iseseisvussõda peeti aastail 1991–1995 ühelt poolt end Jugoslaavia Föderatiivsest Sotsialistlikust Vabariigist iseseisvaks kuulutanud Horvaatia valitsusele lojaalsete jõudude ning teiselt poolt serblaste võimu all olnud Jugoslaavia Rahvaarmee (JNA) ja Horvaatia serblaste üksuste vahel.

Uus!!: Horvaatia ja Horvaatia iseseisvussõda · Näe rohkem »

Horvaatia meedia

Horvaatia meediasüsteem kuulub massimeedia alla, kuhu kuuluvad ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon ja internet.

Uus!!: Horvaatia ja Horvaatia meedia · Näe rohkem »

Horvaatia muusika

Horvaadi rahvamuusikud Zagrebis 2008 Horvaatia muusika on Horvaatiast pärinev või horvaatide loodud või esitatud muusika.

Uus!!: Horvaatia ja Horvaatia muusika · Näe rohkem »

Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia

Akadeemia peahoone Zagrebis (foto 2006) Akadeemia palee Zagrebis (foto enne 1900) Akadeemia loomise eestvedaja piiskop Josip Juraj Strossmayer Akadeemia välisliige Svante Pääbo, eesti juurtega Rootsi-Saksa paleogeneetikNobeli keemiaauhinna laureaat Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia (horvaadi keeles Hrvatska akademija znanosti i umjetnosti; akronüüm HAZU) on Horvaatia teaduste akadeemia, riigi tähtsaim teadusasutus.

Uus!!: Horvaatia ja Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia · Näe rohkem »

Istra maakond

Istra maakond on 1. järgu haldusüksus Horvaatias.

Uus!!: Horvaatia ja Istra maakond · Näe rohkem »

Istria

400x400px Istria on poolsaar Aadria meres Trieste ja Kvarneri lahe vahel, suurim poolsaar Aadria mere ääres.

Uus!!: Horvaatia ja Istria · Näe rohkem »

Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik

Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik oli Jugoslaavia liitriik, mis moodustati Teise maailmasõja lõpus 1945.

Uus!!: Horvaatia ja Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik · Näe rohkem »

Karlovaci maakond

Karlovaci maakond on 1. järgu haldusüksus Horvaatias.

Uus!!: Horvaatia ja Karlovaci maakond · Näe rohkem »

Karst

Kostivere karstiväli Droonivideo Kostivere karstialast ja Kivilauast 2021. aasta kevadel Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.

Uus!!: Horvaatia ja Karst · Näe rohkem »

Kesk-Euroopa

Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.

Uus!!: Horvaatia ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »

Kesk-Euroopa aeg

sinineLääne-Euroopa aeg (maailmaaeg; suveaeg: maailmaaeg + 1 h). punane'''Kesk-Euroopa aeg'''(maailmaaeg + 1 h; suveaeg: maailmaaeg + 2 h). khakiIda-Euroopa aeg (maailmaaeg + 2 h; suveaeg: maailmaaeg + 3 h). rohelineMoskva aeg (maailmaaeg + 4 h. Heledama värviga riikides suveaega ei ole. Kesk-Euroopa aeg (inglise keeles Central European Time, lühend CET) on üks vööndiaja UTC+1:00 nimetustest, mida kasutatakse eeskätt Euroopas.

Uus!!: Horvaatia ja Kesk-Euroopa aeg · Näe rohkem »

Koprivnica-Križevci maakond

Koprivnica-Križevci maakond on 1. järgu haldusüksus Horvaatias.

Uus!!: Horvaatia ja Koprivnica-Križevci maakond · Näe rohkem »

Krapina-Zagorje maakond

Krapina-Zagorje maakond on 1. järgu haldusüksus Horvaatias.

Uus!!: Horvaatia ja Krapina-Zagorje maakond · Näe rohkem »

Krki saar

Krki asendikaart Krki kaart Krk (itaalia keeles Veglia, saksa keeles varem Vegl) on Horvaatiale kuuluv saar Dalmaatsia saarestikus Aadria meres.

Uus!!: Horvaatia ja Krki saar · Näe rohkem »

Kuna

Kuna on Horvaatia endine rahaühik, mis oli kasutusel 1994–2022.

Uus!!: Horvaatia ja Kuna · Näe rohkem »

Lijepa naša domovino

Lijepa naša domovino ("Meie kaunis kodumaa") on Horvaatia riigihümn.

Uus!!: Horvaatia ja Lijepa naša domovino · Näe rohkem »

Lika-Senji maakond

Lika-Senji maakond on 1. järgu haldusüksus Horvaatias.

Uus!!: Horvaatia ja Lika-Senji maakond · Näe rohkem »

Međimurje maakond

Međimurje maakond on 1. järgu haldusüksus Horvaatias.

Uus!!: Horvaatia ja Međimurje maakond · Näe rohkem »

Mustlased

pisi Mustlased ehk romad (varem eesti keeles ka romid; omakeelne nimetus rom, mitmus roma, 'mees; inimene') on India põhjapiirkondadest pärinev rändrahvas.

Uus!!: Horvaatia ja Mustlased · Näe rohkem »

NATO

NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.

Uus!!: Horvaatia ja NATO · Näe rohkem »

Osijek

Osijek on linn Horvaatia idaosas, Osijeki-Baranja maakonna keskus.

Uus!!: Horvaatia ja Osijek · Näe rohkem »

Osijeki-Baranja maakond

Osijeki-Baranja maakond on 1. järgu haldusüksus Horvaatias.

Uus!!: Horvaatia ja Osijeki-Baranja maakond · Näe rohkem »

Parlamentaarne vabariik

'''Valitsussüsteemide kaart''' Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub.

Uus!!: Horvaatia ja Parlamentaarne vabariik · Näe rohkem »

Pelješac

Vaade poolsaarele Korčula katedraali tornist Pelješac on poolsaar Horvaatia lõunaosas.

Uus!!: Horvaatia ja Pelješac · Näe rohkem »

Požega-Slavoonia maakond

Požega-Slavoonia maakond on 1. järgu haldusüksus Horvaatias.

Uus!!: Horvaatia ja Požega-Slavoonia maakond · Näe rohkem »

Poolsaar

Poolsaar Horvaatias Poolsaareks nimetatakse tavaliselt piklikku ja suuremalt jaolt veega ümbritsetud ning kaugele merre ulatuvat maismaaosa, mis eraldab meresid või lahtesid.

Uus!!: Horvaatia ja Poolsaar · Näe rohkem »

Poreč

Poreč on linn Horvaatia loodeosas Istra poolsaarel Aadria mere rannikul Istra maakonnas.

Uus!!: Horvaatia ja Poreč · Näe rohkem »

Primorje-Gora maakond

Primorje-Gora maakond on 1. järgu haldusüksus Horvaatias.

Uus!!: Horvaatia ja Primorje-Gora maakond · Näe rohkem »

Rijeka

Rijeka (horvaadi rijeka ja itaalia fiume 'jõgi') on sadamalinn Horvaatia loodeosas Aadria mere rannikul, Primorje-Gora maakonna halduskeskus.

Uus!!: Horvaatia ja Rijeka · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Horvaatia ja Saksamaa · Näe rohkem »

Schengeni viisaruum

Schengeni viisaruum (ka Schengeni tsoon või Schengeni ala) on 27 Euroopa riigi kokkuleppel loodud sisepiirikontrollita ala, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll.

Uus!!: Horvaatia ja Schengeni viisaruum · Näe rohkem »

Serbia ja horvaadi kirjandus

Serbia ja horvaadi kirjandus on serbia-horvaadi, serbia, horvaadi või bosnia keeles kirjutatud kirjandus.

Uus!!: Horvaatia ja Serbia ja horvaadi kirjandus · Näe rohkem »

Serblased

Serblaste diasporaa Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.

Uus!!: Horvaatia ja Serblased · Näe rohkem »

Sisaki-Moslavina maakond

Sisaki-Moslavina maakond on 1. järgu haldusüksus Horvaatias.

Uus!!: Horvaatia ja Sisaki-Moslavina maakond · Näe rohkem »

Slavoonia

Baranja Horvaatias Slavoonia (horvaadi Slavonija) on Dalmaatsia, Kesk-Horvaatia ja Istria kõrval üks neljast Horvaatia ajaloolisest piirkonnast.

Uus!!: Horvaatia ja Slavoonia · Näe rohkem »

Sloveenid

Sloveenide diasporaa Sloveenid (endanimetus Slovenci) on lõunaslaavi rahvas, Sloveenia põhielanikkond.

Uus!!: Horvaatia ja Sloveenid · Näe rohkem »

Split

Diocletianuse kindlus Split on Spliti-Dalmaatsia maakonna halduskeskus Horvaatias Aadria mere ääres.

Uus!!: Horvaatia ja Split · Näe rohkem »

Spliti-Dalmaatsia maakond

Spliti-Dalmaatsia maakond on 1. järgu haldusüksus Horvaatias.

Uus!!: Horvaatia ja Spliti-Dalmaatsia maakond · Näe rohkem »

Tšehhid

+ 1.000 Tšehhid (tšehhi keeles: Češi) on lääne-slaavi rahvas Kesk-Euroopas, kes valdavalt elavad Tšehhi Vabariigis.

Uus!!: Horvaatia ja Tšehhid · Näe rohkem »

Trogir

Trogir (ladina keeles Tragurium, itaalia keeles Traù) on Aadria mere ajalooline sadamalinn Spliti-Dalmaatsia maakonnas Horvaatias.

Uus!!: Horvaatia ja Trogir · Näe rohkem »

UNESCO

UNESCO lipp Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (ingl United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, lühend UNESCO) on ÜRO juures töötav organisatsioon, mis on loodud ülemaailmseks koostööks teaduse, hariduse, kultuuri, lõite, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas.

Uus!!: Horvaatia ja UNESCO · Näe rohkem »

UNESCO maailmapärand Horvaatias

Horvaatia alal on UNESCO maailmapärandi nimistus 10 objekti ja 15 objekti kandidaati.

Uus!!: Horvaatia ja UNESCO maailmapärand Horvaatias · Näe rohkem »

UNESCO maailmapärandi nimistu

Maailmapärandi komitee logo UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt üliolulised.

Uus!!: Horvaatia ja UNESCO maailmapärandi nimistu · Näe rohkem »

Ungarlased

Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.

Uus!!: Horvaatia ja Ungarlased · Näe rohkem »

Valitsemisvorm

Valitsemisvorm ehk poliitiline režiim on üldine raamistik, mille abil kontrollitakse riiki või kogukonda.

Uus!!: Horvaatia ja Valitsemisvorm · Näe rohkem »

Varaždini maakond

Varaždini maakond on 1. järgu haldusüksus Horvaatias.

Uus!!: Horvaatia ja Varaždini maakond · Näe rohkem »

Vähemusrahvus

Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus on rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest.

Uus!!: Horvaatia ja Vähemusrahvus · Näe rohkem »

Virovitica-Podravina maakond

Virovitica-Podravina maakond on 1. järgu haldusüksus Horvaatias.

Uus!!: Horvaatia ja Virovitica-Podravina maakond · Näe rohkem »

Vukovar

Vukovar on linn Horvaatia idaosas, Vukovari-Srijemi maakonna keskus.

Uus!!: Horvaatia ja Vukovar · Näe rohkem »

Vukovari-Srijemi maakond

Vukovari-Srijemi maakond on 1. järgu haldusüksus Horvaatia idaosas Slavoonias.

Uus!!: Horvaatia ja Vukovari-Srijemi maakond · Näe rohkem »

Zadari maakond

Zadari maakond on 1. järgu haldusüksus Horvaatias.

Uus!!: Horvaatia ja Zadari maakond · Näe rohkem »

Zagreb

Zagreb on Horvaatia pealinn ja riigi suurim linn.

Uus!!: Horvaatia ja Zagreb · Näe rohkem »

Zagrebi maakond

Zagrebi maakond on 1. järgu haldusüksus Horvaatias.

Uus!!: Horvaatia ja Zagrebi maakond · Näe rohkem »

Zoran Milanović

Zoran Milanović Zoran Milanović (sündinud 30. oktoobril 1966 Zagrebis) on Horvaatia poliitik, alates 18. veebruarist 2020 Horvaatia president.

Uus!!: Horvaatia ja Zoran Milanović · Näe rohkem »

.hr

.hr on Horvaatia Interneti tippdomeen.

Uus!!: Horvaatia ja .hr · Näe rohkem »

12. juuli

12.

Uus!!: Horvaatia ja 12. juuli · Näe rohkem »

1991

1991.

Uus!!: Horvaatia ja 1991 · Näe rohkem »

2002

2002.

Uus!!: Horvaatia ja 2002 · Näe rohkem »

2004

2004.

Uus!!: Horvaatia ja 2004 · Näe rohkem »

25. juuni

25.

Uus!!: Horvaatia ja 25. juuni · Näe rohkem »

3. aprill

3.

Uus!!: Horvaatia ja 3. aprill · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

CRO, Horvaatia Vabariik, Kroaatia.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »