Kiiremini kui brauser!
107 suhted: Aadria meri, Alföld, Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu, Andam, Anjou dünastia, Aquileia patriarhaat, Araablased, Austria-Ungari, Árpádi dünastia, Šibenik, Baška tahvel, Baieri, Bari, Basileios II, Béla IV, Bütsants, Biograd na Moru, Bosnia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaarlased, Dalmaatsia, Doonau, Drava, Dubrovnik, Duklja, Durrës, Encyclopædia Britannica, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Etümoloogia, Feodalism, Filoloogia, Frangid, Friuli mark, Galiitsia, Glagoolitsa, Goodid, Gregorius VII, Herakleios I, Horvaadi keel, Horvaadid, Horvaatia, Horvaatia ajalugu, Horvaatia kuningriik (Habsburgide), Horvaatia liidus Ungariga, Horvaatia-Slavoonia kuningriik, Illüüria, Innocentius IV, Iseseisvus, Istria, István Püha krooni maad, ..., Jalavägi, Johannes IV (paavst), Johannes VIII (paavst), Johannes X, Karl Suur, Karolingide impeerium, Katoliku kirik, Kesk-Euroopa, Korčula, Kvarneri laht, Ladina keel, László Püha, Lõunaslaavlased, Legaat, Liber Pontificalis, Lombardia, Lothar I (Frangi keiser), Markkrahv, Missa, Monarhia, Normannid, Otranto väin, Paavst, Pannoonia, Pannoonia Horvaatia vürstkond, Pärimus, Pärisorjus, Püha Tool, Personaalunioon, Pietro II Orseolo, Piiskop, Pime keskaeg, Polovetsid, Romanos I, Rooma kuuria, Saratseenid, Sava, Sõjalaev, Serbia vürstkond (keskaegne), Serblased, Sileesia, Slaavi keeled, Slaavlased, Slavoonia, Solin, Split, Srem, Suur kirikulõhe, Taranto, Trogir, Turgi rahvad, Ungari kuningriik, Ungarlased, Veneetsia doodž, Veneetsia vabariik, Zadar, Zagreb. Laienda indeks (57 rohkem) »
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Aadria meri · Näe rohkem »
Alföld
Alföld Ungari riigi piirides Hortobágyi rahvuspargis Alföld (ungari Alföld, Nagyalföld, Nagy Alföld või Nagy-Magyar-Alföld, slovaki Veľká dunajská kotlina, rumeenia Câmpia Tisei või Câmpia de Vest, horvaadi Panonska nizina, serbia Panonska nizija, ukraina Тисо-Дунайська низовина) ehk geograafiliselt Kesk-Doonau tasandik või ajalookultuuriliselt Pannoonia tasandik on rohtlatega stepp, mis hõlmab Ungari lõuna- ja idapoolset territooriumi.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Alföld · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu
Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu on maailma suurim raamatukogu.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu · Näe rohkem »
Andam
Andam ehk tribuut on alistatud või valitsetavalt rahvalt nõutav maks, eriti talupojalt nõutav naturaalmaks feodalismiajastul.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Andam · Näe rohkem »
Anjou dünastia
Anjou dünastia oli keskaegne kuningadünastia mitmes riigis.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Anjou dünastia · Näe rohkem »
Aquileia patriarhaat
Aquileia patriarhaat ehk Patria del Friuli (ladina keeles Patria Fori Iulii, friuuli keeles Patrie dal Friûl) oli territoorium Aquileia patriarhi ilmaliku võimu all ja üks Saksa-Rooma riigi vaimulikest osariikidest.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Aquileia patriarhaat · Näe rohkem »
Araablased
Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Araablased · Näe rohkem »
Austria-Ungari
| nimi.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Austria-Ungari · Näe rohkem »
Árpádi dünastia
Árpádi dünastia (ungari keeles Árpádok, slovaki keeles Arpádovci, horvaadi keeles Arpadovići) oli dünastia, mis valitses Ungari kuningriiki 9. sajandi lõpust kuni 1301.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Árpádi dünastia · Näe rohkem »
Šibenik
Vaade Šibeniki sadamale ja kesklinnale Šibenik (itaalia keeles Sebenico) on linn Horvaatias Aadria mere rannikul Dalmaatsias.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Šibenik · Näe rohkem »
Baška tahvel
AD 1100 Baška tahvel (horvaadi keeles Bašćanska ploča) on horvaadikeelne raidkirjatahvel 1100.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Baška tahvel · Näe rohkem »
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Baieri · Näe rohkem »
Bari
Bari on sadamalinn Itaalias, Apuulia maakonna ja Bari suurlinnapiirkonna halduskeskus.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Bari · Näe rohkem »
Basileios II
Basileios II (958 – 15. detsember 1025), hüüdnimega Bulgaarlastetapja, oli Bütsantsi keiser vahemikus 10. jaanuar 976 – 15. detsember 1025.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Basileios II · Näe rohkem »
Béla IV
Béla IV (1206 – 3. mai 1270) oli Ungari kuningas aastatel 1235–1270.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Béla IV · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Bütsants · Näe rohkem »
Biograd na Moru
Biograd na Moru on Horvaatias Dalmaatsia põhjaosas asuv linn.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Biograd na Moru · Näe rohkem »
Bosnia
Bosnia on kaardil tähistatud tumedaga ja Hertsegoviina heledaga Bosnia (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna, kirillitsas Босна) on ajalooline piirkond Balkani poolsaarel, Bosnia ja Hertsegoviina põhjapoolne osa, lõunapoolset väiksemat osa kutsutakse Hertsegoviinaks.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Bosnia · Näe rohkem »
Bosnia ja Hertsegoviina
Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna i Hercegovina, kirillitsas Босна и Херцеговина) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Bosnia ja Hertsegoviina · Näe rohkem »
Bulgaarlased
Kuulsaid bulgaarlasi Bulgaarlaste diasporaa Bulgaarlased (endanimetus българи) on lõunaslaavi rahvas Balkanil, Bulgaaria põhirahvus.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Bulgaarlased · Näe rohkem »
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Dalmaatsia · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Doonau · Näe rohkem »
Drava
Drava (sloveeni, horvaadi; saksa Drau, ungari Dráva) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Drava · Näe rohkem »
Dubrovnik
Dubrovnik 17. sajandil Dubrovnik on linn Horvaatia kaguosas, Dubrovniki-Neretva maakonna keskus.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Dubrovnik · Näe rohkem »
Duklja
Duklja (montenegro keeles Дукља), ka Doclea või Diocleia (kreeka keeles Διοκλεία Diokleia), oli päriliku maaga keskaegne riik, mis hõlmas umbes tänapäeva Kagu-Montenegro territooriumid Kotorist läänes Bojana jõeni idas ning Zeta ja Morača jõgede läteteni põhjas.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Duklja · Näe rohkem »
Durrës
Vaade Durrësile õhust Durrës on Albaania peamine sadamalinn, Durrësi maakonna halduskeskus.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Durrës · Näe rohkem »
Encyclopædia Britannica
thumb Encyclopædia Britannica on ingliskeelne üldentsüklopeedia, mille esmatrükk (3 köidet) ilmus aastatel 1768–1771 Suurbritannias Edinburghis.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Encyclopædia Britannica · Näe rohkem »
Esimene Bulgaaria tsaaririik
Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Esimene Bulgaaria tsaaririik · Näe rohkem »
Etümoloogia
Etümoloogia (tuleneb vanakreeka sõnadest ἔτυμον ’tõde’, sõna algtähendus ning λόγος ’õpetus, sõna’) on keeleteaduse haru, milles uuritakse sõnade algupära, sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Etümoloogia · Näe rohkem »
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Feodalism · Näe rohkem »
Filoloogia
Filoloogia on humanitaarteadus, mis uurib keelt ja kirjandust.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Filoloogia · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Frangid · Näe rohkem »
Friuli mark
Karolingide impeerium koos kagupoolse Friuli margiga pärast 843. aasta Verduni lepingut Friuli mark oli Karolingide piirimark slaavlaste ja avaaride vastu, loodud aastal 776.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Friuli mark · Näe rohkem »
Galiitsia
Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Galiitsia · Näe rohkem »
Glagoolitsa
Meieisapalve glagoolitsas: ümar-, kandilises ja kursiivkirjaviisis Glagoolitsa kiri (ⰳⰾⰰⰳⱁⰾⰹⱌⰰ glagoolitsa) on vanim teadaolev slaavi tähestik.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Glagoolitsa · Näe rohkem »
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Goodid · Näe rohkem »
Gregorius VII
Gregorius VII (Ildebrando, ka Ildebrando Aldobrandeschi da Soana, Hiltrapandus, Dhiltbrandus, Hellebrand; Saksa, Inglise ja Prantsuse ajalookirjutuses Hildebrand; 1020 ? – 25. mai 1085) oli paavst aastatel 1073–1085.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Gregorius VII · Näe rohkem »
Herakleios I
Herakleios I (ladina Flavius Heraclius Augustus; kreeka keeles Φλάβιος Ἡράκλειος (umbes 575 – 11. veebruar 641) oli Bütsantsi keiser (Ida-Rooma keiser) 5. oktoobrist 610 kuni surmani 11. veebruaril 641, esimene Herakleiose dünastia keisritest. Ta oli üks tähtsamaid ja silmapaistvamaid Bütsantsi valitsejaid. Teda võib pidada viimaseks hilisantiigi valitsejaks ning esimeseks keskmise Bütsantsi riigi keisriks. Tema rajatud Herakleiose dünastia kestis 711. aastani. Herakleios oli sunnitud sõdima algul Pärsiaga (Sassaniidide riigiga), hiljem araablastega. Tema valitsusaja üks olulisemaid pärandeid oli kreeka keele muutmine ladina keele asemel keisririigi ametlikuks keeleks.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Herakleios I · Näe rohkem »
Horvaadi keel
Horvaadi keel 1000-1100 (Baška tahvel) Horvaadi keel "codex" 1200 Horvaadi keel "Misal" 1368 Horvaadi keel 1380-1400 Horvaadi keel (horvaadi keeles hrvatski jezik) on üks lõunaslaavi keeltest.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Horvaadi keel · Näe rohkem »
Horvaadid
Horvaatide diasporaa Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Horvaadid · Näe rohkem »
Horvaatia
Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Horvaatia · Näe rohkem »
Horvaatia ajalugu
Horvaatia 21. sajandil Käesolevas artiklis antakse ülevaade Horvaatia alade ajaloost.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Horvaatia ajalugu · Näe rohkem »
Horvaatia kuningriik (Habsburgide)
Horvaatia kuningriik (horvaadi: Kraljevina Hrvatska; ladina: Regnum Croatiae; saksa: Königreich Kroatien) oli haldusüksus, mis oli aastatel 1527 kuni 1868 olemas Habsburgide monarhias (aastatel 1804 kuni 1867 ka Austria keisririik).
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Horvaatia kuningriik (Habsburgide) · Näe rohkem »
Horvaatia liidus Ungariga
Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Hrvatsko kraljevstvo või Kraljevina Hrvatska) astus pärast Trpimirovićite ja Svetoslavićite dünastiatest kuningate valitsemist ja pärimiskriisi pärast kuningas Dmitar Zvonimiri surma aastal 1102 liitu Ungari kuningriigiga.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Horvaatia liidus Ungariga · Näe rohkem »
Horvaatia-Slavoonia kuningriik
Horvaatia-Slavoonia kuningriik (horvaadi: Kraljevina Hrvatska i Slavonija; ungari: Horvát-Szlavón Királyság; saksa: Königreich Kroatien und Slawonien) oli nominaalselt autonoomne kuningriik Austria-Ungari keisririigis, mis loodi aastal 1868 pärast Horvaatia-Ungari kompromissi Horvaatia ja Slavoonia kuningriikide ühendamisega.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Näe rohkem »
Illüüria
Illüüria oli antiikajal piirkond Aadria mere idarannikul Balkani poolsaarel ligikaudu tänapäeva Albaania, Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina aladel.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Illüüria · Näe rohkem »
Innocentius IV
Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi või Sinibaldo de' Fieschi, ka Sinibaldo Fiescho, Sinibaldo Flisco või Sinibaldus; 1195 – 7. detsember 1254) oli paavst 1243–1254.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Innocentius IV · Näe rohkem »
Iseseisvus
Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkusastmega.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Iseseisvus · Näe rohkem »
Istria
400x400px Istria on poolsaar Aadria meres Trieste ja Kvarneri lahe vahel, suurim poolsaar Aadria mere ääres.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Istria · Näe rohkem »
István Püha krooni maad
Komitaatide kaart István Püha krooni maades (Ungari ja Horvaatia-Slavoonia) ''István Püha krooni maad'' Ungari kuningriik (16) ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik (17) Ajaloolist mõistet István Püha krooni maad kasutati rühma territooriumite tähistamiseks, mis olid seotud Ungari kuningriigiga Austria-Ungaris.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja István Püha krooni maad · Näe rohkem »
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Jalavägi · Näe rohkem »
Johannes IV (paavst)
Johannes IV (ladinapäraselt Ioannes IV) oli paavst 640–642.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Johannes IV (paavst) · Näe rohkem »
Johannes VIII (paavst)
Johannes VIII (ladinapäraselt Ioannes VIII) oli paavst 872–882.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Johannes VIII (paavst) · Näe rohkem »
Johannes X
Johannes X (ladinapäraselt Ioannes X) (860 ? –929) oli paavst 914–928.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Johannes X · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Korčula
Korčula on Horvaatia linn, mis paikneb Aadria mere ääres Dalmaatsia ranniku Korčula saarel.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Korčula · Näe rohkem »
Kvarneri laht
Kvarneri laht Kvarneri laht (horvaadi keeles Kvarnerski zaljev, itaalia keeles Golfo del Quarnaro või Carnaro, ladina keeles Sinus Flanaticus või Liburnicus sinus) on Aadria mere põhjaosa laht, mis asub Istria poolsaare, Horvaatia ranniku ja Dalmaatsia vahel.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Kvarneri laht · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Ladina keel · Näe rohkem »
László Püha
Ladislas Püha László Püha (ka Ladislas Püha; ungari keeles Szent László, horvaadi keeles Ladislav I., slovaki keeles Svätý Ladislav, poola keeles Władysław I Święty; umbes 1040 – 29. juuli 1095) oli Ungari kuningas aastast 1077 ja Horvaatia kuningas alates aastast 1091.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja László Püha · Näe rohkem »
Lõunaslaavlased
Lõunaslaavlased on slaavlaste allrühm, kes räägivad lõunaslaavi keeli.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Lõunaslaavlased · Näe rohkem »
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Legaat · Näe rohkem »
Liber Pontificalis
"Liber Pontificalis" on paavstide elulugude raamat alates Peetrusest kuni 15. sajandini.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Liber Pontificalis · Näe rohkem »
Lombardia
Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Lombardia · Näe rohkem »
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Lothar I (Frangi keiser) · Näe rohkem »
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Markkrahv · Näe rohkem »
Missa
Vatikani II kirikukogu juhendite alusel pühitsetav katoliiklik missa Missa on roomakatoliku ja anglikaani kiriku armulauaga jumalateenistus.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Missa · Näe rohkem »
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Monarhia · Näe rohkem »
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Normannid · Näe rohkem »
Otranto väin
Otranto väin ühendab Aadria ja Joonia merd ning eraldab Apenniini ja Balkani poolsaart, on eraldajaks Itaalia ja Albaania vahel.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Otranto väin · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Paavst · Näe rohkem »
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Pannoonia · Näe rohkem »
Pannoonia Horvaatia vürstkond
Alam-Pannoonia (ladina Pannoniae Inferioris), paiknedes endise Rooma Pannonia provintsi edelaosas, oli slaavi valitsejate valduses Avaari khaaniriigi languse, algusega 790.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Pannoonia Horvaatia vürstkond · Näe rohkem »
Pärimus
Pärimus ehk suuline pärimus on lugude, teadmiste, oskuste, kommete ja muude kultuurinähtuste omandamine, hoidmine ja edasiandmine suuliselt, ilma kirjasüsteemita.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Pärimus · Näe rohkem »
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Pärisorjus · Näe rohkem »
Püha Tool
Püha Tool Püha Tool ehk Püha Aujärg (ladina keeles Sancta Sedes (ka Apostellik Tool, Apostellik Aujärg) on kas paavst üksi või koos Rooma kuuria asutustega, mille kaudu katoliku kirikut juhitakse. Kuigi Püha Tooli nimetatakse ka Vatikaniks, on ta erinev Vatikani Linnriigist, mis on riik oma territooriumi, kodanikkonna ja riigivõimuga. Siiski on paavst Vatikani Linnriigi riigipea ning Püha Tool esindab seda riiki riikidevahelises suhtluses.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Püha Tool · Näe rohkem »
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Personaalunioon · Näe rohkem »
Pietro II Orseolo
Pietro II Orseolo büst Pietro II Orseolo vapp Pietro II Orseolo (961 Veneetsia – 1009 Veneetsia) oli 26.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Pietro II Orseolo · Näe rohkem »
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Piiskop · Näe rohkem »
Pime keskaeg
Pime keskaeg on eelkõige inglise keeles (Dark Ages) kasutatav nimetus perioodile Lääne-Rooma keisririigi langemisest kuni Karolingide renessansini, s.o. ligikaudu 6. kuni 10. sajandini.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Pime keskaeg · Näe rohkem »
Polovetsid
Polovetsid (ka kõptšakid, kiptšakid, kumaanid) oli turgi rahvas.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Polovetsid · Näe rohkem »
Romanos I
Romanos I Lakapenos (või Lekapenos) (kreeka keeles Ρωμανός Λεκαπηνός; u 870 – 15. juuni 948) oli Bütsantsi mereväeadmiral, kellest sai Bütsantsi keiser.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Romanos I · Näe rohkem »
Rooma kuuria
Rooma kuuria (Curia Romana) on paavsti kuuria ehk õukond, mis koondab paavsti tähtsamaid abilisi; ka administratiivaparaat, mis korraldab kiriku valitsemist.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Rooma kuuria · Näe rohkem »
Saratseenid
Saratseenid (ladina keeles Saraceni) oli üldnimetus keskaegses Euroopas Loode-Araabia araablaste kohta ning hiljem Euroopa ja Bütsantsi kristlike ajaloolaste kasutatud nimetus kõigi araablaste kohta.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Saratseenid · Näe rohkem »
Sava
Sava on jõgi Euroopa kaguosas.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Sava · Näe rohkem »
Sõjalaev
Suured sõjalaevad kiilveerivis Väiksemad sõjalaevad kiilrivis Sõjalaev on mereväe või sarnase eesmärgiga relvastatud organisatsiooni koosseisu kuuluv sõjaliste ülesannete täitmiseks ehitatud või ette valmistatud laev.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Sõjalaev · Näe rohkem »
Serbia vürstkond (keskaegne)
* Õigusjärglase (1000–1101) kohta vaata Duklja.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Serbia vürstkond (keskaegne) · Näe rohkem »
Serblased
Serblaste diasporaa Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Serblased · Näe rohkem »
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Sileesia · Näe rohkem »
Slaavi keeled
Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Slaavi keeled · Näe rohkem »
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Slaavlased · Näe rohkem »
Slavoonia
Baranja Horvaatias Slavoonia (horvaadi Slavonija) on Dalmaatsia, Kesk-Horvaatia ja Istria kõrval üks neljast Horvaatia ajaloolisest piirkonnast.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Slavoonia · Näe rohkem »
Solin
Salona arheoloogiapark. Vanaajal oli linn tähtis piirkonnakeskus. Solin (ladina keeles Salona, vana-kreeka keeles Σαλώνα) on linn Horvaatias Spliti-Dalmaatsia maakonnas.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Solin · Näe rohkem »
Split
Diocletianuse kindlus Split on Spliti-Dalmaatsia maakonna halduskeskus Horvaatias Aadria mere ääres.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Split · Näe rohkem »
Srem
Srem on viljakas piirkond Doonau ja Sava jõe vahel.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Srem · Näe rohkem »
Suur kirikulõhe
accessdate.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Suur kirikulõhe · Näe rohkem »
Taranto
thumb Taranto (ladina keeles Tarentum) on sadamalinn Itaalias Apuulia maakonnas, Taranto provintsi halduskeskus.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Taranto · Näe rohkem »
Trogir
Trogir (ladina keeles Tragurium, itaalia keeles Traù) on Aadria mere ajalooline sadamalinn Spliti-Dalmaatsia maakonnas Horvaatias.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Trogir · Näe rohkem »
Turgi rahvad
Turgi rahvaste levikukaart Turgi rahvad on turgi keeli kõnelevad rahvad Aasias ja Euroopas.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Turgi rahvad · Näe rohkem »
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Ungarlased · Näe rohkem »
Veneetsia doodž
Veneetsia vabariigi vapp Viimane Veneetsia doodž Lodovico Manin Veneetsia doodž (veneetsia keeles Doxe de Venexia, itaalia keeles Doge di Venezia), mida mõnikord tõlgitakse ka kui "hertsog" (itaalia keeles Duca), oli Veneetsia vabariigi kõrgeim võimukandja ja juht rohkem kui tuhande aasta jooksul.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Veneetsia doodž · Näe rohkem »
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Veneetsia vabariik · Näe rohkem »
Zadar
Zadar (itaalia Zara) on linn Horvaatias Aadria mere rannikul Dalmaatsias, Zadari maakonna keskus.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Zadar · Näe rohkem »
Zagreb
Zagreb on Horvaatia pealinn ja riigi suurim linn.
Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Zagreb · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Horvaatia kuningriik (925–1102).
