Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Horvaatia kuningriik (keskaegne)

Index Horvaatia kuningriik (keskaegne)

Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Kraljevina Hrvatska, Hrvatsko Kraljevstvo) oli keskaegne kuningriik Kesk-Euroopas, koosnedes enamasti sellest, mis praegu on Horvaatia (ilma enamuse Istriata ja mõne Dalmaatsia rannikulinnata), samuti tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina osadest.

96 suhted: Aadria meri, Alföld, Anjou dünastia, Aquileia patriarhaat, Araablased, Austria-Ungari, Árpádi dünastia, Šibenik, Baška tahvel, Baieri, Bari, Béla IV, Bütsants, Bosnia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaarlased, Dalmaatsia, Doonau, Drava, Dubrovnik, Duklja, Durrës, Encyclopædia Britannica, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Etümoloogia, Feodalism, Filoloogia, Frangid, Friuli mark, Galiitsia, Goodid, Gregorius VII, Herakleios I, Horvaadi keel, Horvaadid, Horvaatia, Horvaatia kuningriik (Habsburgide), Horvaatia liidus Ungariga, Horvaatia-Slavoonia kuningriik, Illüüria, Innocentius IV, Iseseisvus, Istria, István Püha krooni maad, Jalavägi, Johannes IV (paavst), Johannes VIII (paavst), Johannes X, Karl Suur, Karolingide impeerium, ..., Kesk-Euroopa, Ladina keel, Lõunaslaavlased, Liber Pontificalis, Lombardia, Lothar I (Frangi keiser), Markkrahv, Missa, Monarhia, Normannid, Otranto väin, Paavst, Paavsti kuuria, Pannoonia, Pannoonia Horvaatia vürstkond, Pärimus, Pärisorjus, Püha Tool, Personaalunioon, Pietro II Orseolo, Piiskop, Pime keskaeg, Polovetsid, Rooma-Katoliku Kirik, Saratseenid, Sava, Sõjalaev, Serbia vürstkond (keskaegne), Serblased, Sileesia, Slaavi keeled, Slaavlased, Slavoonia, Solin, Split, Srem, Suur kirikulõhe, Taranto, Turgi rahvad, Ungari kuningriik, Ungarlased, USA Kongressi raamatukogu, Veneetsia doodž, Veneetsia vabariik, Zadar, Zagreb. Laienda indeks (46 rohkem) »

Aadria meri

Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Aadria meri · Näe rohkem »

Alföld

''Nagy Alföldi'' lagendik Ungari riigi piirides Hortobágyi rahvuspargis Alföld (ungari Alföld, Nagyalföld, Nagy Alföld või Nagy-Magyar-Alföld, slovaki Veľká dunajská kotlina, rumeenia Câmpia Tisei või Câmpia de Vest, horvaadi Panonska nizina, serbia Panonska nizija, ukraina Тисо-Дунайська низовина) ehk geograafiliselt Kesk-Doonau tasandik või ajalookultuuriliselt Pannoonia tasandik on rohtlatega stepp, mis hõlmab Ungari lõuna- ja idapoolset territooriumi.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Alföld · Näe rohkem »

Anjou dünastia

Anjou dünastia oli keskaegne kuningadünastia mitmes riigis.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Anjou dünastia · Näe rohkem »

Aquileia patriarhaat

Aquileia patriarhaat ehk Patria del Friuli (ladina keeles Patria Fori Iulii, friuuli keeles Patrie dal Friûl) oli territoorium Aquileia patriarhi ilmaliku võimu all ja üks Saksa-Rooma riigi vaimulikest osariikidest.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Aquileia patriarhaat · Näe rohkem »

Araablased

Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Araablased · Näe rohkem »

Austria-Ungari

Austria-Ungari oli kaksikmonarhiaga riik Kesk-Euroopas, mis eksisteeris 1867–1918.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Austria-Ungari · Näe rohkem »

Árpádi dünastia

Árpádi dünastia (ungari keeles Árpádok, slovaki keeles Arpádovci, horvaadi keeles Arpadovići) oli dünastia, mis valitses Ungari kuningriiki 9. sajandi lõpust kuni aastani 1301 (vahepeal olid katkestused, näiteks 1038-1046).

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Árpádi dünastia · Näe rohkem »

Šibenik

Vaade Šibeniki sadamale ja kesklinnale Šibenik (itaalia keeles Sebenico) on linn Horvaatias Aadria mere rannikul Dalmaatsias.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Šibenik · Näe rohkem »

Baška tahvel

AD 1100. Baška tahvel (horvaadi keeles Bašćanska ploča) on horvaadikeelne raidkirjatahvel 1100.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Baška tahvel · Näe rohkem »

Baieri

Baieri on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Baieri · Näe rohkem »

Bari

Bari on sadamalinn Itaalias, Apuulia maakonna ja Bari suurlinnapiirkonna halduskeskus.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Bari · Näe rohkem »

Béla IV

Béla IV (1206 – 3. mai 1270) oli Ungari kuningas aastatel 1235–1270.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Béla IV · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants ehk Ida-Rooma riik ehk Ida-Rooma keisririik ehk Ida-Rooma impeerium oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Bütsants · Näe rohkem »

Bosnia

Bosnia on kaardil tähistatud tumedaga ja Hertsegoviina heledaga Bosnia (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna, kirillitsas Босна) on piirkond Balkani poolsaarel, Bosnia ja Hertsegoviina põhjapoolne osa, lõunapoolset väiksemat osa kutsutakse Hertsegoviinaks.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Bosnia · Näe rohkem »

Bosnia ja Hertsegoviina

Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna i Hercegovina, kirillitsas Босна и Херцеговина) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Bosnia ja Hertsegoviina · Näe rohkem »

Bulgaarlased

Kuulsaid bulgaarlasi Bulgaarlased (endanimetus българи) on lõunaslaavi rahvas Balkanil, Bulgaaria põhirahvus.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Bulgaarlased · Näe rohkem »

Dalmaatsia

Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Dalmaatsia · Näe rohkem »

Doonau

Doonau on jõgi Euroopa lõunaosas, pikkuselt teine jõgi Euroopas.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Doonau · Näe rohkem »

Drava

Drava Mariboris pisi Drava (sloveeni, horvaadi; saksa Drau, ungari Dráva) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Drava · Näe rohkem »

Dubrovnik

Dubrovnik on Horvaatia kaguosas asuv linn, Dubrovniki-Neretva maakonna keskus.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Dubrovnik · Näe rohkem »

Duklja

Duklja (serbia: Дукља), ka Doclea või Diocleia (kreeka: Διοκλεία, Diokleia), oli päriliku maaga keskaegne riik, hõlmates umbes tänapäeva Kagu-Montenegro territooriumid Kotorist läänes Bojana jõeni idas ning Zeta ja Morača jõgede läteteni põhjas.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Duklja · Näe rohkem »

Durrës

Vaade Durrësile õhust Durrës on sadamalinn Albaanias, Durrësi maakonna halduskeskus.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Durrës · Näe rohkem »

Encyclopædia Britannica

thumb Encyclopædia Britannica on ingliskeelne üldentsüklopeedia, mille esmatrükk (3 köidet) ilmus aastatel 1768–1771 Edinburghis.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Encyclopædia Britannica · Näe rohkem »

Esimene Bulgaaria tsaaririik

Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste u aastal 681 bulgaaride poolt asutatud khaaniriigile, kui bulgaarid asusid Balkani poolsaare kirdeossa, allutasid või ajasid minema bütsantslased ja tegid lõunaslaavi asukad oma liitlasteks.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Esimene Bulgaaria tsaaririik · Näe rohkem »

Etümoloogia

Etümoloogia (sõna komponentide algallikad on vanakreeka sõnad ἔτυμον (etymon; 'tõde, sõna algtähendus') ja λόγος (logos; 'õpetus', 'sõna')) on sõnade päritolu, algupära uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatleb sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Etümoloogia · Näe rohkem »

Feodalism

Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Feodalism · Näe rohkem »

Filoloogia

Filoloogia on humanitaarteadus, mis uurib keelt ja kirjandust.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Filoloogia · Näe rohkem »

Frangid

Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Frangid · Näe rohkem »

Friuli mark

Karolingide impeerium koos kagupoolse Friuli margiga pärast 843. aasta Verduni lepingut. Friuli mark oli Karolingide piirimark slaavlaste ja avaaride vastu, loodud aastal 776.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Friuli mark · Näe rohkem »

Galiitsia

Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Galiitsia · Näe rohkem »

Goodid

Goodid (gooti keeles:, Gutans, ka thiudos, liudes) on idagermaani hõim.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Goodid · Näe rohkem »

Gregorius VII

Gregorius VII (Ildebrando, ka Ildebrando Aldobrandeschi da Soana, Hiltrapandus, Dhiltbrandus, Hellebrand; Saksa, Inglise ja Prantsuse ajalookirjutuses Hildebrand; 1020 ? – 25. mai 1085) oli paavst 1073–1085.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Gregorius VII · Näe rohkem »

Herakleios I

Herakleios I koos poegade Konstantinos III ja Herakleios II-ga Herakleios I (ladina Flavius Heraclius Augustus; kreeka Φλάβιος Ἡράκλειος (Phlabios Hērakleios, Flávios Iráklios) (umbes 575 – 11. veebruar 641) oli Bütsantsi keiser (Ida-Rooma keiser) 5. oktoobrist 610 kuni surmani 11. veebruaril 641, esimene Herakleiose dünastia keisritest. Ta oli üks tähtsamaid ja silmapaistvamaid Bütsantsi valitsejaid. Teda võib pidada viimaseks hilisantiigi valitsejaks ning esimeseks keskmise Bütsantsi riigi keisriks. Tema rajatud Herakleiose dünastia kestis 711. aastani. Herakleios oli sunnitud sõdima algul Pärsiaga (Sassaniidide riigiga), hiljem araablastega.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Herakleios I · Näe rohkem »

Horvaadi keel

Horvaadi keel (hrvatski jezik) on üks lõunaslaavi keeltest.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Horvaadi keel · Näe rohkem »

Horvaadid

Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Horvaadid · Näe rohkem »

Horvaatia

Horvaatia (eestikeelne nimekuju Kroaatia pole soovitatav; horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Horvaatia · Näe rohkem »

Horvaatia kuningriik (Habsburgide)

Horvaatia kuningriik (horvaadi: Kraljevina Hrvatska; ladina: Regnum Croatiae; saksa: Königreich Kroatien) oli haldusüksus, mis oli aastatel 1527 kuni 1868 olemas Habsburgide monarhias (aastatel 1804 kuni 1867 ka Austria keisririik).

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Horvaatia kuningriik (Habsburgide) · Näe rohkem »

Horvaatia liidus Ungariga

Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Hrvatsko kraljevstvo või Kraljevina Hrvatska) astus pärast Trpimirovićite ja Svetoslavićite dünastiatest kuningate valitsemist ja pärimiskriisi pärast kuningas Dmitar Zvonimiri surma aastal 1102 liitu Ungari kuningriigiga.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Horvaatia liidus Ungariga · Näe rohkem »

Horvaatia-Slavoonia kuningriik

Horvaatia-Slavoonia kuningriik (horvaadi: Kraljevina Hrvatska i Slavonija; ungari: Horvát-Szlavón Királyság; saksa: Königreich Kroatien und Slawonien) oli nominaalselt autonoomne kuningriik Austria-Ungari keisririigis, mis loodi aastal 1868 pärast Horvaatia-Ungari kompromissi Horvaatia ja Slavoonia kuningriikide ühendamisega.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Näe rohkem »

Illüüria

Illüüria oli antiikajal piirkond Aadria mere idarannikul Balkani poolsaarel ligikaudu tänapäeva Albaania ja endise Jugoslaavia kohal.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Illüüria · Näe rohkem »

Innocentius IV

Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi või Sinibaldo de' Fieschi, ka Sinibaldo Fiescho, Sinibaldo Flisco või Sinibaldus; 1195 – 7. detsember 1254) oli paavst 1243–1254.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Innocentius IV · Näe rohkem »

Iseseisvus

Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsus­tada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkus­ast­mega.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Iseseisvus · Näe rohkem »

Istria

400x400px Istria on poolsaar Aadria meres Trieste ja Kvarneri lahe vahel, suurim poolsaar Aadria mere ääres.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Istria · Näe rohkem »

István Püha krooni maad

Krahvkondade kaart István Püha krooni maades (Ungari ja Horvaatia-Slavoonia) ''István Püha krooni maad'' Ungari kuningriik (16) ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik (17) Ajaloolist mõistet István Püha krooni maad kasutati rühma territooriumite tähistamiseks, mis olid seotud Ungari kuningriigiga Austria-Ungaris.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja István Püha krooni maad · Näe rohkem »

Jalavägi

Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Jalavägi · Näe rohkem »

Johannes IV (paavst)

Johannes IV (ladinapäraselt Ioannes IV) oli paavst 640–642.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Johannes IV (paavst) · Näe rohkem »

Johannes VIII (paavst)

Johannes VIII (ladinapäraselt Ioannes VIII) oli paavst 872–882.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Johannes VIII (paavst) · Näe rohkem »

Johannes X

Johannes X (ladinapäraselt Ioannes X) (860 ? –929) oli paavst 914–928.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Johannes X · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Karl Suur · Näe rohkem »

Karolingide impeerium

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843. Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »

Kesk-Euroopa

Kesk-Euroopa Baltimaid. Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lõunaslaavlased

Lõunaslaavlased on slaavlaste allrühm, kes räägivad lõunaslaavi keeli.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Lõunaslaavlased · Näe rohkem »

Liber Pontificalis

"Liber Pontificalis" on raamat paavstide elulugudest alates Peetrusest kuni 15.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Liber Pontificalis · Näe rohkem »

Lombardia

Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Lombardia · Näe rohkem »

Lothar I (Frangi keiser)

Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Lothar I (Frangi keiser) · Näe rohkem »

Markkrahv

Markkrahv on krahvist kõrgem, aga suveräänsest parunist madalam aadlitiitel.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Markkrahv · Näe rohkem »

Missa

Missa on läänekiriku (peamiselt rooma-katoliku ja anglikaani kiriku) traditsiooniline armulauaga jumalateenistus.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Missa · Näe rohkem »

Monarhia

Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Monarhia · Näe rohkem »

Normannid

Normannid on viikingite järeltulijad.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Normannid · Näe rohkem »

Otranto väin

Otranto väin ühendab Aadria ja Joonia merd ning eraldab Apenniini ja Balkani poolsaart, on eraldajaks Itaalia ja Albaania vahel.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Otranto väin · Näe rohkem »

Paavst

Paavst (ka Rooma paavst) (ladina papa; kreeka πάππας pappas, 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Paavst · Näe rohkem »

Paavsti kuuria

Paavsti kuuria on paavsti õukond, mis koondas paavsti tähtsamaid abilisi ja korraldas kiriku valitsemist.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Paavsti kuuria · Näe rohkem »

Pannoonia

Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Pannoonia · Näe rohkem »

Pannoonia Horvaatia vürstkond

Alam-Pannoonia (ladina Pannoniae Inferioris), paiknedes endise Rooma Pannonia provintsi edelaosas, oli slaavi valitsejate valduses Avaari khaaniriigi languse, algusega 790.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Pannoonia Horvaatia vürstkond · Näe rohkem »

Pärimus

Pärimus ehk traditsioon ehk suuline pärimus on kõige kitsamas tähenduses suuliselt põlvest põlve edasikantav lugu eeldatavalt läbielatud või pealtnähtud sündmusest.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Pärimus · Näe rohkem »

Pärisorjus

Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Pärisorjus · Näe rohkem »

Püha Tool

Püha Tool Püha Tool ehk Püha Aujärg (ladina keeles Sancta Sedes (ka Apostellik Tool, Apostellik Aujärg) on kas paavst üksi või koos Rooma kuuria asutustega, mille kaudu katoliku kirikut juhitakse. Kuigi Püha Tooli nimetatakse ka Vatikaniks, on ta erinev Vatikani Linnriigist, mis on riik oma territooriumi, kodanikkonna ja riigivõimuga. Siiski on paavst Vatikani Linnriigi riigipea ning Püha Tool esindab seda riiki riikidevahelises suhtluses.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Püha Tool · Näe rohkem »

Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Personaalunioon · Näe rohkem »

Pietro II Orseolo

Pietro II Orseolo büst Pietro II Orseolo vapp Pietro II Orseolo (961 Veneetsia – 1009 Veneetsia) oli 26.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Pietro II Orseolo · Näe rohkem »

Piiskop

Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (kreeka keeles ἐπίσκοπος, episkopos) on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Piiskop · Näe rohkem »

Pime keskaeg

Pime keskaeg on eelkõige inglise keeles (Dark Ages) kasutatav nimetus perioodile Lääne-Rooma keisririigi langemisest kuni Karolingide renessansini, s.o. ligikaudu 6. kuni 10. sajandini.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Pime keskaeg · Näe rohkem »

Polovetsid

Polovetsid (ka kõptšakid, kiptšakid, kumaanid) oli turgi rahvas.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Polovetsid · Näe rohkem »

Rooma-Katoliku Kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (eestikeelne ametlik nimi Rooma-Katoliku Kirik, ladina Sancta Romana Ecclesia 'Püha Rooma Kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Rooma-Katoliku Kirik · Näe rohkem »

Saratseenid

Saratseenid oli üldnimetus keskaegses Euroopas Loode-Araabia araablaste kohta ning hiljem Euroopa ja Bütsantsi kristlike ajaloolaste kasutatud nimetus kõigi araablaste kohta.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Saratseenid · Näe rohkem »

Sava

Sava on jõgi Euroopa kaguosas.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Sava · Näe rohkem »

Sõjalaev

Sõjalaevad kiilvee-rivis Sõjalaev on mereväe või sarnase eesmärgiga relvastatud organisatsiooni koosseisu kuuluv laev, mis on ehitatud või ette valmistatud sõjaliste ülesannete täitmiseks.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Sõjalaev · Näe rohkem »

Serbia vürstkond (keskaegne)

* Õigusjärglase (1000–1101) kohta vaata Duklja.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Serbia vürstkond (keskaegne) · Näe rohkem »

Serblased

Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Serblased · Näe rohkem »

Sileesia

Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Sileesia · Näe rohkem »

Slaavi keeled

Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Slaavi keeled · Näe rohkem »

Slaavlased

Slaavi keelealad. Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Slaavlased · Näe rohkem »

Slavoonia

Lipp Vapp Baranja Horvaatias Slavoonia (horvaadi: Slavonija) on Dalmaatsia, Kesk-Horvaatia ja Istria kõrval üks neljast Horvaatia ajaloolisest piirkonnast.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Slavoonia · Näe rohkem »

Solin

Salona arheoloogiapark. Vanaajal oli linn tähtis piirkonnakeskus. Solin (ladina keeles Salona, vana-kreeka keeles Σαλώνα) on linn Horvaatias Spliti-Dalmaatsia maakonnas.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Solin · Näe rohkem »

Split

Split Diocletianuse kindlus Split on Spliti-Dalmaatsia maakonna halduskeskus Horvaatias Aadria mere ääres.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Split · Näe rohkem »

Srem

Srem on viljakas piirkond Doonau ja Sava jõe vahel.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Srem · Näe rohkem »

Suur kirikulõhe

accessdate.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Suur kirikulõhe · Näe rohkem »

Taranto

thumb Taranto (ladina keeles Tarentum) on sadamalinn Itaalias Apuulia maakonnas, Taranto provintsi halduskeskus.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Taranto · Näe rohkem »

Turgi rahvad

Turgi rahvaste levikukaart Turgi rahvad on turgi keeli kõnelevad rahvad Aasias ja Euroopas.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Turgi rahvad · Näe rohkem »

Ungari kuningriik

Ungari kuningriik asutati aastal 1000, kui 896.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »

Ungarlased

Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Ungarlased · Näe rohkem »

USA Kongressi raamatukogu

USA Kongressi raamatukogu on maailma suurim raamatukogu.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja USA Kongressi raamatukogu · Näe rohkem »

Veneetsia doodž

Veneetsia vabariigi vapp Viimane Veneetsia doodž Lodovico Manin Veneetsia doodž (veneetsia keeles Doxe de Venexia, itaalia keeles Doge di Venezia), mida mõnikord tõlgitakse ka kui "hertsog" (itaalia keeles Duca), oli Veneetsia vabariigi kõrgeim võimukandja ja juht rohkem kui tuhande aasta jooksul.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Veneetsia doodž · Näe rohkem »

Veneetsia vabariik

Veneetsia vabariik (ka Veneetsia vabariik; itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Veneetsia vabariik · Näe rohkem »

Zadar

Zadar (itaalia Zara) on linn Horvaatias Aadria mere rannikul Dalmaatsias, Zadari maakonna keskus.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Zadar · Näe rohkem »

Zagreb

Zagreb on Horvaatia pealinn ja riigi suurim linn.

Uus!!: Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Zagreb · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Horvaatia kuningriik (925–1102).

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »