Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Hoyningen-Huene

Index Hoyningen-Huene

Hoyningen genannt Huene (ka Huene või Hüne, Huegenen gen. Huene, parun Hoiningen gen. Hüene, parun Huene-Hoyningen; parun Hoynigen-Huene; vene Гюне (Гине), Гюгенен-Гуне, Гойнинген-Гюне, Гюне-Гойнинген) on baltisaksa põline aadlisuguvõsa.

68 suhted: Aadlimatrikkel, Aadlisuguvõsad, Adila mõis, Baltisakslased, Basel, Bauska, Carl Arvid von Klingspor, Eestimaa Kirjanduse Ühing, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Eidapere mõis, Friedrich Alexander Emil von Hoyningen-Huene, Friedrich von Hoyningen-Huene, Gerhard Huyn van Amstenrade, Järvakandi mõis, Järvamaa, Kuramaa, Kuramaa hertsog, Kuramaa rüütelkond, Kuusnõmme mõis, Läänemaa, Leedu, Lehtse mõis, Leipzigi lahing, Lellapere mõis, Lelle mõis, Liivimaa õuekohus, Liivimaa ordu, Liivimaa rüütelkond, Loona mõis, Navesti mõis, Neuwied, Orjaku mõis, Paleontoloogia, Parun, Pärnumaa, Püha Aleksander Nevski ordu, Põlisaadel, Portugal, Prääma mõis, Preisi kuningriik, Rakvere foogt, Rüütelkond, Roman Ungern von Sternberg, Saaremaa, Saaremaa rüütelkond, Senaator, Simbirski kubermang, Soest, Tallinna toomkirik, ..., Tübingeni ülikool, Teadusfilosoofia, Tema Keiserliku Majesteedi Isiklik Kantselei, Unna, URRAM, Vabadusrist, Vahakõnnu mõis, Vaimastvere mõis, Vene keel, Venemaa Keisririik, Wilhelm Kettler, 1729, 1746, 1785, 1818, 1862, 1863, 6. veebruar. Laienda indeks (18 rohkem) »

Aadlimatrikkel

Aadlimatriklid olid Austrias, Baieris, Kuramaal, Preisimaal, Rootsis, Soomes, Ungaris, Venemaal (sealhulgas Eestimaa ja Liivimaa kubermangus) ja Württembergis aadlikorporatsioonidesse immatrikuleeritud aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Aadlimatrikkel · Näe rohkem »

Aadlisuguvõsad

Aadlisuguvõsad.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Aadlisuguvõsad · Näe rohkem »

Adila mõis

Adila mõis (saksa Addila) oli mõis Hageri kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Adila mõis · Näe rohkem »

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Baltisakslased · Näe rohkem »

Basel

700px Basel on linn ja vald Šveitsis, Baseli linnakantoni keskus.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Basel · Näe rohkem »

Bauska

Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Bauska · Näe rohkem »

Carl Arvid von Klingspor

Carl Arvid von Klingspor (30. märts 1829 Säby, Södermanland – 15. juuni 1903 Näsby, Södermanland) oli rootsi sõjaväelane (major), heraldik ja genealoog.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Carl Arvid von Klingspor · Näe rohkem »

Eestimaa Kirjanduse Ühing

Eestimaa Kirjanduse Ühing (lühend: EKÜ; saksa E(h)stländische Literärische Gesellschaft) oli baltisaksa teadusühing, mis tegutses Tallinnas aastail 1842–1940.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Eestimaa Kirjanduse Ühing · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkonna maanõunik

Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa kohaliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas kubermangu olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik · Näe rohkem »

Eidapere mõis

Eidapere mõis (saksa keeles Edaperre) oli rüütlimõis Vändra kihelkonnas Pärnumaal.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Eidapere mõis · Näe rohkem »

Friedrich Alexander Emil von Hoyningen-Huene

Friedrich Alexander Emil von Hoyningen-Huene (22. november 1841 (ukj) Kuressaare – 26. mai 1917 (ukj) Petrograd) oli Venemaa tõeline salanõunik (1908), Riiginõukogu liige.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Friedrich Alexander Emil von Hoyningen-Huene · Näe rohkem »

Friedrich von Hoyningen-Huene

Friedrich Alexander Georg von Hoyningen-Huene (6/18. mai 1843 Lehtse mõis, Järvamaa – 2. aprill 1921 Brunshaupten, Mecklenburg) oli baltisaksa lepidopteroloog.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Friedrich von Hoyningen-Huene · Näe rohkem »

Gerhard Huyn van Amstenrade

Gerhard Huyn van Amstenrade (ka Gert Huyn von Amstenrad; Gerdt (Gerd, Gert) Huyn (Huin, Hüin, Huen, Hune, Hüne) van (von) Anstenraedt (Anstenraidt, Anstenradt, Anstenrade, Amstenraedt, Amstenraide); surnud enne 1564 Tallinnas) oli Liivi ordu liige ja viimane Rakvere foogt.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Gerhard Huyn van Amstenrade · Näe rohkem »

Järvakandi mõis

Järvakandi mõisa peahoone, 19. sajandi lõpp. Järvakandi mõis (saksa keeles Jerwakant) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Järvakandi mõis · Näe rohkem »

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale. Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanemaid maakondi.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Järvamaa · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Kuramaa · Näe rohkem »

Kuramaa hertsog

Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Kuramaa hertsog · Näe rohkem »

Kuramaa rüütelkond

Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Kuramaa rüütelkond · Näe rohkem »

Kuusnõmme mõis

Kuusnõmme mõis (saksa keeles Kusnöm) oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Kuusnõmme mõis · Näe rohkem »

Läänemaa

Läänemaa (lad. Maritima, Rotalia, saksa Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Läänemaa · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Leedu · Näe rohkem »

Lehtse mõis

Lehtse mõisa peahoone varemed Lehtse mõis (saksa keeles Lechtis, hiljem Lechts) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Lehtse mõis · Näe rohkem »

Leipzigi lahing

Leipzigi lahing (tuntud ka kui Rahvastelahing) toimus 16.–19. oktoobrini 1813 Leipzigi lähistel Napoleoni-vastase VI koalitsiooni (Venemaa, Austria, Preisi, Rootsi) ning Prantsusmaa vägede vahel.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Leipzigi lahing · Näe rohkem »

Lellapere mõis

Lellapere mõis (saksa keeles Lellefer) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Lellapere mõis · Näe rohkem »

Lelle mõis

Lelle mõis (saksa keeles Lelle) oli rüütlimõis Vändra kihelkonnas Pärnumaal.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Lelle mõis · Näe rohkem »

Liivimaa õuekohus

Liivimaa õuekohus oli Liivimaa kohtuorgan (õuekohus), mis tegutses aastatel 1630–1889.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Liivimaa õuekohus · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkond oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Loona mõis

Loona mõis, 2005 Loona mõis (saksa k. Kadvel) oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Loona mõis · Näe rohkem »

Navesti mõis

Navesti mõis (saksa keeles Nawwast) oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Navesti mõis · Näe rohkem »

Neuwied

Neuwied on linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Neuwied · Näe rohkem »

Orjaku mõis

Orjaku mõis (saksa keeles Orjak) oli Emmaste mõisa kõrvalmõis Käina kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 27.01.2016).

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Orjaku mõis · Näe rohkem »

Paleontoloogia

Paleontoloogia on bioloogia ja geoloogia piirteadus, mis uurib taimede (paleobotaanika) ja loomade (paleozooloogia) jäänuseid (kivistisi) ning teeb nende põhjal kindlaks ammu elanud organismide kuju, ehituse, arengu, sugulussuhted ja eluviisid.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Paleontoloogia · Näe rohkem »

Parun

Parun (ladina keeles baro) on Euroopa aadlitiitel, mis jääb feodaalses hierarhias krahvide ja rüütlite vahele.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Parun · Näe rohkem »

Pärnumaa

Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Pärnumaa · Näe rohkem »

Püha Aleksander Nevski ordu

Püha Aleksander Nevski ordu oli Venemaa keisririigi rüütliordu Püha Aleksander Nevski ordu asutas Katariina I 1. juunil (vkj. 21. mail) 1725, aga selle asutamist plaanis juba Peeter I. Autasu nimetati Aleksander Nevski järgi.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Püha Aleksander Nevski ordu · Näe rohkem »

Põlisaadel

Põlisaadli ehk vana aadli ehk vana-aadli alla arvati need aadlisuguvõsad, kelle esindajate kuulumist rüütliseisusse saab tõestada hiljemalt 14. sajandist.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Põlisaadel · Näe rohkem »

Portugal

Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Portugal · Näe rohkem »

Prääma mõis

Prääma mõis (saksa keeles Bremerfeld) oli rüütlimõis Paide kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Prääma mõis · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Rakvere foogt

Rakvere foogt (Saksa keeles Vogt von Wesenberg(h)) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Rakvere foogtkonda.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Rakvere foogt · Näe rohkem »

Rüütelkond

Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Rüütelkond · Näe rohkem »

Roman Ungern von Sternberg

Roman Ungern von Sternberg. Parun Roman Ungern von Sternberg (vene keeles Роман Фёдорович Унгерн фон Штернберг, sünninimi Robert Nicolaus Maximilian von Ungern-Sternberg; 10. jaanuar 1886 (29. detsember 1885 vkj) Graz – 15. september 1921 Novonikolajevsk) oli Austria-saksa ja baltisaksa päritolu Ungern-Sternbergi suguvõsasse kuulunud Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant), üks antibolševistlike vägede juhte Venemaa kodusõjas ja hiljem sõltumatu sõjapealik, kes püüdis Mongoolias ja Taga-Baikalimaal luua budistlikku teokraatlikku riiki.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Roman Ungern von Sternberg · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa Saaremaa (varem ka Kure-Saar; liivi Sāme mā, läti Sāmsala, rootsi Ösel, saksa Oesel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) on Eesti suurim saar, Sjællandi, Gotlandi ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saaremaa rüütelkond

Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »

Senaator

Senaator on isik, kes on valitud valijaskonna poolt senatisse.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Senaator · Näe rohkem »

Simbirski kubermang

Simbirski kubermang (aastast 1924 Uljanovski kubermang) oli Venemaa keisririigi ja Venemaa NFSV haldusüksus (kubermang).

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Simbirski kubermang · Näe rohkem »

Soest

Soest on Saksamaal Nordrhein-Westfalenis asuv linn, Soesti kreisi keskus.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Soest · Näe rohkem »

Tallinna toomkirik

Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik 2005. aastal Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp. Tallinna toomkirik on pühakoda Tallinnas.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Tallinna toomkirik · Näe rohkem »

Tübingeni ülikool

Tübingeni ülikool (ka Tübingeni Eberhard Karli Ülikool; saksa keeles Eberhard Karls Universität Tübingen) on ülikool Saksamaal Tübingenis.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Tübingeni ülikool · Näe rohkem »

Teadusfilosoofia

Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Teadusfilosoofia · Näe rohkem »

Tema Keiserliku Majesteedi Isiklik Kantselei

Tema Keiserliku Majesteedi Isiklik Kantselei oli Venemaa keisri asutatud Venemaa Keisririigi haldusasutus, mille kaudu keiser riiki valitses.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Tema Keiserliku Majesteedi Isiklik Kantselei · Näe rohkem »

Unna

Unna on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Unna kreisis.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Unna · Näe rohkem »

URRAM

URRAM on veebipõhine Eesti raamatukogudele mõeldud infosüsteem.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja URRAM · Näe rohkem »

Vabadusrist

Eesti Vabadusrist Vabadusrist (algne ametlik nimetus Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Vabadusrist · Näe rohkem »

Vahakõnnu mõis

Vahakõnnu mõis (saksa keeles Wahhakant) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Vahakõnnu mõis · Näe rohkem »

Vaimastvere mõis

Vaimastvere mõisa ait Vaimastvere mõis (sks Waimastfer) oli mõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas, selle kõrvalmõis oli Tirma.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Vaimastvere mõis · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Vene keel · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Pоссійская ИмперіяVenemaa Keisririik 130px LippVapp (1883) 300pxVenemaa, 1866 RiigikeelVene RiigikirikVene Õigeusu Kirik PealinnSankt Peterburg (1721–1728)Moskva (1728–1730)Sankt Peterburg (1730–1914)Petrograd (1914–1918) RiigipeaVenemaa keiser:Peeter I (esimene; 1721 – 1725)Mihhail II (viimane; 15. märts (vkj 2. märts) 1917) Seadusandlik võimVenemaa keiser Venemaa Keisririigi Riigiduuma Iseseisvus22. oktoober (vkj 11. oktoober) 1721 – 15. märts (vkj 2. märts) 1917 Pindala21 799 825 km² (1916) Rahvaarv18 153 7800 (1916) RahaühikRubla RiigihümnБоже, Царя храни Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Wilhelm Kettler

Wilhelm Kettler (20. juuli 1574 Miitavi – 17. august 1640 Kukułowo, Pommeri) oli Kuramaa hertsog aastatel 1595–1616.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja Wilhelm Kettler · Näe rohkem »

1729

1729.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja 1729 · Näe rohkem »

1746

1746.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja 1746 · Näe rohkem »

1785

1785.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja 1785 · Näe rohkem »

1818

1818.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja 1818 · Näe rohkem »

1862

1862.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja 1862 · Näe rohkem »

1863

1863.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja 1863 · Näe rohkem »

6. veebruar

6.

Uus!!: Hoyningen-Huene ja 6. veebruar · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Hoyningen, Huene.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »