Kiiremini kui brauser!
58 suhted: Apsiid, August II, Barokk, Basiilika, Clemens XIV, Euroopa, Galerii, Grodna, Hrodna oblast, Jesuiidid, Johannes Paulus II, Kabel, Karniis, Kirik (pühakoda), Kraków, Lööv, Linn, Moskva tsaaririik, Orel, Orv, Peeter I, Piilar, Piiskopkond, Poola zlott, Professor, Raamatukogu, Rokokoo, Rzeczpospolita, Skulptuur, Stefan Batory, Talastik, Transept, Uputus (Poola), Valgevene, Valgevene keel, Venemaa Keisririik, Vilnius, 1584, 1622, 1623, 1654, 1662, 1673, 1678, 1700, 1705, 1744, 1752, 1763, 1765, ..., 1772, 1773, 1960, 1987, 1990, 1992, 2006, 2009. Laienda indeks (8 rohkem) »
Apsiid
Hallikalt varjundatud on apsiidi asukoht basilikaalse kiriku põhiplaanil Apsiid (kreeka keeles hapsis 'võlv, ümarus' ning ladina keeles apsis 'võlv, kaar') on poolringikujulise või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis. Kirikuarhitektuuris on apsiidid tavapäraselt pikihoone kesklöövi idapoolses osas, kuid neid ehitati olenevalt arhitektuuristiilist ka külglöövide ning põikhoonete juurde.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Apsiid · Näe rohkem »
August II
August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja August II · Näe rohkem »
Barokk
Barokk on 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele omane stiil.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Barokk · Näe rohkem »
Basiilika
Salzburgi toomkirik järgib algse basiilika konstruktsioone Niguliste kirik Tallinnas on hoone tüübilt basiilika Basiilika põhiplaan Basiilika San Piero a Grado Pisa lähedal, 10. saj Basiilika (kreeka stoa basilikē 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotatud hoone tüüp, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ehk valgmiku.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Basiilika · Näe rohkem »
Clemens XIV
Clemens XIV (Giovanni Vincenzo Antonio Ganganelli, mungana Lorenzo Ganganelli; 31. oktoober 1705 – 22. september 1774) oli paavst aastatel 1769–1774.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Clemens XIV · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Euroopa · Näe rohkem »
Galerii
Sõnal galerii on mitu tähendust: Versailles. Le Grand Trianon, Galerie des Cotelle. G. Messian, 08.03.2008 Haddon Hall Long Gallery. M. Beckwith, 25.07.2011 Vittorio Emanuele II galerii (passaaž) Milanos. Kasutaja: Andrj15, 02.03.2014.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Galerii · Näe rohkem »
Grodna
Grodna (valgevene keeles Гродна; taraškievica Горадня; Horadnia; vene Гродно) on linn Valgevenes lääneosas, Grodna oblasti ja Grodna rajooni halduskeskus.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Grodna · Näe rohkem »
Hrodna oblast
Hrodna oblast (valgevene-eesti transkriptsioonis Grodna oblast, venepäraselt Grodno oblast) on 1. järgu haldusüksus (oblast) Valgevenes.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Hrodna oblast · Näe rohkem »
Jesuiidid
Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Jesuiidid · Näe rohkem »
Johannes Paulus II
Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Kabel · Näe rohkem »
Karniis
Friisi ja karniisi kujunduse variandid. Meyers Kleines Konversationslexikon, tahvel artiklile "Baukunst", lk. 194. Tõlge lisatud Karniis on pildi ülaservas eenduv ehisliist, millest allpool paikneb friis Arhitektuuris nimetatakse karniisiks seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Karniis · Näe rohkem »
Kirik (pühakoda)
Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Kirik (pühakoda) · Näe rohkem »
Kraków
Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Kraków · Näe rohkem »
Lööv
Fresko Püha Peetruse basiilikast Roomas, mis oli viielööviline võlvimata basiilika. Kesklööv on kõrvallöövidest kõrgem, kaugemad kõrvallöövid on omakorda madalamad. Kolmelöövilise gooti kodakiriku sisevaade Vaade Krakówi Püha Kolmainu basiilika kesklööv Lööv on kummaltki poolt välisseina või toenditega piiratud pikisuunaline siseruum pikiehitistes, nagu näiteks kirikutes.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Lööv · Näe rohkem »
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Linn · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Orel
Orelikontsert Adelaide'is 2020. aastal Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Orel · Näe rohkem »
Orv
pisi Orv ehk nišš on arhitektuuris ühest küljest avatud müürisüvend, poolümara, täisnurkse või hulknurkse kujuga.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Orv · Näe rohkem »
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Peeter I · Näe rohkem »
Piilar
Piilar (ladina pila, saksa Pfeiler) on mõiste, mida kasutatakse väljaspool klassikalist antiiki enamasti kandilise ristlõikega tugiposti kohta, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart või võlvi.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Piilar · Näe rohkem »
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Piiskopkond · Näe rohkem »
Poola zlott
Poola zlott (poola keeles złoty, 'kuldne'; lühendina zł) on Poola rahaühik.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Poola zlott · Näe rohkem »
Professor
Professor (lühend prof) on allüksuse (nt õppetooli, kateedri, instituudi) juhataja ametikohaga kaasnev ametinimetus kõrgkoolis või teadusasutuses; see nimetus võib tähistada ka akadeemilise kraadi (teadusliku kraadi) omamist või sellega seotud tiitlit.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Professor · Näe rohkem »
Raamatukogu
Kose raamatukogu Pärnu Keskraamatukogu Raamatukogu (ka biblioteek) on traditsioonilises tähenduses raamatute kogu ja selle kogu hoidmise koht.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Raamatukogu · Näe rohkem »
Rokokoo
Rokokoo (prantsuse keeles rococo, tulnud sõnadest rocaille ja coquilles) kasvas välja hilisbaroki kunstist.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Rokokoo · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Skulptuur
Antiikskulptuuride järgi tehtud kipskoopiad Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis Guanyini puuskulptuur Hongkongi kunstimuuseumis Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval, mille peamiseks väljendusvahendiks on vorm.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Skulptuur · Näe rohkem »
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Stefan Batory · Näe rohkem »
Talastik
Dooria stiili talastik Talastik on piirkond, kus sein või sammastik puutub kokku katuse või järgmise korrusega.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Talastik · Näe rohkem »
Transept
Transepti asukoht kiriku põhiplaanil Transept (ladina keele sõnadest trans 'üle-', 'läbi-' ja saeptum 'tara') ehk põikhoone ehk risthoone, ka ristlööv on kiriku basilikaalset pikihoonet risti läbiv ruumiosa, mis muudab kiriku põhiplaani ristikujuliseks.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Transept · Näe rohkem »
Uputus (Poola)
Uputuseks nimetatakse sündmusi Poola (Rzeczpospolita) ajaloos, mis leidsid aset aastatel 1648–1667.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Uputus (Poola) · Näe rohkem »
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Valgevene · Näe rohkem »
Valgevene keel
Valgevene keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Valgevene keel · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja Vilnius · Näe rohkem »
1584
1584.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja 1584 · Näe rohkem »
1622
1622.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja 1622 · Näe rohkem »
1623
1623.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja 1623 · Näe rohkem »
1654
1654.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja 1654 · Näe rohkem »
1662
1662.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja 1662 · Näe rohkem »
1673
1673.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja 1673 · Näe rohkem »
1678
1678.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja 1678 · Näe rohkem »
1700
1700.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja 1700 · Näe rohkem »
1705
1705.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja 1705 · Näe rohkem »
1744
1744.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja 1744 · Näe rohkem »
1752
1752.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja 1752 · Näe rohkem »
1763
1763.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja 1763 · Näe rohkem »
1765
1765.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja 1765 · Näe rohkem »
1772
1772.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja 1772 · Näe rohkem »
1773
1773.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja 1773 · Näe rohkem »
1960
1960.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja 1960 · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja 1987 · Näe rohkem »
1990
1990.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja 1990 · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja 1992 · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja 2006 · Näe rohkem »
2009
2009.
Uus!!: Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal ja 2009 · Näe rohkem »
