Kiiremini kui brauser!
101 suhted: Aadlimatrikkel, Aadlisuguvõsa, Adila mõis, Ambla kihelkond, Apekalnsi kihelkond, Aru mõis (Ambla), Baltisakslased, Basel, Bauska, Carl Arvid von Klingspor, Carl Johan von Hüene, Eestimaa Kirjanduse Ühing, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Eidapere mõis, Emil von Hoyningen-Huene, Friedrich von Hoyningen-Huene, Gerhard Huyn van Amstenrade, Haaslava mõis, Hageri kihelkond, Haimre mõis, Harju-Madise kihelkond, Harjumaa, Hauaplaat, Holstre mõis, Jalametsa mõis, Jädivere mõis, Järvakandi mõis, Järvamaa, Kelba mõis, Kihelkonna kihelkond, Krasnojarsk, Kreisikohus, Kuramaa, Kuramaa hertsog, Kuramaa rüütelkond, Kuressaare kreis, Kurge mõis, Kuusnõmme mõis, Laiuse kihelkond, Läänemaa, Leedu, Lehtse mõis, Leipzigi lahing, Lellapere mõis, Lelle mõis, Liivimaa õuekohus, Liivimaa ordu, Liivimaa rüütelkond, ..., Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Loona mõis, Märjamaa kihelkond, Navesti mõis, Neuwied, Orjaku mõis, Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg, Paleontoloogia, Pallaste mõis, Parun, Pärnumaa, Püha Aleksander Nevski orden, Põlisaadel, Portugal, Prääma mõis, Preisi kuningriik, Rakvere foogt, Rapla kihelkond, Rüütelkond, Roman Ungern von Sternberg, Rzeczpospolita, Saaremaa, Saaremaa rüütelkond, Senaator, Soest, Tallinna toomkirik, Tartumaa, Tübingeni ülikool, Tõeline riiginõunik, Teadusfilosoofia, Tema Keiserliku Majesteedi Isiklik Kantselei, Unna, URRAM, Vabadusrist, Vahakõnnu mõis, Vaimastvere mõis, Valga kreis, Valgu mõis, Vana-Laitsna mõis, Vene keel, Venemaa Keisririik, Viesiena mõis, Vigala kihelkond, Wilhelm Kettler, 1729, 1746, 1785, 1818, 1862, 1863, 6. veebruar. Laienda indeks (51 rohkem) »
Aadlimatrikkel
Aadlimatriklid olid Austrias, Baieris, Kuramaal, Preisimaal, Rootsis, Soomes, Ungaris, Venemaal (sealhulgas Eestimaa ja Liivimaa kubermangus) ja Württembergis aadlikorporatsioonidesse immatrikuleeritud aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Aadlisuguvõsa
Aadlisuguvõsa on suguvõsa, mille moodustavad aadliseisusse tõstetud esiisa ja tema järglased.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Aadlisuguvõsa · Näe rohkem »
Adila mõis
Adila mõis (saksa keeles Addila) oli mõis Hageri kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Adila mõis · Näe rohkem »
Ambla kihelkond
Ambla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ampel, lühend Amb) oli ajalooline haldusüksus Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Ambla kihelkond · Näe rohkem »
Apekalnsi kihelkond
Apekalnsi kihelkond ehk Oppe kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Oppekaln, läti keeles Apekalna draudzes novads, vene keeles приход Оппекальн) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu, Võnnu-Valga ja Valga kreisis.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Apekalnsi kihelkond · Näe rohkem »
Aru mõis (Ambla)
Aru mõis (saksa keeles Arrohof) oli Lehtse mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Aru mõis (Ambla) · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Basel
700px Basel on linn ja vald Šveitsis, Baseli linnakantoni keskus.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Basel · Näe rohkem »
Bauska
Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Bauska · Näe rohkem »
Carl Arvid von Klingspor
Carl Arvid von Klingspor (30. märts 1829 Säby, Södermanland – 15. juuni 1903 Näsby, Södermanland) oli rootsi sõjaväelane (major), heraldik ja genealoog.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Carl Arvid von Klingspor · Näe rohkem »
Carl Johan von Hüene
Carl Johan von Hüene (1661–1743) oli Rootsi sõjaväelane ja maaomanik, kes osales Põhjasõjas, juhatades Tallinna Linnamajori pataljoni.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Carl Johan von Hüene · Näe rohkem »
Eestimaa Kirjanduse Ühing
Eestimaa Kirjanduse Ühing (lühend EKÜ; saksa keeles E(h)stländische Literärische Gesellschaft) oli baltisaksa teadusühing, mis tegutses Tallinnas aastail 1842–1940.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Eestimaa Kirjanduse Ühing · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Eestimaa seisusliku omavalitsuse Eestimaa rüütelkonna liikmete register.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik · Näe rohkem »
Eidapere mõis
Eidapere mõis (saksa keeles Edaperre) oli rüütlimõis Vändra kihelkonnas Pärnumaal, tänapäeval Kehtna vallas Rapla maakonnas.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Eidapere mõis · Näe rohkem »
Emil von Hoyningen-Huene
Parun Friedrich Alexander Emil von Hoyningen-Huene (22. november 1841 (ukj) Kuressaare – 26. mai 1917 (ukj) Petrograd) oli Venemaa tõeline salanõunik (1908), Riiginõukogu liige.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Emil von Hoyningen-Huene · Näe rohkem »
Friedrich von Hoyningen-Huene
Friedrich Alexander Georg von Hoyningen-Huene (6/18. mai 1843 Lehtse mõis, Järvamaa – 2. aprill 1921 Brunshaupten, Mecklenburg) oli baltisaksa lepidopteroloog.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Friedrich von Hoyningen-Huene · Näe rohkem »
Gerhard Huyn van Amstenrade
Gerhard Huyn van Amstenrade (ka Gert Huyn von Amstenrad; Gerdt (Gerd, Gert) Huyn (Huin, Hüin, Huen, Hune, Hüne) van (von) Anstenraedt (Anstenraidt, Anstenradt, Anstenrade, Amstenraedt, Amstenraide); surnud enne 1564 Tallinnas) oli Liivi ordu liige ja viimane Rakvere foogt.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Gerhard Huyn van Amstenrade · Näe rohkem »
Haaslava mõis
Mõisasüda vanal postkaardil Haaslava mõis (saksa keeles Haselau) oli rüütlimõis Kambja kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Haaslava mõis · Näe rohkem »
Hageri kihelkond
Hageri kirik Hageri kihelkond (lühend Hag, saksa keeles Kirchspiel Haggers) on ajalooline kihelkond Harjumaa keskosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Hageri kihelkond · Näe rohkem »
Haimre mõis
Haimre mõis (saksa keeles Heimar) on endine mõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Haimre mõis · Näe rohkem »
Harju-Madise kihelkond
Harju-Madise kihelkond ehk Harju ja Risti kihelkond (lühend HMd, saksa keeles Kirchspiel Lodenrode in Harrien, Kirchspiel Matthias und Kreuz, hiljem Kirchspiel Matthias in Harrien) oli kihelkond Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Harju-Madise kihelkond · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Harjumaa · Näe rohkem »
Hauaplaat
dolomiidist hauaplaat 1850. aastast Hauaplaat (ka matuseplaat) on kivist hauatähis, kivist, pronksist või muust materjalist plaat matusepaiga kohal; keskajal ja varauusajal olid hauaplaadid peamiselt kirikute põrandates, alates 18.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Hauaplaat · Näe rohkem »
Holstre mõis
Holstre mõis (saksa keeles Holstfershof) oli riigimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 19.01.2016).
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Holstre mõis · Näe rohkem »
Jalametsa mõis
Jalametsa mõis (saksa keeles Jallametz) oli rüütlimõis ja hilisem Laimetsa mõisa kõrvalmõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Jalametsa mõis · Näe rohkem »
Jädivere mõis
Jädivere mõis (saksa keeles Jeddefer) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Jädivere mõis · Näe rohkem »
Järvakandi mõis
Järvakandi mõisa peahoone, 19. sajandi lõpp Järvakandi mõis (saksa keeles Jerwakant) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Järvakandi mõis · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Järvamaa · Näe rohkem »
Kelba mõis
Kelba mõis (saksa keeles Kelp) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 24.01.2016).
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Kelba mõis · Näe rohkem »
Kihelkonna kihelkond
Kihelkonna kirik (2005) Kihelkonna kihelkond (lühend Khk; saksa keeles Kirchspiel Kielkond) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Kihelkonna kihelkond · Näe rohkem »
Krasnojarsk
Vana tänav Krasnojarskis Vaade Krasnojarskile Krasnojarski raudteejaam Krasnojarsk (vene Красноярск (fraasist Кызыл-җар (Кызыл яр.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Krasnojarsk · Näe rohkem »
Kreisikohus
Kreisikohus ehk maakonnakohus oli aastatel 1817–1889 Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud talurahvakohus.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Kreisikohus · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Kuramaa hertsog · Näe rohkem »
Kuramaa rüütelkond
Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Kuramaa rüütelkond · Näe rohkem »
Kuressaare kreis
Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Kuressaare kreis · Näe rohkem »
Kurge mõis
Kurge mõis (saksa keeles Kurküll) oli Lehtse mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Kurge mõis · Näe rohkem »
Kuusnõmme mõis
Kuusnõmme mõis (saksa keeles Kusnöm) oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Kuusnõmme mõis · Näe rohkem »
Laiuse kihelkond
Laiuse Püha Jüri kirik Laiuse kihelkond (lühend Lai; saksa keeles Kirchspiel Lais, St. Jürgens Kirchspiel) oli ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Tartu kreisis (asehalduskorra ajal 1783–1796 Viljandi kreisis) Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Laiuse kihelkond · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Läänemaa · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Leedu · Näe rohkem »
Lehtse mõis
Lehtse mõisa peahoone varemed Lehtse mõisa varemed (aprill 2021) Lehtse mõisa varemed 2021. aasta kevadel Lehtse mõis (saksa keeles Lechtis, hiljem Lechts) oli rüütlimõis Järvamaal Ambla kihelkonnas.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Lehtse mõis · Näe rohkem »
Leipzigi lahing
Leipzigi lahing (tuntud ka kui rahvastelahing) toimus 16.–19. oktoobrini 1813 Leipzigi lähistel Napoleoni-vastase VI koalitsiooni (Venemaa, Austria, Preisi, Rootsi) ning Prantsusmaa vägede vahel.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Leipzigi lahing · Näe rohkem »
Lellapere mõis
Lellapere mõis (saksa keeles Lellefer) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Lellapere mõis · Näe rohkem »
Lelle mõis
Lelle mõis (saksa keeles Lelle) oli rüütlimõis Vändra kihelkonnas Pärnumaal.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Lelle mõis · Näe rohkem »
Liivimaa õuekohus
Liivimaa õuekohus oli Liivimaa kohtuorgan (õuekohus), mis tegutses aastatel 1630–1889.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Liivimaa õuekohus · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel (saksa keeles Adelsmatrikkel von Livländischen Ritterschaften) oli Liivimaa seisusliku korporatsiooni Liivimaa rüütelkonna liikmete register.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Loona mõis
Loona mõisa peahoone (2005) Loona mõis (saksa keeles Kadvel) oli rüütlimõis Saaremaal Kihelkonna kihelkonnas.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Loona mõis · Näe rohkem »
Märjamaa kihelkond
Märjamaa kihelkond (lühend Mär; saksa keeles Kirchspiel Merjama) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Märjamaa kihelkond · Näe rohkem »
Navesti mõis
Navesti mõis (saksa keeles Nawwast) oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Navesti mõis · Näe rohkem »
Neuwied
Neuwied on linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Neuwied · Näe rohkem »
Orjaku mõis
Orjaku mõis (saksa keeles Orjak) oli Emmaste mõisa kõrvalmõis Käina kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 27.01.2016).
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Orjaku mõis · Näe rohkem »
Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg
Parun Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg (kasutas nimekuju Otto Magnus; 18. august 1867 (ukj) Ungru mõis, Kiltsi vald – 3. veebruar 1947 Doberan) oli baltisaksa genealoog ja kirjanik.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg · Näe rohkem »
Paleontoloogia
Trilobiidi kivistis Eestis, mille kogus Lembit Sarv Paleontoloogia on bioloogia ja geoloogia piirteadus, mis uurib taimede (paleobotaanika) ja loomade (paleozooloogia) jäänuseid (kivistisi) ning teeb nende põhjal kindlaks ammu elanud organismide kuju, ehituse, arengu, sugulussuhted ja eluviisid.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Paleontoloogia · Näe rohkem »
Pallaste mõis
Pallaste mõis (saksa keeles Pallas) oli Leetse mõisa kõrvalmõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaalhttp://www.mois.ee/pikknimp.shtml (vaadatud 08.07.2015), tänapäeva Paldiski linna lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Pallaste mõis · Näe rohkem »
Parun
Parun (ladina keeles baro) on Euroopa aadlitiitel, mis jääb feodaalses hierarhias krahvide ja rüütlite vahele.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Parun · Näe rohkem »
Pärnumaa
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Pärnumaa · Näe rohkem »
Püha Aleksander Nevski orden
Püha Aleksander Nevski orden, ametlikult Keiserlik Püha vürst Aleksander Nevski orden (vene keeles Орден Святого Александра Невского, ametlikult Императорский Орден Святого Благоверного Князя Александра Невского) oli Venemaa keisririigi kõrge autasu aastatel 1725−1917.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Püha Aleksander Nevski orden · Näe rohkem »
Põlisaadel
Põlisaadli ehk vana aadli ehk vana-aadli alla arvati need aadlisuguvõsad, kelle esindajate kuulumist rüütliseisusse saab tõestada hiljemalt 14. sajandist.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Põlisaadel · Näe rohkem »
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Portugal · Näe rohkem »
Prääma mõis
Prääma mõis (saksa keeles Bremerfeld) oli rüütlimõis Paide kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Prääma mõis · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Rakvere foogt
Rakvere foogt (saksa keeles Vogt von Wesenberg(h)) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Rakvere foogtkonda.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Rakvere foogt · Näe rohkem »
Rapla kihelkond
Rapla kirik (2009) Rapla kihelkond (lühend Rap, saksa keeles Kirchspiele Rappel) oli kihelkond Harjumaa lõunaosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Rapla kihelkond · Näe rohkem »
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Rüütelkond · Näe rohkem »
Roman Ungern von Sternberg
Parun Roman Ungern von Sternberg (vene keeles Роман Фёдорович Унгерн фон Штернберг, sünninimi Robert Nicolaus Maximilian Freiherr von Ungern-Sternberg; 10. jaanuar 1886 (29. detsember 1885 vkj) Graz – 15. september 1921 Novonikolajevsk) oli Austria-saksa ja baltisaksa päritolu Ungern-Sternbergi suguvõsasse kuulunud Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant), üks antibolševistlike vägede juhte Venemaa kodusõjas ja hiljem sõltumatu sõjapealik, kes püüdis Mongoolias ja Taga-Baikalimaal luua budistlikku teokraatlikku riiki.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Roman Ungern von Sternberg · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »
Senaator
Senaator on isik, kes on valitud valijaskonna poolt senatisse.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Senaator · Näe rohkem »
Soest
Soest on Saksamaal Nordrhein-Westfalenis asuv linn, Soesti kreisi keskus.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Soest · Näe rohkem »
Tallinna toomkirik
Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik (2005) Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Tallinna toomkirik · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Tartumaa · Näe rohkem »
Tübingeni ülikool
Tübingeni Ülikool (ka Tübingeni Eberhard Karli Ülikool; saksa keeles Eberhard Karls Universität Tübingen) on ülikool Saksamaal Tübingenis.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Tübingeni ülikool · Näe rohkem »
Tõeline riiginõunik
Tõeline riiginõunik (ka tegelik riiginõunik; vene keeles действительный статский советник) oli Venemaa keisririigi tsiviilteenistuse IV klassi teenistusaste, mis oli võrdne armee kindralmajori ja mereväe kontradmirali auastmega.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Tõeline riiginõunik · Näe rohkem »
Teadusfilosoofia
Üks uusaja Euroopa mõjukamaid teadusfilosoofe oli René Descartes Peeter Müürsepp nimetanud Lembit Valti Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Teadusfilosoofia · Näe rohkem »
Tema Keiserliku Majesteedi Isiklik Kantselei
Tema Keiserliku Majesteedi Isiklik Kantselei oli Venemaa keisri asutatud Venemaa Keisririigi haldusasutus, mille kaudu keiser riiki valitses.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Tema Keiserliku Majesteedi Isiklik Kantselei · Näe rohkem »
Unna
Unna on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Unna kreisis.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Unna · Näe rohkem »
URRAM
URRAM on veebipõhine Eesti raamatukogudele mõeldud infosüsteem.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja URRAM · Näe rohkem »
Vabadusrist
Eesti Vabadusrist Eesti Vabadusrist (algne ametlik nimi Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Vabadusrist · Näe rohkem »
Vahakõnnu mõis
Vahakõnnu mõis (saksa keeles Wahhakant) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Vahakõnnu mõis · Näe rohkem »
Vaimastvere mõis
Vaimastvere mõisa ait Vaimastvere mõis (saksa keeles Waimastfer) oli mõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas, selle kõrvalmõis oli Tirma.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Vaimastvere mõis · Näe rohkem »
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Valga kreis · Näe rohkem »
Valgu mõis
Valgu mõisa peahoone 2006. aastal Valgu mõis (saksa keeles Walck) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 30.10.2015).
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Valgu mõis · Näe rohkem »
Vana-Laitsna mõis
Vana-Laitsna mõis ehk Veclaicene mõis (saksa keeles Alt-Laitzen) oli rüütlimõis Liivimaa Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Vana-Laitsna mõis · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Viesiena mõis
Viesiena mõis (saksa keeles Fehsen) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Vestiena kihelkonnas.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Viesiena mõis · Näe rohkem »
Vigala kihelkond
Vigala kirik Vigala kihelkond (lühend Vig; saksa keeles Kirchspiel Fickel, ladina keeles parochia Figalensia) oli haldusüksus Läänemaal.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Vigala kihelkond · Näe rohkem »
Wilhelm Kettler
Wilhelm Kettler (20. juuli 1574 Miitavi – 17. august 1640 Kukułowo, Pommeri) oli Kuramaa hertsog aastatel 1595–1616.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja Wilhelm Kettler · Näe rohkem »
1729
1729.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja 1729 · Näe rohkem »
1746
1746.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja 1746 · Näe rohkem »
1785
1785.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja 1785 · Näe rohkem »
1818
1818.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja 1818 · Näe rohkem »
1862
1862.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja 1862 · Näe rohkem »
1863
1863.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja 1863 · Näe rohkem »
6. veebruar
6.
Uus!!: Hoyningen-Huene ja 6. veebruar · Näe rohkem »
