46 suhted: Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärraarwada ning parrandada, Äksi, Eesti keel, Eestlased, Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, Estofiil, Garlieb Merkel, Indrek Jürjo, Jena ülikool, Johann Friedrich Hartknoch, Johann Heinrich Rosenplänter, Juliuse kalender, Kirikuõpetaja, Lühhike öppetus, Liivimaa, Neue Nordische Miscellaneen, Nordische Miscellaneen, Paide, Pastor, Põltsamaa, Põltsamaa kihelkond, Peter Ernst Wilde, Prantsuse revolutsioon, Ratsionalism, Reopalu kalmistu, Riia, Saksamaa, Saksi-Weimar, Sakslased, Seitsmeaastane sõda, Sileesia, Teoloogia, Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland, Weimar, 1737, 1754, 1757, 1758, 1760. aastad, 1772, 1785, 1799, 18. jaanuar, 1805, 1819, 25. veebruar.
Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärraarwada ning parrandada
"Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärraarwada ning parrandada" ("Arstiraamat nende juhatamiseks, kes tahavad tõved ära arvata ning parandada") oli 1771 ilmunud esimene eestikeelne tervishoiukäsiraamat.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärraarwada ning parrandada · Näe rohkem »
Äksi
Äksi on alevik Tartu maakonnas Tartu vallas.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Äksi · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Eestlased · Näe rohkem »
Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte
"Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" (originaalpealkirjaga "Ehstnische Sprachlehre fuer beide Hauptdialekte, den revalschen und doerptschen; nebst einem vollstaendigen Woerterbuch") on 1780 ilmunud August Wilhelm Hupeli sõnaraamat, mis sisaldab lõunaeesti ja põhjaeesti keele sõnavara.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte · Näe rohkem »
Estofiil
Estofiil on eesti keelt ja/või kultuuri harrastav mitte-eestlane.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Estofiil · Näe rohkem »
Garlieb Merkel
Garlieb Merkel Garlieb Helwig Merkel (31. oktoober 1769, Lēdurga, Läti – 9. mai 1850, Riia) oli valgustusaegne baltisaksa kirjanik ja ühiskonnategelane, varane estofiil ja letofiil.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Garlieb Merkel · Näe rohkem »
Indrek Jürjo
Indrek Jürjo (14. aprill 1956 Tallinn – 8. september 2009 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arhivaar.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Indrek Jürjo · Näe rohkem »
Jena ülikool
Jena ülikooli logo Jena ülikool (ka Jena Friedrich Schilleri ülikool, saksa keeles Friedrich-Schiller-Universität Jena) on ülikool Saksamaal Tüüringi liidumaal Jenas.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Jena ülikool · Näe rohkem »
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Johann Friedrich Hartknoch · Näe rohkem »
Johann Heinrich Rosenplänter
Rosenplänteri haud Pärnu Alevi kalmistul Johann Heinrich Rosenplänter (12. juuli / 23. juuli 1782 Valmiera – 15. aprill / 27. aprill 1846 Pärnu) oli Liivimaa kirikuõpetaja, kirjamees ja keeleuurijaEesti teaduse bograafiline leksikon, 3.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Johann Heinrich Rosenplänter · Näe rohkem »
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Juliuse kalender · Näe rohkem »
Kirikuõpetaja
Kirikuõpetaja (vanemas kirjanduses ka kirik(u)härra) on pastori mitteametlik nimetus Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Kirikuõpetaja · Näe rohkem »
Lühhike öppetus
Lühhikese öppetuse tiitelleht Lühhike öppetus (Lühike õpetus) oli esimene eesti keeles ilmunud perioodiline väljaanne.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Lühhike öppetus · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Liivimaa · Näe rohkem »
Neue Nordische Miscellaneen
"Neue Nordische Miscellaneen" ("Uued Põhjamaade mistsellid") on 18. sajandi lõpus Baltikumis ilmunud üldteaduslik jätkväljaanne, mis ilmus 1792–1798 väljaande "Nordische Miscellaneen" jätkuna (kokku 18 numbrit).
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Neue Nordische Miscellaneen · Näe rohkem »
Nordische Miscellaneen
"Nordische Miscellaneen" ("Põhjamaade mistsellid") on 18. sajandi lõpus Baltikumis ilmunud üldteaduslik jätkväljaanne.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Nordische Miscellaneen · Näe rohkem »
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Paide · Näe rohkem »
Pastor
Pastor (ladina keeles pastor, karjane) ehk (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Pastor · Näe rohkem »
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Põltsamaa · Näe rohkem »
Põltsamaa kihelkond
Põltsamaa kirik Pärnu kreis Liivimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1797) Viljandi kreis Liivimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798) Põltsamaa kihelkond (lühend Plt; saksa keeles Kirchspiel Oberpahlen) oli kihelkond Viljandimaal.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Põltsamaa kihelkond · Näe rohkem »
Peter Ernst Wilde
Peter Ernst Wilde (24. märts 1732 Woedtke – 28. detsember (vkj 17. detsember) 1785) oli baltisaksa arst ja literaat, kes tegutses Põltsamaal.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Peter Ernst Wilde · Näe rohkem »
Prantsuse revolutsioon
Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Prantsuse revolutsioon · Näe rohkem »
Ratsionalism
Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Ratsionalism · Näe rohkem »
Reopalu kalmistu
Reopalu kalmistu kabel Reopalu kalmistu on kalmistu Paides, mis rajati 1774.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Reopalu kalmistu · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Riia · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksi-Weimar
Saksi-Weimar (saksa: Sachsen-Weimar) oli üks Saksimaa hertsogkondi Wettinite dünastia Ernestiinide harust tänapäeva Tüüringis.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Saksi-Weimar · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Sakslased · Näe rohkem »
Seitsmeaastane sõda
Seitsmeaastane sõda oli aastail 1756–1763 Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Seitsmeaastane sõda · Näe rohkem »
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Sileesia · Näe rohkem »
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Teoloogia · Näe rohkem »
Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland
"Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" on August Wilhelm Hupeli valgustuslikus vaimus koostatud topograafia (kohtade kirjeldus) Eesti- ja Liivimaast.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland · Näe rohkem »
Weimar
Weimar on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Weimar · Näe rohkem »
1737
1737.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja 1737 · Näe rohkem »
1754
1754.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja 1754 · Näe rohkem »
1757
1757.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja 1757 · Näe rohkem »
1758
1758.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja 1758 · Näe rohkem »
1760. aastad
1760.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja 1760. aastad · Näe rohkem »
1772
1772.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja 1772 · Näe rohkem »
1785
1785.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja 1785 · Näe rohkem »
1799
1799.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja 1799 · Näe rohkem »
18. jaanuar
18.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja 18. jaanuar · Näe rohkem »
1805
1805.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja 1805 · Näe rohkem »
1819
1819.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja 1819 · Näe rohkem »
25. veebruar
25.
Uus!!: August Wilhelm Hupel ja 25. veebruar · Näe rohkem »