33 suhted: Afrikaat, Ahtushäälik, Akustika, Allofoon, Eesvokaalid, Eksemplar, Foneem, Foneetika, Foneetiline transkriptsioon, Fonoloogia, Hambasombuhäälik, Hammashäälik, Häälikusüsteem, Huulhäälik, Kaashäälik, Kõne (keeleteadus), Kõnetrakt, Kõrihäälik, Kontekst, Lateraal, Logopeedia, Ninahäälik, Palataal, Poolvokaal, Sibilant, Sulghäälik, Suuline keel, Tagavokaalid, Taju, Täht (kiri), Täishäälik, Tremulant, Velaar.
Afrikaat
Afrikaat on keele süsteemis ühele foneemile vastav häälik, mis algab sulghäälikuna ning läheb sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks.
Uus!!: Häälik ja Afrikaat · Näe rohkem »
Ahtushäälik
Ahtushäälik ehk spirant ehk hõõrdhäälik ehk frikatiiv on selline konsonant, mille hääldamisel õhu takistus on osaline.
Uus!!: Häälik ja Ahtushäälik · Näe rohkem »
Akustika
Akustika on mehaanika haru, mis uurib helilainetega seotud nähtusi gaasides, vedelikes ja tahkistes.
Uus!!: Häälik ja Akustika · Näe rohkem »
Allofoon
Allofoon on foneemi häälduskuju.
Uus!!: Häälik ja Allofoon · Näe rohkem »
Eesvokaalid
Eesvokaalid on vokaalid ehk täishäälikud, mida kasutatakse teatud keeltes; neid iseloomustab hääldamisel keeletipu asetamine suu eesossa hammaste lähedale kõva suulae poole, ilma et tekiks takistus või konsonant.
Uus!!: Häälik ja Eesvokaalid · Näe rohkem »
Eksemplar
Eksemplar (ladina sõnast exemplar ('ärakiri', 'koopia', 'kujutis', 'eeskuju, originaal') on mingisse liiki või komplekti kuuluv üksikese. Seda sõna kasutatakse tavaliselt trükitoote, näiteks raamatu puhul (trükitoote tiraaž on selle eksemplaride kogum või eksemplaride arv). Eksemplaridest räägitakse ka kollektsioneerimisobjektide puhul. Loogikas, filosoofias ja keeleteaduses nimetatakse eksemplariks (inglise keeles token) sõna, väljendi või lause esinemisjuhtu kõnes (ja üldisemalt tekstis). Lause eksemplari nimetatakse lause lausungiks ehk eksemplar-lauseks ehk lauseeksemplariks. Sõna (sõnavormi) eksemplari nimetatakse sõneks. Kategooria:Trükindus Kategooria:Loogika Kategooria:Filosoofia Kategooria:Keeleteadus.
Uus!!: Häälik ja Eksemplar · Näe rohkem »
Foneem
Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest.
Uus!!: Häälik ja Foneem · Näe rohkem »
Foneetika
Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.
Uus!!: Häälik ja Foneetika · Näe rohkem »
Foneetiline transkriptsioon
Foneetiline transkriptsioon on süsteem suulise kõne häälduslikult võimalikult täpseks ülesmärkimiseks.
Uus!!: Häälik ja Foneetiline transkriptsioon · Näe rohkem »
Fonoloogia
Fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega.
Uus!!: Häälik ja Fonoloogia · Näe rohkem »
Hambasombuhäälik
Hambasombuhäälik ehk alveolaar on konsonant, mis moodustatakse hambasompude piirkonnas keeletipu ning keeleselja esiosa või selle külgede abil.
Uus!!: Häälik ja Hambasombuhäälik · Näe rohkem »
Hammashäälik
Hammashäälik ehk dentaal on konsonant, mis moodustatakse ülahammaste piirkonnas keeletipu ning keeleselja esiosa või selle külgede abil.
Uus!!: Häälik ja Hammashäälik · Näe rohkem »
Häälikusüsteem
Häälikusüsteem hõlmab kõiki häälikuid, mida mingis keeles teabeedastuse eesmärgil kasutatakse.
Uus!!: Häälik ja Häälikusüsteem · Näe rohkem »
Huulhäälik
Huulhäälik ehk bilabiaal on konsonant, mis moodustatakse üla- ja alahuule abil.
Uus!!: Häälik ja Huulhäälik · Näe rohkem »
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Häälik ja Kaashäälik · Näe rohkem »
Kõne (keeleteadus)
Kõne on keeleteaduses keele kasutamine inimestevahelises suhtluses.
Uus!!: Häälik ja Kõne (keeleteadus) · Näe rohkem »
Kõnetrakt
Kõnetrakt on inimese vokaaltrakt ehk häälekulgla.
Uus!!: Häälik ja Kõnetrakt · Näe rohkem »
Kõrihäälik
Kõrihäälik ehk larüngaal on kõris moodustatud häälik.
Uus!!: Häälik ja Kõrihäälik · Näe rohkem »
Kontekst
Kontekst ehk kaastekst (ld contextus 'ühendumine, side') on sõna vm keelelist (lingvistilist) üksust ümbritsev ümbrus, mis võimaldab seda sõna või muud keelelist üksust tekstis mõista.
Uus!!: Häälik ja Kontekst · Näe rohkem »
Lateraal
Lateraal ehk külghäälik on konsonant, mille moodustamisel õhuvool väljub ühelt või mõlemalt poolt keelt.
Uus!!: Häälik ja Lateraal · Näe rohkem »
Logopeedia
Logopeedia on teadus kommunikatsioonipuuete avaldumisest, ennetamisest, hindamisest ja teraapiast.
Uus!!: Häälik ja Logopeedia · Näe rohkem »
Ninahäälik
Ninahäälikud ehk nasaalid on häälikud, mille tekitamisel on pehme suulagi madalal ja õhk väljub läbi nina.
Uus!!: Häälik ja Ninahäälik · Näe rohkem »
Palataal
Palataal ehk kõvasuulaehäälik on häälik, mille hääldamisel keel ligineb kõvale suulaele või puudutab seda.
Uus!!: Häälik ja Palataal · Näe rohkem »
Poolvokaal
Poolvokaal on vokaaliga sarnanevalt hõõrdumiskahinata hääldatav konsonant (näit. j, w sõnades majja, laua).
Uus!!: Häälik ja Poolvokaal · Näe rohkem »
Sibilant
Sibilandid ehk sisihäälikud on kaashäälikud, mille hääldamisel on kuulda iseloomulikku sisisevat heli.
Uus!!: Häälik ja Sibilant · Näe rohkem »
Sulghäälik
Sulghäälik ehk klusiil on häälik, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Häälik ja Sulghäälik · Näe rohkem »
Suuline keel
Suuline keel ehk suuline kõne on keel, mis tekib inimes(t)e suhtlemisprotsessis (spontaanse vormina), vastandudes kirjalikule keelele.
Uus!!: Häälik ja Suuline keel · Näe rohkem »
Tagavokaalid
Tagavokaalid on need täishäälikud, mille hääldamisel asetseb keel suus tagapool.
Uus!!: Häälik ja Tagavokaalid · Näe rohkem »
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Uus!!: Häälik ja Taju · Näe rohkem »
Täht (kiri)
Täht, ka kirjatäht, aabe, pookstav, on keeles häälikkirja hääliku või silpkirja silbi ülesmärkimiseks kasutatav märk.
Uus!!: Häälik ja Täht (kiri) · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: Häälik ja Täishäälik · Näe rohkem »
Tremulant
Tremulant ehk värihäälik on konsonant, mille moodustamisel pannakse mingi häälduselund vibreerima.
Uus!!: Häälik ja Tremulant · Näe rohkem »
Velaar
Velaar ehk pehmesuulaehäälik on kaashäälik, mille hääldamisel puudutab keel pehmet suulage või liigub selle poole, näiteks, ja.
Uus!!: Häälik ja Velaar · Näe rohkem »